1-10-2449/5

(09230104698)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi IK süüdistus KarS § 3161 järgi Prokurör Tambet Grauberg Süüdistatav IK Ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel: vene keel, valdab eesti keelt, töökoht: PAKOÜ, elukoht: XXX. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 26.03.2009 Varasem karistatus: karistatud väärteokorras Kaitsja Advokaat Andrus Repnau RESOLUTSIOON

1. IK õigeks mõista KarS § 3161 ettenähtud kuriteo toimepanemises.
2. IK suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada IKle kriminaalmenetlusega tekitatud kahju, so tema poolt valitud kaitsjale õigusabi eest tasutud kaitsjatasu 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni riigieelarve vahenditest, milline summa tuleb kanda IK arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS Krediidipank.
4. Asitõend: CD plaat videofailide salvestamise ajaga ja kaks DVD plaati audiosalvestustega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
5. Asitõend: IK töökoha läbiotsimisel ära võetud ja kriminaaltoimiku juurde võetud punaste kaantega kalendermärkmik kuulub kui väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel 1 hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: IK´d süüdistatakse selles, et tema, olles AS Eesti Krediidipank 02.10.07 sõlmitud töölepingu nr 43-07 alusel äripanganduse osakonna suurklientide ärikliendihaldur, avaldas ebaseaduslikult 2009 veebruaris Vitali D ´ile kriminaalasja nr 08230121523 kohtueelse menetluse andmeid kriminaalmenetluse alustamise ja kriminaalasja läbivate isikute kohta. IKsai Vitali D ´i krediidiriski hindamise eesmärgil enda kätte AS Eesti Krediidipank laenu järelevalve osakonna juhataja KTkäest ASile Eesti Krediidipank adresseeritud Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse 05.02.09 päringu nr PHJ2.7-20.17/
6. Päringuga küsiti pangalt kriminaalasja nr 08230121523 raames, kas Peeter R ja Vitali D on Krediidipanga kliendid ja arvelduskontode väljavõtteid alates 01.01.07 kuni vastuse koostamise ajani. IK´le sai nimetatud päringu eesmärk ja andmed teatavaks seoses tööülesannete täitmisega, sest IKoli kohustatud ASga Eesti Krediidipank 02.10.07 sõlmitud töölepingu p 2.4.
7. alusel tegema järelvalvet äriklienditoodete kasutamise üle oma portfelli haldusalas olevate klientide osas ja 2.4.
8. alusel teostama ärikliendihalduri haldusalas olevate projektide üle järelvalvet (sh vajaliku informatsiooni kogumine ja talletamine kliendi riskide hindamiseks). Töölepingu p 2.4.
9. järgi peab IKtegema koostööd panga erinevate struktuuriüksuste vastavate spetsialistidega ja sisekorra p 3.3.
10. alusel täitma panga juhtide korraldusi ja juhiseid ning p 3.3.
11. ja 11.1.
12. alusel hoidma panga konfidentsiaalset infot ja arvestama panga koostööpartnerite seaduslikke huve. Tulenevalt KrMS § 214 lg 1 ei olnud IK´l prokuratuuri luba kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks, mis nähtusid Põhja Politseiprefektuuri 05.02.09 päringust. Andmete avaldamisega kahjustas IKkriminaalmenetluse huve ja raskendas oluliselt kuriteo avastamist. Põhja Politseiprefektuuri poolt tehti 05.02.09 päring arvelduskontode väljavõtete ja konto kasutamise andmete saamiseks, et tõendada kriminaalasjas nr 08230121523 esialgset teavet, et Vitali D oli finantseerijaks autojuhtidele maksmisel CCEesti AS territooriumilt varastatud asjade eest. Kriminaalasjas nr 08230121523 alustati menetlust 16.12.08 KarS § 201 lg 2 p 2 ja p 4 järgi selle kohta, et 2007-2008 aastal on CCAS töötajate poolt omastatud ettevõttele kuuluvat valmistoodangut ja taarat, millega esialgse avalduse kohaselt tekitati kahju 12 561 308 krooni. Pärast seda, kui IK oli hoiatanud Vitali D ’i kriminaalmenetluses tõendite kogumise eest, raskenes oluliselt eeluurimise läbiviimine ja planeerimine kriminaalasjas, sest kriminaalasja läbivatel isikutel oli teada, et politsei tunneb nende ebaseadusliku tegevuse vastu huvi. Menetlustaktikaliselt muutus võimatuks pikemaajaliste uurimis- ja jälitustoimingute teostamine, sest kuriteos kahtlustatavad – Peeter R , Vitali D , Einar V , Veli V , Imre P , T Eendla, Vladimir E , Andrei M muutsid enda käitumist konspireeritumaks ja varjasid muuhulgas kuriteoasjaolusid telefoniga rääkimisel. IKpoolt eeluurimisest teadaandmine välistas võimaluse tuvastada nimetatud isikute poolt valmistoodangu varastamise ja riknenud kauba turustamise. V. D teatas päringust teadasaamisel koheselt kriminaalmenetluse alustamisest Peeter R ´le, kellega tal on ühised ärihuvid MTÜ-s . Vitali D ´i töökoha läbiotsimisel 11.03.09 Tallinnas XXXei leitud midagi, mis seostaks teda CCEesti ASlt varastatud asjade, selle eest tasumise või MTÜ tegevusega, millega osutus võimatuks kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise tuvastamine Vitali D i tegevuses ning kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetati 2 15.06.
13. Samuti oli Tallinnas XXXterritooriumil, kuhu varastatud kaup toimetati, videosalvestused osaliselt kustutatud ja alates 27.02.09 oli salvestamine peatatud. Seega oli IKpoolt kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamisega oluliselt raskendatud Peeter R ja Vitali D poolt kuriteo toimepanemise organiseerimise tuvastamine ning samuti varastatud kauba CCEesti AS autojuhtide E. V , V. V , I. P , T. E , V. E ja A. M poolt Tallinn, XXXterritooriumile toimetamise tuvastamine. Kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamise eest isiku poolt, kellele need andmed said teatavaks seoses tööülesannete täitmisega, millega on tehtud võimatuks ja oluliselt raskendatud kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise ning muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamine pani IK toime KarS § 3161 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud IK end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja seletas, et töötas Krediidipangas laenuhaldurina, jälgis klientide vajadusi, laenuportfelli, maksedistsipliini. Vitali D i teab ajast, mil töötas Tööstuspangas, kuivõrd V.D i firma arveldas Tööstuspangas ning hiljem tuli üle Krediidipanka. Peeter R on näinud ühe korra seoses tehinguga, Peeter R oli samuti juhatuse liige. Politsei päringutega varem kokku puutunud ei olnud ja see oli esimene kord. Teda kutsus välja järelevalveosakonna jurist ja ütles, et on päring, et võiks uurida kas on probleemid tekkinud. Kuna oli määratud kohtumine V.D iga, siis ütles, et proovib uurida. Jurist ütles, et päringu koopiat V.D ile ei annaks. Küsis V.D ilt ega tal ei ole probleeme, mainis, et on imelik päring, kas on kriminaalasi. V.D eeldas, et tegemist võib olla eksabikaasaga pooleli oleva lahutusprotsessiga. Eksabikaasa oli pöördunud panka andmete saamiseks, kuid andmete andmisest keelduti, kuivõrd ta oli kolmas isik. Ei tulnud pähe, et on keelatud päringust rääkida. Sai aru, et kirja sisust võib rääkida, aga koopiat anda ei tohi. Paluti uurida, et mis võiks olla, kuid kirjas ei olnud, mille kohta. Et menetluse andmeid võib avaldada prokuröri loal, sai teada pärast ülekuulamist, varem kokkupuuteid olnud ei ole. Tema suhtes läbi viidud jälitustoimingutest sai teada pärast kinnipidamist. Tunnistajana üle kuulatud KTseletas, et töötab AS Krediidipangas laenujärelevalve osakonna juhatajana ja ülesandeks probleemlaenu ja portfelliga tegelemine ning vajadusel sekkumine. Politseist saadav informatsioon on oluline, sellest saab informatsiooni kliendi kohta. Ei ole reglementeeritud, et peaks sellest klienti teavitama. Päring saadetakse eesmärgiga saada tõesti infot kliendi kohta. See ei ole pangasaladus kliendi kohta. Kliendi kohta informatsiooni ei või anda kolmandatele isikutele. See konkreetne päring liikus maja edasi, krediidiosakond näitas talle seda päringut, küsiti kas päring on korrektne. V.D on seotud väga suure laenugrupiga, tekkis küsimus, kas tal on probleeme, millest peaks