← Eesti

1-11-7274/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-7274 (11230108226) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvi

§ 68

lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.-21.06.2011.a, so 3 päeva, ärakandmisele kuulub 1 (üks) kuu ja 7 (seitse) päeva vangistust.

§ 73määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui K.

Kuus ei pane 3 (kolme) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50lg 1 p 1 võtta K.

Kuusilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Kohaldada K. Kuusi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Katseaja algust arvata alates 21.06.2011.a. Välja mõista K. Kuusilt riigituludesse sundraha 208,52 eurot ja menetluskulud 115,06 eurot. Menetluskulud ja sundraha tuleb tasuda KrMS § 423 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena mitte vähem kui 26,97 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD K. Kuus on antud kohtu alla KarS § 424 järgi süüdistatuna selles, et tema tema 19.06.2011 a kella 22.10 ajal juhtis Tallinnas, Lennujaama tee 10 Lennujaama juures mootorsõidukit Mercedes-Benz CLK320 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,29 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,17 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus Kadi Kuus liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega Kadi Kuus pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav K. Kuus tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 19.06.2011.a. tarvitas ta alkoholi. Kella 20.00 paiku asus ta juhtima sõidukit, kuna oli vaja sõita lennujaama. Ta tundis ennast meeldivalt švipsis. Kui ta sõitis välja lennujaama parklast, peatas tema auto politsei ning tal tuvastati joove. Tunnistab end täielikult süüdi ning tal on väga piinlik /tl 1-3/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - tunnistaja T. Landi ütlustega selle kohta, et tema oli 19.06.2011.a. autopatrullis. Nad said ajal juhtimiskeskuselt teate alkoholijoobes autojuhist lennujaama juures. Kella 22.10 paiku märkasid parklast väljumas s/a Mercedes-Benz CLK 320 registreerimismärgiga 929 AYC. Nad peatasid auto ja tuvastasid mootorsõiduki juhil K. Kuusil alkoholijoobe 1,17 mg/l /tl 9/; - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja näidu väljatrükiga /tl 11-12/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et Kadi Kuus juhtis tahtlikult mootorsõidukit alkoholijoobes ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. K. Kuus on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Ta ei oma sissetulekut, tema ülalpidamisel on väike laps. Karistuse liigi valikul arvestab kohus ka asjaolu, et K. Kuus, olles teadlik, et ta on alkoholijoobes, võttis kaasa ka oma väikelapse, seades sellega ohtu lapse elu- ja tervise. Eeltoodut arvesse võttes ei pea kohus võimalikuks karistada K. Kuusi rahalise karistusega ning leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Kuna tegemist on varem karistamata isikuga, siis on põhjendatud KarS § 73 sätete kohaldamine, kuna sellega on võimalik saavutada karistuse eesmärke. Kohus leiab, et K. Kuusi poolt toime pandud tahtliku liiklusalase kuriteo iseloom viitab sellele, et isik on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui isikult on juhtimisõigus ära võetud ja isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Eha Popova Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.