lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on tunnistaja kohustatud andma tõeseid ütlusi, kui ütluste andmiseks puudub seaduslik alus käesoleva seadustiku §–de 71-73 järgi. Tunnistaja on õigusemõistmise huvides kohustatud andma ütlusi. Ütluste andmisest keeldumise korral on takistatud menetluse läbiviimine ja tõe väljaselgitamine. Kohustuste täitmisest aluseta keeldumine seisneb isiku kategoorilises, tavaliselt suulises avalduses või muul viisil väljendatud otsuses jätta ütlusi andmata, ning ütluste andmisest keeldumiseks puuduvad seaduses sätestatud alused, seda O.Bortnik ka tegi, seega on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 318 järgi ettenähtud kuriteona. Kaitsja leiab, et Vangla poolt pärast 09.10.2010.a. tehtud menetlustoimingud on teostatud pädevust ületades, seega õigustühised ja ebaseaduslikud, kuivõrd kriminaalasja materjale ei antud viivitamatul üle Põhja Prefektuurile.
lg 1 kohaselt on uurimisasutused on oma pädevuse piires politseiasutus, Kaitsepolitseiamet, Maksuja Tolliamet, Konkurentsiamet ja Sõjaväepolitsei. Lõike 2 kohaselt võib edasilükkamatuid menetlustoiminguid teha ka Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Lõike 3 kohaselt edasilükkamatud menetlustoimingud on isiku kahtlustatavana kinnipidamine, vaatlus, läbiotsimine, kahtlustatava, tunnistaja või kannatanu ülekuulamine. Lõike 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud asutused on kohustatud andma kriminaalasja materjalid viivitamata üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädevale asutusele vastavalt uurimisalluvusele.
lg 1 kohaselt kohtueelset menetlust toimetavad politseiasutus ning Kaitsepolitsei, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti. Lõike 2 p 6 kohaselt toimetab kohtueelset menetlust Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toimepandud kuriteos. Kohus leiab, et menetleja s.o käesoleval juhul Tallinna Vangla ametnik oli kohustatud ja õigustatud tegema edasilükkamatud menetlustoiminguid seni kuni uurimisasutus saab kohtueelset menetlust jätkata nii kiiresti kui võimalik ja pärast seda kui on tehtud kõik vajalik. Seega Tallinna Vangla ametniku poolt kinnipeetavate tunnistajatena ülekuulamine oli vajalik ja ei ole tehtud pädevust ületades. Kaitsja leiab, et kuivõrd O.Bortniku ülekuulamisel ei osalenud tõlk , seega on menetlustoiming õigustühine.
Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. Lõike 2 kohaselt menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi.
Lõike 2 kohaselt on menetlusosalised on kahtlustatav, süüdistatav ning nende 4 kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Tunnistaja I.L ütlustest nähtuvalt valdab ta vabalt vene keelt, ülekuulamist O.Bortnikuga viis läbi vene keeles, mida kinnitavad ka tunnistajad E.Lja A.P. Kohus leiab, kuivõrd O.Bortnikuga viidi läbi ülekuulamist vene keeles, O.Bortnik ei ole menetlusosaline
Oleg Bortnik käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus Oleg Bortnik´u isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, samuti arvestab kohus õiguskorra kaitsmise huvisid, O.Bortnik on varem karistatud, kuriteo pani toime karistuse kandmise ajal, seega leiab kohus, et Oleg Bortnik´ut tuleb karistada reaalse vangistusega, millele tuleb liita eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa KarS § 65 lg 2 alusel. juhindudes
S § 318 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 2 käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust suurendada 02.03.2006.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 aastat 10 kuud ja 6 päeva – võrra ning lugeda liitkaristuseks Oleg Bortnikule 5 aastat 2 kuud ja 6 päeva vangistust: Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o.
lg 1 ja § 319 alusel kohtumenetlusepooled 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik Margot Mikler 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.