otsuste tegemisel juhinduma. Klient, kelle suhtes toimub eeluurimine, ise teab informatsiooni ja on kohustustud vastavalt laenulepingule teavitama panka, võib ohustada lepingu täitmist. Pöördus IK poole, et ehk temal on informatsiooni, kuid IKjaoks oli see informatsioon uus. Selgus, et samal päeval on IKkliendiga kohtumine ja lepiti kokku, et IKuurib. Hiljem IKteatas, et probleeme ei ole, midagi edasi teha ei saanud. Tegemist ei olnud IKkorralduse andmisega, vaid kolleegide vahelise suhtlemisega panga huvide kaitsmisel. V.D ile informatsiooni edastada ei käskinud. Sellest ei rääkinud, et jutuajamist avalikustaks. Politsei päring on pangasaladus kolmandate isikute jaoks. Et on panka tulnud päring, seda kliendile ei avaldata, kuid reglementidest tulenevalt sellist normi ei ole. Tunnistajana üle kuulatud Peeter R seletas, et tunneb V.D i, tegid varem mitmes firmas äri, mõlemad olid TLjuhatuses. Veebruaris 2009 oli V.D iga jutuajamine, oli saanud pangast informatsiooni, et nende mõlema suhtes on tehtud politsei päring selle kohta, et kas nad on võtnud laenu eraisikuna või juhatuse liikmena. Sel hetkel ei teadnud mis pangast jutt oli. V.D muud ei rääkinud, kui et seoses kriminaalasjaga. Arutas V.D iga ja leidsid, et ilmselt seos ainult nende äritegevusega ja tegemist arusaamatusega. Pärast seda oma käitumist ei muutnud. On praegu süüdistatav kriminaalasjas seoses vargustega CCEesti ASst koos tehase töötajate 3 ja autojuhtidega. V.D oli ka kahtlustatav, kuid süüdistus on maha võetud. Maakohtu ja ringkonnakohtu otsustega on teda süüdi tunnistatud, otsus on edasi kaevatud Riigikohtusse. IKd teab seoses lepinguga, ta oli Krediidipanga laenuosakonna töötaja. IKei ole seoses päringuga midagi rääkinud. Tunnistajana üle kuulatud Vitali D seletas, et tunneb IKd seoses tööga, IKoli pangas laenuhaldur. On seoses tööga kokku saanud ja telefoni teel suhelnud I.Käiga ka veebruaris
14. Seoses päringuga suhtles, et välja selgitada mis toimub. Kui kokku said, siis IKhakkas esitama imelikke küsimusi, tundis huvi kas on probleeme. Päringu sisu ei tea, ei ole seda näinud. Informeeris sellest ka Peeter R t. Varem oli temaga koos MTÜs . Oli välja kutsutud kui tunnistaja, siis kohaldati elukohast lahkumise keeldu, ei saanudki aru kas oli tunnistaja või kahtlustatav. Suur-Sõjamäel tehti läbiotsimine, oli TLjuhatuse liige. ja firma olid ühes ruumis, seal olid raamatupidamine, kõik lepingud, kõik oli ühes kohas. Oma käitumist pärast päringust teada saamist muutnud ei ole. Arvas, et päring on seotud lahutusprotsessiga. IKoli teadlik lahutusest, panka tuli abikaasa järelepärimine. Läbiotsimise ajal võeti mingeid dokumente, politsei järelepärimistele andsid dokumente, väljavõtteid. Läbiotsimine oli üks kord, teine kord vist käidi vormistamas. Neil oli videosalvestuse arvutiserver, mis läbiotsimise käigus ära võeti. Tehnika jaoks on leping Sergei L . Temal endal paroole ei ole, ei mõista tehnikat nii palju. Tunnistajana üle kuulatud Urmas S seletas, et töötab Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituses ja tööülesandeks on jälitustoimingute läbiviimine, jälitusteabe kogumine ja analüüsimine. 2008 lõpus esitas CCEesti AS avalduse, mille kohaselt on töötajad varastanud taarat ja valmistoodangut ning varaline kahju umbes 12 miljonit krooni. Oli kogutud jälitusinfo selle kohta, et grupp autojuhte koos Taara Liiduga tegelesid varastamise, omastamise ja riknenud kauba realiseerimisega. Kahtlustatavateks olid paljud autojuhid, MTÜst V.D ja P.R . Kinnipidamisel tekkis kahtlustatavaid juurde. Oli kahtlus, et finantseerib V.D ja küsiti pankadest kontode väljavõtteid V.D i ja P.R kohta, kes olid TLjuhatuses. Tegid palju toiminguid, pealtkuulamisi. Tuli välja, et ärikliendi haldur helistas 25.02.2009 V.D ile. Esialgselt oli kogutud teave selle kohta, et V.D ja P.R tegelesid riknenud kauba realiseerimisega, valmistoodangu realiseerimisega ja oli planeeritud tuvastada, kuidas see toimub. V.D sai teada, et politsei tunneb huvi ja ei saanud enam edasi planeerida. Enne seda kõnet vahetati informatsiooni kastide arvu kohta, et täna on nii palju, pärast P.R ütles, et tulgu kohale, siis räägivad. Enne suhtlesid vabamalt, pärast seda hakkasid rääkima konspireeritumalt, tekkis kahtlus, et on nüüd teadlikud. Oli planeeritud, et kui on avaldatud kanal, kuidas toimub riknenud kauba realiseerimine, siis alustada kinnipidamistega. Kuna pealtkuulamiste käigus selgus, et üks kahtlustatav teadis, oli see raskendatud. Lisaks CCpöördus Plasttehase poole, kuid pärast kõnet keelduti riknenud kauba vastuvõtmisest ja hävitamisest, mistõttu ei saanud enam tõendeid koguda ega kogutud infot ümber lükata. Osales V.D i tööruumide läbiotsimisel, V.D oli TLjuhatuse liige, kuid ei leidnud ühtegi Taara Liiduga seotud paberit, laual, sahtlites ja kappides olid vaid reklaambrošüürid. On teinud palju läbiotsimisi, kuid see ruum oli ebatavaliselt tühi, V.D oli oma töökohal. Videoserver võeti ära esimeselt korruselt, uks oli lukustatud ja juurdepääs IT spetsialistil. Tutvustasid määrust, kuid IT spetsialist ei olnud nõus serveri äravõtmisega. Menetluse eesmärgiks oli tuvastada taara varastamine, hävitamisele kuuluva kauba realiseerimine, tuvastada kuidas seda kajastatakse raamatupidamise dokumentides. Plaan oli suur, kuid tuvastati CCautojuhtide poolt varastamine ja kahjusumma vaid 600 000 piires. V.D ja IKkuulati üle ilmselt samal päeval, et ei jõuaks omavahel kokku leppida, mida rääkida. V.D kuulati kahtlustatavana üle, jälitusinfo oli, et pidi olema organisaator ja finantseerija, ei saanud seda tõendada ega ümber lükata jälitustoimingutega. Tunnistajana üle kuulatud Sergei L seletas, et vaatab Suur-Sõjamäel arvutite järele. Arvutisüsteem töötab liikumise peale. Keegi peale tema seda ei saanud kasutada. Kui ketas sai täis, siis kas nädal või kaks kuud, kui keegi huvi ei tundnud, kustutas. Politsei käis ära võtmas ja ta hoiatas neid, et kui võtavad vooluvõrgust välja, siis kustub. Nõuti, et ta ei puutuks 4 arvutit, neil on korraldus. Vooluvõrgust välja võtta ei oleks tohtinud. Keegi ei ole andnud korraldust salvestuste kustutamiseks. Alguses läks salvestusi voolukatkestuste tõttu kaduma, kuid siis osteti UPS. Serveril on elektrooniline võti, mis süsteemi reguleerib. Kui toide välja võtta, siis salvestused kustuvad. Ei mäleta kas on kellelegi parooli andnud. Faili kustutamiseks on vaja avada arhiiv, failid välja valida ja kustutada. Voolu välja võtmisel on failid šifreeritud ja puhvris ning puhver ei pruugi säilida. Sel juhul kustub fail, mille salvestamine on pooleli. 3000 faili kustutamine võtaks aega 4-5 tundi. Voolukatkestuse puhul annab UPS signaali ja arvutil on aega 15 minutit et õigesti sulguda. Tunnistajana üle kuulatud Kalev M seletas, et osutas CCEesti ASle õigusabiteenust, mis puudutas varastatud taarat, grupi tegevust. Tegemist oli hävitamisele kuulunud kauba realiseerimisega. Tuvastati, et enda töötajad, autojuhid hommikuti poole viiest poole seitsmeni vedasid välja territooriumilt taarat. Kahju oli kogunenud aastate vältel, valmistoodangu osas oli kahju suur, võis olla 10 miljonit. Tekkis kahju, olid puudujäägid, selgusetu, mis toimub. Kuhu kaob kaup ja kas laojuhataja on asjaga seotud. Tema roll oli välja selgitada mis toimub tehase territooriumil, kuidas skeem välja paistab, kuhu läheb toodang ja kas ta peab sinna minema. Kas pidi käidama sellel aadressil, kuhu mindi. Taara viidi kahel aadressil XXXA ja Kadaka 44, kus on euroaluste kokkuost. CCautojuhte oli seal 7-8, kelle tegevus õnnestus fikseerida. Väljastpoolt oli seotud Peeter R , kes oli TLjuhataja, väidetavalt ka XXXterritooriumi haldaja Vitali D , vihjeid oli ka laohoidja peale, kes töötas skeemi osana. Riknenud kauba turustamise uurimisega tegeles politsei. Üks autojuhtidest käis tihti kasiinos, rääkis oma tuttavatele kuidas süsteem töötab. Riknenud kaup müüdi poodides maha. Sellega tekitati kahju firma reputatsioonile, inimeste tervisele. Kui ostetakse riknenud kaupa, siis ostetakse õiget kaupa vähem. Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: • 24.03.2009 koostatud jälitusprotokoll Vitali D ´i kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri 5651302 salajase pealtkuulamise ja salvestamise kohta, millest nähtuvalt 25.02.2009 helistas kell 10.14 IK Vitali D ile ja teatas, et ta vaatas järele ning teatab V.D ile, et sellel on seos kriminaalasja algatamise ja selle eeluurimisega ja kriminaalasjaks võidakse lugeda mida iganes ning ka majandusasjad lähevad selle alla. Seejuures selgitab I.Käi, et palutakse kõiki andmeid liikumiste kohta alates 01.01.2007 nii V.D i kontol kui ka Peetri kontol ning järelepärimised on tehtud kõikidesse pankadesse. Samas IKoma sõnade kohaselt midagi kriminaalset ei avastanud. IKei usu, et V.D millegagi silma on jäänud ja et V.D oleks nii rumal, et V.D il on teine stiil. IKarvab, et midagi uuritakse, kuid ei tea mida. IKarvab, et see on seotud Taara Liiduga, mingi raha väljavõtmisega ja kuna V.D on juhatuse liige, siis arvab, et ikkagi seotud Taara Liiduga. Seejuures rahustab IKV.D i, leides, et menetluse algatamine ei tähenda veel midagi. V.D tunneb huvi, kas päringut on esitatud esimest korda ja ta on Peetriga sellest rääkinud, kuid ka Peeter ei saa aru ning ühiseid asju neil nagu ei ole. Samuti leidub selle juures IKle kuuluva telefoni kohta andmed, millal on telefon olnud kasutusel, millal mitte. (t/l 2-9). • 01.04.2009 koostatud jälitusprotokoll Vitali D ´i kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri 5651302 kõneeristuse osas, millest nähtuvalt on IK kasutuses olevalt telefonilt 25.02.2009 kell 10.14 võetud kõne Vitali D i kasutuses olevale telefonile ning kõne kestus on olnud 2 minutit ja 16 sekundit. (t/l 10-11). • MTÜ asukohas XXX, Tallinn 11.03.09 teostatud läbiotsimisel ära võetud arvuti vaatluse protokoll, millest nähtuvalt vaadeldi 11.03.2009 läbiotsimisel leitud videoserverit, millel valget värvi kõvaketas Western Digital 80 GB, esipaneelil ATI kleebis, tagaküljel Hansa Liising Eesti AS andmetega, arvutil CD lugeja ja FDD seade. Vaatluse käigus kopeeriti andmekandja. Arvuti kõvakettalt leiti ajavahemikust 01.01.2009 kuni 27.02.2009 6864 videofaili. Ajavahemikul 01.01.2009 kella 00.03.25st kuni 12.01.2009 kella 09.51.04ni leiti 3355 videofaili, millest kustutatud 3 videofaili (12.01.2009 kell 09.23.49, kell 09.47.59 ja 09.51.04). Ajavahemikust 16.01.2009 kella 11.48.41st kuni 27.02.2009 kella 10.37.02ni leitud 3509 videofaili, milledest on kustutatud 3498 videofaili. Peale 5 • • • 27.02.2009 kella 10.37.02 ei leitud ühtegi viidet arvutisse salvestatud ega kustutatud videofailide kohta. (t/l 12-15). IK töökohas AS-s Eesti Krediidipank aadressil Tallinn, Narva mnt 4 teostatud läbiotsimise protokollist nähtuvalt leiti kirjutuslaualt punane kalendermärkmik 2009 ja kirjutuslaua alumise kapi alumiselt riiulilt kalendermärkmik
15. (t/l 17-18). Asitõendi IK2009.a. kalendermärkmiku vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi tumepunasest nahast kaantega kalendermärkmikku, mille esikaanel ülaosas reljeefne kirje 2009 ja allosas laevakujuline logo ning sõna Krediidipank. Kalendermärkmiku
16. lehe pöördel algab nädal alates 23.02.2009 ja 23.02 kella 12, 13, 14 ümber on tehtud sinise pastapliiatsiga ring ning ringist paremale poole on sinise pastapliiatsiga kirjutatud A ning sellele on alla tõmmatud horisontaalne joon. (t/l 20-21). Tööleping 02.10.07.a. nr 43-07, mis on sõlmitud IKja AS Krediidipank vahel Kohtuistungil avaldatud 02.10.2007 AS Krediidipanga ja IK vahel sõlmitud töölepingu alljärgnevate punktide kohaselt: Punkti 2.1 kohaselt töötaja asub tööle äripanganduse osakonda suurklientide ärikliendihalduri ametikohale Töötaja tööks on muuhulgas p 2.4.2 alusel teha koostööd panga erinevate struktuuriüksuste vastavate spetsialistidega ning kaasata neid äriklientidega läbirääkimiste pidamistele ja kohtumistele Punkti 2.4.7 kohaselt teostada ärikliendihalduri haldusalas olevate projektide (laenu-ja liisinglepingute) üle järelvalvet: - tagada klienditoimikute komplektsus; - nõuda kliendilt krediidilepingu (laen/liising) kehtivuse ajal regulaarsete tegevusaruannete (finants-vm aruannete, tagatisvara kindlustuspoliiside jm) esitamist; - korraldada krediidilepingu (laen/liising) kehtivuse ajal toimikusse lisamist kõik kliendi poolt esitatud dokumendid ja koopiad kliendi ja/või kliendi majandusharu kohta ajakirjanduses avaldatud artiklitest; - teostada järelvalvet krediidisummade sihtotstarbelise kasutamise üle ning kontrollida perioodiliselt, tagatise või liisingobjektiks oleva alusvara allesolekut ja selle seisukorda; - tagada vastavalt kehtivale korrale krediidilepingu (liising/laen) kehtivuse ajal kõigi kliendi poolt esitatud taotluste ja muude dokumentide läbivaatamine; - tagada vormistamine kliendi poolt lepingujärgsete kohustuste täitmisel laenu/liisinglepingu lõppemise ja pandi vabastamisega või vara omaniku ümbervormistamisega seotud dokumendid ning saata kliendile vastavasisuline teatis. Punkti 2.4.9 kohaselt analüüsida firmade finantsaruandeid, teha analüüsi tulemuste põhjal järeldusi laenuklientide finants-seisundi kohta ja edastada vastavat infot otsesele töö juhile. Töötaja kohustuste osas vastavalt punktile 6.1.1 tegema kokkulepitud tööd, seejuures ilma erikorralduseta täitma ülesandeid, mis tulenevad töö laadist või üldisest käigust. Punkti 6.1.
17. kohaselt tegutsema kompetentselt ja ettenägelikult lähtudes Tööandja huvidest järgides head pangandustava ning ärieetika põhitõdesid; punkti 6.1.4 kohaselt alluma Tööandja juhtimisele ja kontrollile ning andma Tööandja nõudmisel temale aru oma tööst, punkti 6.1.
18. kohaselt täitma seadustest ja teistest õigusaktidest, Tööandja põhikirjast, Lepingust, töösisekorraeeskirjadest ja muudest pangasisestest aktidest (eeskirjad, juhendid, korrad, korraldused, käskkirjad, tootejuhendid, protseduurireeglid jne) tulenevaid kohustusi, sealhulgas Intraneti ja teiste elektrooniliste kanalite kaudu/vahendusel edastatuid. Punkti 6.1.
19. kohaselt hoiduma Tööandja juures tegevusest/tegevusetusest, mis takistab teistel töötajatel töökohustuste täitmist või põhjustab klientide või äripartnerite usaldamatust; punkti 6.1.13 kohaselt hoidma, tulenevalt krediidiasutuste seadusest, tähtajatult Tööandja mistahes kujul ja andmekandjal konfidentsiaalset infot (äri- ja pangasaladus) ning välistama nende sattumise kõrvaliste isikute kätte. Tööandja äri- ja pangasaladuse mõiste on sätestatud töösisekorraeeskirjas. Töötajal on kohustus hoida nimetatud informatsiooni saladuses ka siis, kui see on temale teatavaks saanud juhuslikult. Kolmandatele isikutele ei tohi avaldada andmeid panga omanike, juhatuse ja töötajate eraelu kohta, näit. Kodused aadressid, telefoni numbrid, auto mark ja selle riiklik registreerimise number jms ilma asjasse puutuva isiku eelneva nõusolekuta. (t/l 24-28). 6 • • • AS Krediidipank edastatud andmetest klientide kontoinfo vaatamise kohta panga arvutisüsteemis nähtub, et IK on vaadanud TLMTÜ andmeid 23.02.2009 kolmel korral ja 25.02.2009 kahel korral, PAK OÜ andmeid kolmeteistkümnel korral ajavahemikus 02.02.2009 kuni 01.04.2009, AS OÜ andmeid üheksal korral, seejuures kahel korral 25.02.2009 ja kolmel korral 26.02.2009, A OÜ andmeid üheksal korral ajavahemikul 10.02.2009 kuni 27.03.
20. (t/l 29-32). AS Krediidipank töösisekorra eeskirjast, kinnitatud 23.01.06 nähtuvalt punkt 3 sätestab panga ja töötaja vastastikused kohustused ning p 3.1.1 kohaselt on nad kohustatud täitma töölepingu tingimusi ja teisi omavahelisi kokkuleppeid, p 3.1.3 kohaselt hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole huve ja vara ning tegema kõik endast sõltuva, et töös ei kahjustaks ka kolmandate isikute vara; p 3.1.
21. kohaselt täitma seadustes ja haldusaktides ettenähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi. Sama eeskirjaga on sätestatud eraldi ka töötaja kohustused ning p 3.3.
22. kohaselt on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd, täitma Panga juhatuse otsuseid, juhtide korraldusi ja juhiseid, ning ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust; punkti 3.3.
23. kohaselt töötama ausalt ja kohusetundlikult ning hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või kahjustavad Panga või teiste töötajate või kolmandate isikute vara; punkti 3.3.5 kohaselt hoidma tähtajatult saladuses Panga mistahes kujul ja andmekandjal konfidentsiaalset infot, st pangasaladust ja Panga ärisaladust, ning välistama vastavate andmete või andme-kandjate sattumise kõrvaliste isikute kätte. Tulenevalt krediidiasutuse seadusest käsitletakse pangasaladusena kõiki andmeid, mis on krediidiasutusele teada tema või teise krediidiasutuse kliendi varandusliku seisundi, isikuandmete, tehingute, toimingute, majandustegevuse, äri- või ametisaladuste ning omaniku- või ärisuhete kohta. Panga ärisaladuseks on kõik andmed tema varandusliku seisundi, materiaalsete väärtuste asukoha, tehingute, toimingute, majandustegevuse, ametisaladuste, turvasüsteemide ning omaniku- või ärisuhete kohta, välja arvatud andmed, mis vastavalt krediidiasutuste seadusele on avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad. Sama eeskiri sätestab ka usalduskohustuse nõuded ning p 11.1.2 kohaselt tuleb kõigil töötajatel oma tööülesannete täitmisel tegutseda ausalt ja asjatundlikult, arvestades nii Panga kui ka klientide, koostööpartnerite ja tehinguosaliste õigusi ja seaduslikke huve ning järgides häid tavasid, samuti tähtajatult säilitama Panga ärisaladust ja pangasaladust. (t/l 34-41). Töölepingust 01.12.08 nr 43-07, mis on sõlmitud KTja AS Eesti Krediidipank vahel nähtub, et K.T asus p 1.1 kohaselt krediidiosakonnas juristi ametikohal tööle
24. detsembril 1999 määramata ajaks sõlmitud Lepingu alusel. Punkt 2 sätestas K.T töö sisu. Punkti 2.3 kohaselt töötaja tööks oli: 2.3.
25. Laenujärelevalve osakonna töö korraldamine osakonna ülesannete täitmiseks: - probleemse krediidi sissenõudmiseks vajaliku tööprotsessi tagamine; - probleemse krediidi sissenõudmiseks valitud meetmete (kokkulepped võlgniku ja/või kolmanda isikuga, nõude loovutamine, hagi-, pankroti- ja/või täitemenetlus, saneerimine) rakendamise tagamine ning ettepanekute tegemine efektiivseima meetme valikuks; - üldiste andmete kogumine Panga Grupi probleemsete krediitide kohta, nende analüüsimine ning vajalike protseduurireeglite ja/või reglementide projektide koostamine, et süstematiseerida tööd probleemsete krediitidega; - Panga juhatusele ja/või laenujärelevalve osakonna tööd juhtivale Panga juhatuse liikmele ettepanekute tegemine laenujärelevalve tööga seonduvate uute protseduurireeglite/reglementide/korralduste/käskkirjade kehtestamiseks või olemasolevate muutmiseks; - laenujärelevalve osakonna tööks vajalike standardsete dokumentide (kirjapõhjad, aktid jms) väljatöötamine; - üldiste tegevusplaanide koostamine ning nende elluviimine probleemsete krediitide haldamiseks, sh probleemsete krediitide ennetamiseks; - laenujärelevalve osakonna halduses olevate krediitide osas süsteemse aruandluse pidamine ning nende esitamine Panga juhatusele või muule õigustatud huvi omavale isikule (audiitor, Finantsinspektsioon vms); 7 • • • • • - laenujärelevalve osakonna halduses olevate krediitide osas Panga juhatusele allahindluste ning nõude bilansist väljaviimise/kustutamise ettepanekute tegemine; - tagatiste, sh liisinguesemeks oleva vara, üldiste müügiprotsesside korraldamine, tagatise säilimise tagamine müügiprotsessi jooksul, müügihinna määramine ning vajadusel müügihinna kooskõlastamine vastavat pädevust omava organiga; - laenujärelevalve osakonnale üleantud probleemsete krediitide failide korrasoleku tagamine; - probleemsete krediitide sissenõudmiseks vajaliku koostöö arendamine kolmandate isikutega (kinnisvara maaklerid, inkasso teenust pakkuvad ettevõtted, tagatis- ja liisingvara müüjad, kohtutäiturid jms.) ning vajalike koostöölepingute sõlmimise korraldamine; - koostöö korraldamine krediidi-, äripanganduse ja juriidilise osakonnaga; - korralduste andmine juriidilisele osakonnale probleemse krediidi sissenõudmiseks kohtumenetluse algatamiseks; - koolituste läbiviimine Panga Grupi töötajatele probleemsete krediitide haldamisega seotud juriidilistes teemade; Sama lepingu p 2.3.
26. sätestab töö laenujärelevalve osakonna personaliga: - juhtida eesmärgipäraselt laenujärelevalve osakonna tööd ning tagada kõikide protsesside efektiivne ning seaduslik kulgemine; - tagada laenujärelevalve osakonna töötajate poolt osakonna tööd puudutavate reglementide/ protseduurireeglite/ korralduste/ käskkirjade täitmine; - planeerida tööjõuvajadust, jaotada töötajate vahel tööülesandeid ja määrata nende koolitusvajadus; - välja töötada laenujärelevalve osakonna tööks vajalikud protseduurireeglid, perioodiliselt läbi vaadata töötajate tööülesanded ning teha ettepanekuid personalitöötajale laenujärelevalve osakonna töötajate töölepingutes vajalike muudatuste sisseviimiseks. (t/l 64-68). Põhja Politseiprefektuuri 05.02.09 päring PHJ2.7-20.17/3256 kriminaalasjas nr 08230121523, millest nähtuvalt on pöördutud Monika K poole ja päring sisaldas alljärgnevat teksti: Seoses kriminaalasja nr 08230121523 eeluurimisega Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna majanduskuritegude talituses, palume teatada, kas Peeter R (ik: XXX) ja Vitali D (ik: XXX) on Teie panga kliendid ning väljastada arvelduskontode väljavõtted ajavahemikul 01.01.
27. a. kuni praeguse hetkeni. Samas palume teatada, kas eelnimetatud isikutega on sõlmitud laenulepinguid ning väljastada koopiad. (t/l 69). CCEesti ASle adresseeritud ja 17.12.2008 registreeritud teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta kriminaalasjas nr 08230121523 tekstiga: Põhja Politseiprefektuuris on 16.12.
28. a. alustatud kriminaalmenetlus nr 08230121523 KarS § 201 lg 2 p 2 ja p 4 tunnustel selle kohta, et 2007-20-
29. aastal on CCEesti AS-i töötajate poolt omastatud ettevõttele kuuluvat valmistoodangut ja taarat, millega on esialgsetel andmetel kahju tekitatud 12 561
30. krooni. Kriminaalasi on Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse politseivaneminspek-tor Kristi Sammali menetluses. (t/l 78). MTÜ asukohas XXX, Tallinn 11.03.09.a teostatud läbiotsimise protokoll, millest nähtuvalt XXXV.D avas pruuni metallukse, mille taga asub serveriruum, kust võeti kaasa videoserver ATI kleebisega, valget värvi, tagaküljel kleebis Hansa Liising Eesti AS andmetega. USB liideses oli elektronvõti, mis pakendati serveri siseküljele. Läbiotsimise ajal avaldas V.D , et videosüsteem kuulub firmale A ja on süsteemiks, mis valvab kogu territooriumi ja on ainsaks valveks. Palvele võtta ainult ketas vastas politsei keeldumisega ja territoorium jäi valveta. (t/l 84-85). Jälitusprotokoll 17.06.09.a. Peeter R ´i kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri XXX salajase pealtkuulamise ja salvestamise kohta, millest nähtuvalt helistas Vladimir Erte 18.02.2009 kell 09.46 Peeter R le ning teatas, et ta täna arvatavasti tuleb P.R juurest läbi ning tal saab ilmselt olema 25 kasti. P.R võtab informatsiooni teadmiseks ja vastab, et ärgu enam helistagu kui plaanib läbi astuda. (t/l 93-96). CCEesti AS-i kuriteoteade kriminaalmenetluse alustamiseks, millest nähtuvalt edastati äriühingule vihje, et mitme aasta vältel on ettevõtte enda töötajatest ja lepingulistest koostööpartneritest koosnev grupp süstemaatiliselt varastanud valmistoodangut ja taarat, 8 • • • samuti müünud varastatud taarat tagasi ettevõttele. Samuti vormistatakse taaskäideldava taara tagasimüügil saatedokumendid, mille sisu ei vasta tegelikkusele ning koostööpartnerid, kellelt ostetakse ebakvaliteetse kauba hävitamise teenust, omastavad ebakvaliteetse toodangu ja turustavad selle läbi ebaseaduslike müügikanalite. Avalduses on märgitud ka varguse kahtlusega seotud autojuhtide nimekiri ja nende telefoninumbrid. Õigusabi OÜ poolt rakendatud sisekontrolli meetmete abil on õnnestunud fikseerida autojuhtide ebaseaduslikku tegevust ning jääb mulje, et organiseeritud vargustega võivad olla seotud ka teised töötajad. On tuvastatud aadressid, kuhu on toimetatud varastatud taara ning millised äriühingud nendel territooriumitel tegutsevad. Samuti on avalduses välja toodud puudujääkidest tulenev varaline kahju. (t/l 97-99). MTÜ äriregistri väljavõttest nähtuvalt olid MTÜ , asukohaga XXXjuhatuse liikmeteks Peeter R ja Vitali D . (t/l 105). Vitali D i töökohas XXX, Tallinn 11.03.09.a teostatud läbiotsimise protokollist nähtuvalt otsiti läbi lao- ja kontorihoone teisel korrusel asuv Vitali D i töökabinet ja midagi ära ei võetud. (t/l 109-112). Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse kohaselt lõpetati 15.06.2009 kriminaalasjas nr 08230121523 osaliselt menetlus Vitali D i suhtes. Määruse kohaselt on eeluurimisel tuvastatud, et V.D võimaldas MTÜl kasutada OÜ A ja OÜ M ladu aadressil XXXTallinnas, kuid ei olnud teadlik vargusest, milles osales Peeter R ning CCEesti AS autojuhid. Kriminaalasjas üle kuulatud tunnistaja Vladimir K ütluste kohaselt korraldused Privat Metro nime all CCtaarat OÜ A lattu vormistada andis talle Peeter R , kes andis ka laosaatelehed ning V.D ei andnud temale ühtegi korraldust seoses CCtaara OÜ A lattu vormistamisega. Lähtudes eeltoodust on kohtueelne menetleja asunud seisukohale, et V.D i käitumises puuduvad varguse koosseisu tunnused ning ei ole alust kahtlustada teda KarS § 199 sätestatud kuriteo toimepanemises ja kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele. Vastavalt KrMS § 200 lõpetatakse kriminaalmenetlus, kui kohtueelses menetluses ilmneb kriminaalmenetlust välistav asjaolu. Käesolevas kriminaalmenetluses on selgunud, et kahtlustatav V.D ei ole toime pannud kuritegu, milles teda kahtlustati. (t/l 113). Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd eitavad ütlused, tunnistajate ütlused ning kontrollinud kohtulikul arutamisel avaldatud ja ülalpool kokkuvõtvalt märgitud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Süüdistatav on selgitanud, et tema jaoks olid terminid tsiviilasi või kriminaalasi vaid terminiteks ning ta ei orienteeru õigusalastes küsimustes, kuivõrd puudub varasem kokkupuude. Samuti palus tal pangas kolleeg seoses päringuga uurida V.D i majanduslikku ja rahalist olukorda, kuivõrd oli saabunud päring ja võis tekkida oht, et senised laenutingimused tuleb üle vaadata. Keegi teda ei hoiatanud, et selle päringu kohta ei või V.D i teavitada, ta sai hoopis aru, et kirja sisust võib rääkida, kuid koopiat anda ei tohi. Tunnistajana üle kuulatud tunnistaja K.T selgitas, et ta palus uurida V.D ilt põhjusi, millest võis tuleneda päringu esitamine, kuivõrd klient peab vastavalt lepingule ise panka teavitama oma probleemidest, mis võivad lepingutingimuste täitmise ohtu seada. Sama tunnistaja ütluste kohaselt panka tulnud päringust klienti tavaliselt ei teavitata, kuid see ei ole reglementeeritud. Kohus suhtub süüdistatava kohtuistungil väljendatud teadmatusse kriitiliselt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt töötas süüdistatav oma sõnade kohaselt varem Tööstuspangas, kus kliendiks oli ka V.D oma ettevõtetega, hiljem Krediidipanka tööle asudes võttis süüdistatav kliendina V.D i kaasa ka Krediidipanka ning käesoleval ajal töötab süüdistatav äriühingus, mille omanik on teiste hulgas ka V.D . Seega ei ole süüdistatava ja V.D i suhted pinnapealsed ja pelgalt krediidihaldusega seotud ning nad on seotud omavahel mitte kui pangaametnik ja üks paljudest klientidest, vaid juba pikemaajaliselt, millest annavad tunnistust ka pealtkuulatud telefonikõnes kasutatud väljendid. Seega huvi V.D i päringust teavitamise osas oli tavapärasest suurem. Samas nähtub nii süüdistatava kui ka tunnistaja V.D i ütlustest kohtuistungil, et enne pealtkuulatud kõne toimus neil kokkusaamine, millest annab tunnistust 9 ka süüdistatava kalendermärkmikus olev märge 23.02.2009 kohta, mille kohaselt pidi ta planeeritult V.D iga kohtuma, millest rääkis süüdistatav ka tunnistajale K.T le. Süüdistatava ja tunnistaja V.D i pealt kuulatud telefonikõnest nähtuvalt on telefonikõne olnud süüdistatava initsiatiivil ning süüdistatava ütlustest on aru saada, et enne süüdistatava ja tunnistaja V.D i kohtumist 23.02.2009 on süüdistatav vaadanud V.D iga seotud äriühingute kontosid ning MTÜ TLkontot ka enne telefonikõne V.D ile. Oma telefonikõnes on ta V.D ile selgitanud, et tema järelduste kohaselt on päring seotud just MTÜ TLtegevusega ning kriminaalmenetluse alustamisega. Seega orienteerus süüdistatav piisavalt õigusküsimustes, tehes vahet tsiviil- ja kriminaalmenetlusel ning järeldas ka võimalikku seost MTÜ TLtegevuse ja võimaliku majanduskuriteoga. Seega on väide, et süüdistatav pidas võimalikuks päringut seoses tunnistaja V.D i lahutusega, ilmselgelt süüdistatava kaitseversioon, mis on ümber lükatud kohtuistungil avaldatud ja kontrollitud tõenditega. Kuivõrd vaidlusaluses päringus on tuntud huvi nii V.D i ja kui ka P.R kontode ja laenude kohta ning päringu kohaselt on nad seotud ka ühe ja sama kriminaalasja menetlemisega, siis ei saa P.R kuidagi olla seotud V.D i abikaasa rahaliste nõuetega V.D i vastu ning seetõttu on esitatud versioon päringu seotuses V.D i lahutusega veelgi vähem tõsiseltvõetav, kuigi ka V.D sellist võimalust kohtuistungil kinnitas. V.D i kohtuistungil antud ütluste sisu oli ilmselgelt süüdistatavat säästva iseloomuga. Samas telefonikõnes V.D välistas oma seotuse P.R ga. P.R enese ütluste kohaselt on teda aga süüdi tunnistatud just eelmärgitud kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsusega. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on üheselt tõendatud, et süüdistatav sai aru päringu sisust, samuti sellest, et V.D i ja P.R isikud on seotud kriminaalmenetlusega ja ärikliendi haldurina oli ta teadlik sellest, et nii V.D kui ka P.R on MTÜ juhatuse liikmed, samas järeldades, et päring on esitatud ilmselgelt seoses MTÜ tegevuse uurimisega ning ta teadlikult ja tahtlikult avalikustas päringu andmeid ühele isikutest, kelle kohta informatsiooni küsiti. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt, sh töölepingust, süüdistatava, tunnistaja K.T , samuti tunnistajate V.D i ja P.R ütlustest nähtuvalt töötas süüdistatav temale inkrimineeritud süüteo toimepanemise ajal ASs Krediidipank äripanganduse osakonnas suurklientide ärikliendihaldurina ning süüdistatava ja tunnistaja K.T ütlustest nähtuvalt sai süüdistatav kohtueelse menetluse andmetest teada just seoses oma tööülesannete täitmisega. Süüdistusakti teokirjelduses on otseselt viidatud süüdistatava töölepingus olevatele töö sisu sätestavatele punktidele ja AS Krediidipanga töösisekorra eeskirjas sätestatud töötaja kohustustele ja usalduskohustuslikule nõudele. Seejuures on piirdutud kohustuste ja nõuete loetlemise ja kirjeldusega ning sellele järgnevalt tuldud järeldusele, et süüdistataval ei olnud tulenevalt KrMS § 214 lg 1 sätetest prokuratuuri luba kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks, mis nähtusid Põhja Prefektuuri 05.02.2009 päringust. Kohus asub seisukohale, et süüdistuses märgitud töökohustuste või töösisekorra eeskirja nõuete süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine töötaja poolt on kohtuistungil avaldatud sama AS Krediidipanga 23.01.2006 kinnitatud Töösisekorra eeskirja
31. osa kohaselt distsiplinaarkorras karistatav tegu, mille eest karistuse määramise õigus on juhatuse esimehel. Samas, kui tegemist olnuks pangasaladuse (Krediidiasutuste seaduse § 88 mõistes) hoidmise kohustuse rikkumisega krediidiasutuse töötaja poolt, siis on taoline tegu karistatav Krediidiasutuste seaduse § 13410 lg 1 sätete kohaselt väärteona. Kriminaaltoimikus aga puuduvad andmed eelmärgitud süüteo menetlemise kohta. Samas avaldas pangatöötajast süüdistatav informatsiooni kolmandate isikute kohta panga kliendile, mitte kliendi andmeid kolmandale isikule, so tegutses kliendi huvides, mitte kliendi huvide vastaselt. Süüdistuses on ka konkreetselt ette heidetud seda, et süüdistatav on rikkunud töösisekorra eeskirja p 11.1.2 nõuet selles, et ta ei hoidnud panga konfidentsiaalset infot ja ei arvestanud panga koostööpartnerite seaduslikke huve. Kohus asub seisukohale, et panga konfidentsiaalseks infoks saab lugeda siiski vaid sellist infot, millist on sellise infona käsitletud Krediidiasutuste seaduses kui erinormatiivaktis ja mis puudutab krediidiasutuse tööd, vahendeid, kliente jne. Samas ei pea kohus võimalikuks hinnata õiguskaitseasutusi krediidiasutuse koostööpartneritena, kuivõrd õiguskaitseasutuste partnerlus krediidiasutustega koostöö 10 tegemisel peaks olema erinevate ülesannete tõttu välistatud ning õiguskaitseasutused saavad oma tööülesannete täitmisel ja suhtlemisel krediidiasutustega lähtuda vaid Krediidiasutuste seaduse § 88 lg 3, 5, 9 ja 10 sätestatud tingimustest. Seetõttu leiab kohus, et KrMS § 214 lg 1 sätestatud loa puudumine ei ole sisustatav pangatöötaja poolt toime pandava distsiplinaarsüüteoga või väärteoga, mille eest saaks karistuse mõista Karistusseadustiku eriosa sätete kohaselt. Kohus asub ka seisukohale, et KarS § 3161 sisustamine viitega KrMS § 214 lg 1 sätestatud loa puudumisel kohtueelse menetluse andmete avaldamisele ei ole kohane, kuivõrd KrMS § 214 lg 3 sätestab üheselt, et kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida menetlustoimingus osalejaid kohtumääruse alusel kuni kuuekümne miinimumpäevamäära ulatuses. Sellest saab aga järeldada, et tegemist on karistamise erikorraga kohtueelses menetluses ja see puudutab erilisele isikutunnusele vastavaid isikuid, sest karistada saab vaid menetlustoimingus osalejaid, kellele on selgitatud kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu. Kriminaaltoimikust ei nähtu, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal või sellele eelnevalt olnud menetlustoimingus osaleja ja et teda oleks sellisest keelust teavitatud. Samuti puuduvad kriminaaltoimikus andmed selle kohta, et prokuratuur oleks eeluurimiskohtunikule esitanud taotlust IK trahvimiseks kohtueelse menetluse andmete avaldamise keelu rikkumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale ei saa ette heita KrMS § 214 lg 1 sätestatud keelu eiramist, kuivõrd ta ei ole KrMS § 214 lg 3 sätestatud erilise isikutunnusega isikuks. Kohtuistungil avaldatud päringust nähtuvalt puudus vaidlusalusel päringul ka igasugune märge selle kohta, et tegemist on kohtueelse menetluse andmetega ja et nende avaldamine on keelatud, karistatav vms. Seega puudus igal päringuga kokku puutuval kõrvalisel, so menetlusvälisel isikul teave selle kohta, et selle päringu andmete avaldamine on keelatud ükskõik millisel alusel. Süüdistuses on süüdistatavale ette heidetud ka kuriteokoosseisu täitmiseks olulise osa täitmist, so süüdistatava teole järgnenud tagajärge, so seda, et süüdistatavale seoses tööülesannete täitmisega teatavaks saanud kohtueelse menetluse andmete avaldamisega saabus eelnenud käitumisele põhjuslikus seoses olev tagajärg: „millega on tehtud võimatuks ja oluliselt raskendatud kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise ning muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamine“. Selle tagajärje olemasolu kinnituseks kuulati üle tunnistajana politseiametnik U.S , kelle ütluste kohaselt pärast 25.02.2009 telefonikõnet IKja V.D i vahel hakkas P.R autojuhtidega rääkima konspireeritumalt, kuid enne räägiti avatud tekstiga, rääkides mitu kasti nüüd tuuakse. Sellisest tunnistaja väitest võib järeldada, et jälitustoimingutele allutatud autojuhid ja P.R suhtlesid konspireeritult edasi ja jätkasid kuritegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole telefonikõnede salajane pealtkuulamine ja salvestamine ainus jälitustoimingute teostamise viis ning ilmselgelt on ka muid seaduslikke võimalusi tõendite kogumiseks. Tunnistaja heitis ette ka seda, et V.D i tööruumide läbiotsimisel ei leitud mingeid dokumente MTÜ TLkohta ning tööruum oli liialt tühi ja sahtlites vaid reklaambrošüürid. Samas on kriminaaltoimiku materjalidest näha, et telefonikõne salajase pealtkuulamise käigus oli juba 25.02.2009 tuvastatud, et IKteatas V.D ile juba enne pealtkuulatud telefonikõnet politsei päringust ja politsei huvist V.D i ja P.R rahalise seisu kohta ning telefonikõnes viitas IKotseselt V.D ile, et ilmselgelt tuntakse huvi MTÜ TLkohta. Läbiotsimine MTÜ kontoriruumis toimus aga alles 11.03.2009, so 14 päeva pärast seda kui oli teada, et V.D ja P.R on kriminaalmenetlusest teadlikud. Seega andis kohtueelne menetleja võimalikele kahtlustatavatele V.D ile ja P.R le 2 nädalat võimalike ja läbiotsimisel leidmata jäänud tõendite kõrvaldamiseks. Samuti keelduti tunnistaja ütluste kohaselt pärast kõnesolevat telefonikõne Plasttehas OÜs CCASst riknenud kauba vastuvõtmisest ja hävitamisest. Sellised asjaolud aga takistasid tunnistaja sõnade kohaselt edasist menetlust planeerida. Kohus asub seisukohale, et isikul, kes on teada saanud enda võimalikust kahtlustamisest varavastase kuriteo toimepanemises, puudub kohustus teda süüstavate tõendite säilitamiseks ja ta ei ole kohustatud neid säilitama kuni kohtueelne menetleja tuleb tema juurde neid küsima. Kuni 26.03.2009, so kuni kinnipidamiseni, sh ka läbiotsimiste ajal puudus V.D il menetlusseisund 11 ja tema suhtes ei olnud tema osavõtul läbi viidud ühtegi menetlustoimingut. Vähemalt kohtule esitatud kriminaaltoimikus selle kohta andmed puuduvad. Seejuures ei ole kriminaaltoimikus ka V.D i kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, mistõttu ei saa teha järeldusi ka V.D i kinnipidamise asjaolude kohta. Küll on toimikus V.D i kahtlustatavana ülekuulamise protokolli koopia 26.03.2009 kuupäevast. Samas puuduvad kriminaaltoimikus igasugused andmed P.R kinnipidamise aja kohta ja kriminaaltoimikust nähtuvalt on teda kohtueelsel menetlusel üle kuulatud vaid IKkriminaalasjas 26.03.2009, so samal päeval kui kuulati üle IKja V.D . Seega, vaatamata sellele, et KrMS § 127 lg 1 sätestab tõendite hävitamise, muutmise või võltsimise välistamist tagava meetme kasutamise võimalused, ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et kohtueelne menetlus oleks midagi teinud selleks, et tõendite võimalikku ja eeldatavat hävitamist ära hoida. Kriminaaltoimikus leiduvatest edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimise määrustest (t/l 109, 83) nähtub, et mõlemad määrused on koostatud 11.03.2009 ja esimese läbiotsimise põhjendusena on märgitud, et läbiotsimine viiakse läbi seoses sellega, et kõik MTÜ tegevusega seotud ning muud kriminaalmenetluses olulised tõendid ei pruugi olla juhatuse liikme Peeter R töökohal, tuleb neid otsida ka MTÜ teise juhatuse liikme Vitali D i töökabinetist XXXTallinnas ja teisel juhul viidi läbi läbiotsimine seoses sellega, et kõik MTÜ tegevusega seotud dokumendid ning muud krim.menetluses olulised tõendid ei pruugi olla juhatuse liikme Peeter R töökohal, tuleb neid otsida ka töökohaga samas hoones asuvast serveriruumist. Eelmärgitud määruste alusel on koostatud ka läbiotsimiste protokollid, millest nähtuvalt V.D i töökabinetist midagi ei leitud ning teisel juhul otsiti läbi serveriruum dokumentide leidmiseks, kuid võeti ära hoopis server, mida ei ole võimalik dokumendina hinnata. Mis puudutab serveri äravõtmist, siis on kohtueelse menetluse käigus serverit vaadeldud ja tuvastatud, et osa videofaile, mis võisid olla olulised tõendamiseseme jaoks teises kriminaalasjas, olid kustutatud. Selle tõestuseks kuulati üle ka pärast prokuröri loobumist kaitsja taotlusel tunnistaja S.L . Tunnistaja põhimõtteliselt väitis seda, et osa salvestustest võisid kaduma minna seetõttu, et läbiotsimist läbi viinud politseiametnikud ei lülitanud serverit välja info säilimist tagaval viisil ja seetõttu läks osa failidest kaduma. Samas jäi kohtule mulje, et info kustumist või kustutamist püüti süüdistuse kohaselt siduda IKkäitumise tagajärjega, mille tulemusena salvestatud oluline info kustutati. Samas ei nähtu kriminaalasjast, et määratud oleks ekspertiisi, tuvastamaks millal salvestatud info kustutati, kas see info kustus ootamatu voolukatkestuse tõttu või tegi seda vastava juurdepääsuõigusega isik, millistest asjaoludest peaks jääma serverisse vastav informatsioon. Kohus leiab, et taoliste andmete puudumisel, so tõendite kogumata jätmise tõttu, ei saa teha mingeid järeldusi ega seostada asitõendi vaatlusprotokolliga saadud infot süüdistatava käitumise ega selle tagajärjega, mistõttu ei sisalda ei serveri vaatlus ega tunnistaja S.L ütlused menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemise tuvastamise osas mingit informatsiooni, kuivõrd esitatud andmeid ja kahtlused ei ole kinnitatud teiste tõenditega. Seetõttu tuleb kohtu arvates need tõendid kui asjakohatud tõendite kogumist välja jätta, kuivõrd nad ei sisalda informatsiooni tõendamiseseme kohta. Sama tunnistaja U.S i ütluste kohaselt ei saanud süüdistatava käitumise tõttu planeerida edasisi toiminguid ning tõendada kogutud jälitusinfo põhjal seda, et V.D pidi olema organisaator ja finantseerija, seda ei saanud ka tõendada ega ümber lükata jälitustoimingutega. Kohtule esitatud kriminaaltoimikus puudusid andmed planeeritud uurimistoimingute kohta nagu ka planeeritud jälitustoimingute kohta, samuti ei esitatud neid andmeid kohtule ka kohtuistungil. Seetõttu peab kohus tunnistaja poolt esitatud versiooni planeeritud toimingute kohta paljasõnalisteks, kuivõrd selle versiooni kinnituseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Tunnistaja ütlustega on süüdistuses tehtud süüdistatavale põhimõtteliselt etteheide selles, et süüdistatava käitumise tõttu jäi jälitustegevusega kogutud informatsioon realiseerimata, kuigi kogutud jälitusinfo põhjal olevat olnud alust kahtlustada V.D i kuritegude organisaatorina ja finantseerijana. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et V.D i kahtlustamise põhialuseks oligi vaid jälitustegevusega kogutud informatsioon, mida ei suudetud realiseerida ja muud tõendid puudusid. Kohus leiab, et sellise etteheite tegemine on kohatu. Põhiseaduse § 22 12 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kohtu arvates on aga menetletavas kriminaalasjas sisuliselt mindud seda teed, et süüdistatavat süüdistatakse selles, et V.D i ei saanud koos teiste teises kriminaalasjas süüdistatavatega süüdi tunnistada ja V.D i käsitatakse sellegi poolest süüdi olevana ning IKkäitumise tõttu ei õnnestunud seda tõestada. Esitatud väide selle kohta, et kogutud jälitustoimingutega ei suudetud samaaegselt ka ümber lükata kahtlust, et V.D oli kuriteo organisaator ja finantseerija, ei vasta kohtu arvates päriselt tõele, kuivõrd V.D i osas on alustatud kriminaalmenetlus lõpetatud. Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus on kohtuistungil avaldatud ning määruse põhiosas on lõpetamise põhjendused hoopis teised ja menetluse lõpetamise jaoks piisavad, kuivõrd menetlus on lõpetatud prokuratuuri loal. Eelmärgitust teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumise hindamine sellisena, et selle tagajärjena oli süüdistuse formuleeringu kohaselt tehtud võimatuks ja oluliselt raskendatud kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise ning muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamine, on oletuslik ja seda oletust ei ole kriminaalasja kohtuliku uurimisega tõendatud selliselt, et oletus muutunuks tuvastatud asjaoluks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu selliseid andmeid, et süüdistatava käitumine oleks põhjustanud teises menetletavas kriminaalasjas peale inkrimineeritud teo toimepanemist ja sellest tingitult suuremate menetlusressursside kulu ja täiendavate menetlustoimingute tegemist, tuvastamaks teises kriminaalasjas isikute süüd. Kohtule on esitatud vaid kaks läbiotsimismäärust, kaks läbiotsimisprotokolli ja asitõendi vaatlus, millised menetlustoimingud pidanuks süüdistatavale inkrimineeritud teo toimepanemise tõttu viivitamatult läbi viidama ja loogiliselt võttes pidanuks need toimingud läbi viidama nii või teisiti. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et teises kriminaalasjas oleks oluliselt raskendatud kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamine ja süüdistus on püüdnud seda puudujääki kompenseerida politseiametniku ülekuulamisel saadava informatsiooniga. Vaadates aga prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse põhjendusi, siis on menetlus V.D i suhtes lõpetatud seetõttu, et eeluurimisega on tuvastatud, et V.D ei olnud teadlik Peeter R jt toime pandud vargusest ning tunnistaja V.K ütlustest nähtuvalt ei andnud V.D temale ühtegi korraldust seoses varastatu lattu vormistamisega, mistõttu puuduvad V.D i käitumises varguse koosseisu tunnused ning puudub alus kahtlustada teda KarS § 199 sätestatud kuriteo toimepanemises ja kriminaalmenetlus kuulub tema kahtlustuses lõpetamisele. Seega IKkäitumine ei muutnud ka võimatuks V.D i käitumises kuriteona karistatava teo puudumise tuvastamist. Mis puudutab aga seda, et see käitumine tegi võimatuks V.D i kuriteona karistatava teo olemasolu tuvastamise, siis selles osas leiab kohus, et sel juhul lähtutaks eeldusest, et V.D on kuriteona karistatava teo toime pannud ja sisuliselt oleks ta ka süüdi tunnistatud. Kohtu arvates on siin tegemist PS § 22 põhiõiguse riivega ja taolise tagajärje omistamine IKoleks ebaseaduslik. Mis puudutab aga seda, et IKkäitumine võis oluliselt raskendada või muuta võimatuks muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamise, siis on süüdistuses süüdistatavale ette heidetud seda, et: andmete avaldamisega kahjustas IKkriminaalmenetluse huve ja raskendas oluliselt kuriteo avastamist; päring panka tehti selleks, et tõendada kriminaalasjas kogutud esialgset teavet et V.D oli finantseerijaks varguse toime pannud autojuhtidele, välistati võimalus tuvastada isikute poolt valmistoodangu varastamine ja riknenud kauba turustamine ja oluliselt raskendati P.R ja V.D i poolt kuriteo toimepanemise organiseerimise ja varastatu XXXlattu toimetamise tuvastamine. Samas ei ole süüdistuses lahti kirjutatud seda, milles seisnes kriminaalmenetluse huvide kahjustamine ja kuriteo avastamise oluline raskendamine kui süüdistuses on eelnevalt kirjeldatud süüdistatava töökohustusi, mis ei ole puutumuses ei tõendamiseseme ega kriminaalmenetlusega. Samas, kui sellise käitumisega raskendati kuriteo avastamist, siis peaks olema ka tuvastatud ja käesolevas kriminaalasjas tõenditena kontrollitud, milliste lisajõupingutustega menetlustoimingute näol nendest raskustest üle saadi ja milline oli tulemus. Kriminaalasjas sellekohased tõendid puuduvad. Kui päring tehti panka selleks, et tõendada esialgset teavet V.D i kohta, kes väidetavalt oli kuritegude finantseerijaks, siis puuduvad kriminaaltoimikus andmed selle kohta mis selle päringule saadud vastusega lõpuks tõendati ja kui pangast saadud andmed, mida IKkäitumine ei saanud muuta, midagi ei 13 tõendanud, siis ei saa seda IKinkrimineerida, sest temast pangaandmete sisu ei sõltunud ja tõendite kogumise ja hindamise kohustus oli kohtueelsel menetlejal. Samas heidetakse süüdistatavale ka ette seda, et päringu kohta andmete avaldamine välistas võimaluse tuvastada isikute poolt valmistoodangu varastamine ja riknenud kauba turustamine, kuid kohtu arvates on päringust saadava informatsiooni ja varguse ning riknenud kauba turustamise tõendamine erinevad tõendamisesemed, kuivõrd vargused ja turustamine olid toime pandud enne IKinkrimineeritud teo toimepanemist ja IKtegu ei saanud nende kuritegude tõendamist välistada, kuivõrd nende tegude kohta pidi informatsioon olema juba kogutud. Asjaolu, et pärast IKtegu lõpetati kuritegude toimepanemine teiste isikute poolt või jätkati kuritegude toimepanemist varjatumalt ja kannatanul jäi seetõttu edasine varaline kahju saamata, ei ole kohtu arvates IKinkrimineeritav. Süüdistuse kohaselt raskendas IKkäitumine ka P.R ja V.D i poolt kuritegude toimepanemise organiseerimise ja varastatu lattu toimetamise tuvastamise, kuid kohus asub seisukohale, et sellise väite puhul on tegemist isikute süü eeldamisega ja nende kuriteos süüdi olevana käsitamisega, mille kohta on kohus samas otsuses eespool juba oma arvamust väljendanud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et süüdistus on süüdistatavale inkrimineeritud teo tagajärje osas, mis on kuriteokoosseisu oluliseks osaks, umbmäärane ja süüdistatavale enda kaitsmiseks ülemäära koormav. Kuigi kohus on asunud seisukohale, et süüdistatav sai kriminaalmenetlusest kriminaalasjas nr 08230121523 teada seoses oma tööga, leiab kohus, et KarS § 3161 sõnastus: „Kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete või kuriteo ärahoidmiseks või tõkestamiseks toimuva jälitusmenetluse andmete ebaseaduslik avaldamine eest isiku poolt, kellele need andmed said teatavaks seoses töö- või ametiülesannete täitmisega“ viitab otseselt isikule, kellele on andmed teatavaks saanud seoses töö- või ametiülesannete täitmisega. Sellest tulenevalt teeb kohus järelduse, et jälitusmenetluse andmetega puutuvad kokku isikud, kes selles osas kas vahetult teostavad jälitustoiminguid või kes on nendesse toimingutesse kaasatud või teostavad selle üle järelevalvet. Seega selliseid andmeid saavad üldjuhul teada ametiisikud ja seega seoses ametiülesannete täitmisega. Kohtueelse menetlusega puutuvad kokku aga kohtueelset menetlust vahetult läbi viivad ametiisikud, selle menetluse üle järelevalvet teostavad ametiisikud, lubasid väljastavad eeluurimiskohtunikud jt ametiisikud, samuti ametiasutuse töötajad, sh sekretärid, konsultandid jne. Muud isikud, kes kohtueelse menetluse andmetest võivad seoses tööga teada saada, saavad olla isikud, kes on kaasatud kohtueelsesse menetlusse seoses nende tööga, so tõlgid, spetsialistid, eksperdid, tehnilised töötajad, kes on kaasatud menetlusse kas regulaarselt teatud kohtueelse menetluse toimingutesse või üksikutesse toimingutesse ning nad saavad kohtueelsest menetlusest mingisugusegi ülevaate kasvõi ühe konkreetse toimingu kohta, saades informatsiooni tõendamiseseme asjaoludest. Süüdistatav sai panka saadetud päringust teada teise pangatöötaja kaudu ja talle edastati ka päring ning ta sai teada seda, et menetletakse kriminaalasja, sai teada selle kriminaalasja numbri, kohtueelse menetleja nime ja isikute nimed, kelle kohta päring on esitatud. Sellest päringust ei nähtu kriminaalmenetluse ajendit ega alust, menetluse alustamise kuupäeva, menetlusele allutatud isikuid, algset karistusõiguslikku hinnangut, päringus märgitud isikute menetluslikku staatust, samuti seda, kes võiks olla kahtlustatavad, kannatanud, tunnistajad, milliseid menetlustoiminguid on tehtud või milliseid plaanitakse teha vms. Kohtu arvates esmalt ei sisalda päringus olnud informatsioon sisuliselt midagi kohtueelse menetluse kohta, kuivõrd tunnistaja U.S i sõnade kohaselt toimus alles jälitustegevus ning nende päringus olnud andmete teadasaamine ja edasi andmine ei saaks põhimõtteliselt ka mõjutada kohtueelse menetluse käiku, kuivõrd nende andmetega ei ole midagi peale hakata. Nii I.Käil, V.D il, kui ka P.R l puudusid võimalused teada saada andmeid konkreetse kriminaalmenetluse alustamise ajendi või aluse kohta, läbiviidud menetlustoimingute ja nende tulemuste kohta või menetleja isiku kohta. Vähemalt ei ole selliste asjaolude võimalikkust kohtuliku uurimisega tuvastatud. Teisalt ei ole süüdistatav IK pangatöötajana isikuks, kes sai kohtueelse menetluse andmetest teada seoses tööga KarS § 3161 märgitud isikute mõttes ning kohtu arvates ei ole süüdistatav 14 IKKarS § 3161 subjektiks, kuivõrd tal puudub selle kuriteo toimepanemiseks vajalik eriline isikutunnus. Põhimõtteliselt tuleks süüdistatava käitumises tuvastada süüdistatava tahtlus nii teo kui tagajärje osas, kuivõrd ühe koosseisutunnuse puudumisel on süüdistatava käitumise õigusvastasus välistatud. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud andmete avaldamine on toime pandud kavatsetult, so süüdistatav sai aru, et õiguskaitseasutus tunneb tema tuttava vastu huvi ning ta avaldas esialgselt vaid andmed selle kohta ning sellele järgnevalt avaldas ka oma veendumuse selles osas, mille kohta võidakse päringus küsitud andmete osas huvi tunda. Samas tagajärje osas kavatsetuse puhul tuleks tõendada, et süüdistatav on teo toime pannud selleks, et realiseerida KarS § 3161 sätestatud tagajärg ja ta on teadlik sellise tagajärje saabumisest või ta peab sellist tagajärge võimalikuks või siis leiab, et andmete avaldamine on tagajärje saabumiseks hädavajalik. Kohus leiab, et süüdistatava käitumises tagajärje osas kavatsetust tuvastatud ei ole. Otsese tahtluse puhul peab isik teadma, et ta paneb sellise teo toime ja ta tahab seda või möönab seda, seega ka tagajärje saabumist. Kohus leiab, et ka otsest tahtlust kohtuliku arutamisega tuvastatud ei ole. Seega tuleks tuvastada, kas süüdistatav on teo toime pannud kaudse tahtlusega, so selliselt, et ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda, so antud juhul pidanuks siis IKpidama võimalikuks seda, et ta teeb võimatuks ja oluliselt raskendab kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise ning muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamise. Kohtu arvates ei ole ka seda tuvastatud, kuivõrd süüdistatava esmaülesandeks oli panga huvides kliendi kaudu tuvastada kas selle päringuga on edastatud pangale olulist informatsiooni, so seda, kas suurklient on sattunud finantsraskustesse ja pank peaks oma riske ümber hindama. Sellele järgnevalt informatsiooni kontrollides ilmnes, et makseraskusi ei ole ja tegemist on muude asjaoludega, mida hakkas IKtäpsustama, milline tegevus viis selleni, et süüdistatav hakkas süvenenult uurima V.D iga seotud äriühingute finantsseisu ja tegi omad järeldused, millised edastas V.D ile. Seega süüdistatava käitumine, milline oli tuvastatud kohtuliku uurimisega, näitab seda, et süüdistatav ei jõudnud oma käitumises niikaugele, et oleks osanud mõelda võimalikule tagajärjele, veel vähem tagajärje saabumist ette näha või selle saabumist pidada võimalikuks või möönda selle saabumist. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises puudub saabuva tagajärje osas igasugune tahtlus. Kohus asub seisukohale, et puudub alus hakata analüüsima seda, kas süüdistatava käitumisele järgnenud tagajärg on saabunud ettevaatamatusest, kuivõrd KarS § 3161 ettenähtud kuritegu eeldab tahtlust. Küll leiab kohus, et kohtuliku uurimisega ei ole üheselt tõendamist leidnud IKkäitumisele süüdistusakti kohaselt järgnenud tagajärje saabumine, millest tulenevalt on üks osa kuriteokoosseisust tõendamata ja süüdistatava käitumises puuduvad õigusvastasus ja süü. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei ole süüdistatava süü leidnud tõendamist ning IK tuleb KarS § 3161 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtuistungil esitas süüdistatava kaitsja taotluse menetluskulude tasumiseks õigeksmõistva otsuse puhul ning kaitsja lähtus seejuures KrMS § 181 lg 1 sätetest. Taotluse kohaselt on IKtasunud Viruvärava Advokaadibüroole vastavalt õigusabilepingule kokku 30 000 krooni, mille kohta on taotlusele lisatud ka sularahaarved. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetlust alustatud teisest kriminaalasjast eraldatud materjalide alusel alates 25.03.2009 ning kohtueelne menetlus lõppes süüdistusakti koostamisega 24.09.
32. Sellele järgnevalt saadeti kriminaalasi kohtulikuks menetluseks Harju Maakohtusse. Harju Maakohtu 01.12.2009 määrusega anti süüdistatav kohtu alla ning 15.01.2010 määrusega tagastati kriminaalasi prokuratuurile süüdistatava poolt lühimenetlusest keeldumise tõttu. Sellele järgnevalt saadeti süüdistusakt kohtusse üldmenetluse korras 26.02.2010 ning kohus sai üldmenetluse korras seda kriminaalasja kohtulikult arutama hakata alles 09.11.2010, minnes kohtumenetluse poolte taotlusel eelistungilt koheselt üle põhiistungile, vältimaks liigset ajakulu. Seega on kriminaalasja 15 menetletud poolteist aastat ja süüdistatava suhtes on olnud valitud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetluse pikkust, menetlusesemeks oleva kuriteo raskusastet, on süüdistatava poolt valitud kaitsjale makstud tasu suurusjärgus 30 000 krooni hinnatav mõistliku suurusega tasuna. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatava IK õigeks temale esitatud süüdistuses, siis leiab kohus, et süüdistatava kantud õigusabikulu tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel süüdistatavale hüvitada riigieelarve vahenditest. Märt Toming Kohtunik 16