MS § 172 alusel tunnistada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjused mõjuvateks põhjusteks ning taastada politsei otsuse peale esitatava kaebuse esitamise tähtaeg. 07.02.2011.a esitas kaebuse esitaja kohtule taotluse kohtualluvuse muutmiseks
Kuna kaebuse esitaja elukohaks on Narva linn ning tema sõiduk on registreeritud Narva ARK, siis palub ta tema kaebus arutada Narva kohtumajas. Kaebuse esitaja Sergei Dmitrijev ei ole nõus süüdistusega ning vaidlustas otsust täies ulatuses. Kaebuse esitaja taotleb otsuse tühistamist seoses väärteomenetlusnormide rikkumisega (trahviotsus oli koostatud eesti keeles, mida kaebuse esitaja ei valda; trahviotsuse koostamisel ei selgitatud kiirmenetluse olemust, et mille poolest erineb see üldkorra menetlusest; temale ei selgitatud, millist seadussätte ta rikkus ja milles on süüdi) ning alusetu süüdistusega Autoveaseaduse § 22 lg 1 p 4 järgi. Kaebuse esitaja leidis, et temal ei pea olema autojuhi ametikoolituse tunnistust, kuna ta ei ole isik, kes osutab iseseisvalt taksoveoteenust, vaid töötab töölepingu alusel vedaja OÜ X juures.Tööandjal on olemas kõik seadusega nõutud load ja litsentsid, ei pea ta läbima täiendavat ametikoolitust. Seega leiab kaebuse esitaja, et tema toimingutes puuduvad väärteotunnused. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 116 lg 1 kohaselt pärast kiirmenetluses käesoleva seadustiku § 55 lõike 2 või üldmenetluses käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse saamist nõuab maakohus viivitamata väärteotoimiku otsuse teinud kohtuväliselt menetlejalt. 10.02.2011.a saadeti politseile teatise esitatud kaebuse kohta ja nõuti välja väärteoasja toimiku. 18.02.2011.a saabus kohtusse Ida Prefektuurist väärteoasja toimik.
lg 1 p 1 kohaselt eelmenetluses maakohtunik kontrollib asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist.
lg 1 p 3 kohaselt maakohtunik lõpetab väärteomenetluse käesoleva seadustiku §s 119 sätestatud alusel.
lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29. Esiteks vaatab kohus läbi taotluse edasikaebamise tähtaja ennistamise kohta. Tulenevalt
MS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. Seoses viimatinimetatud tingimusega tuleb silmas pidada, et lähtudes
MS § 172 lg-st 1 peab kohus kaebetähtaja ennistamise vormistama määrusega.
2 Kohus, vaadates läbi kaebuse esitamise tähtaja taastamise taotluse, leiab, et kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjused on mõjuvad ning kaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada. Dmitrijevi kaebus oli valmis kohtule esitamiseks seaduses ette nähtud tähtajaks. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Dmitrijev sai otsuse kätte 23.01.2011.a. Seega kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 07.02.2011.a. Kaebuse materjalidest nähtub, et 07.02.2011.a esitas kaebuse esitaja kohtule taotluse kohtualluvuse muutmiseks, tehnilise passi ja töölepingu koopia, mis oli kohtu kantselei poolt vastu võetud kui kaebus koos lisatud materjalidega. Seega kohus peab vajalikuks arvata kaebuse esitaja põhjendust põhjendatuks. Seega kaebuse esitaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamisks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Teiseks vaatab kohus läbi kaebuse esitaja taotluse kohtualluvuse muutmiseks. Kaebuse esitaja esitas kohtule taotluse arutada kaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajas, sest kaebuse esitaja elukohaks on Narva linn ning tema sõiduk on registreeritud Narva ARK.
lg 1 kohaselt väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust arutab see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud.
lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonda jääb taotluses nimetatud elu- või asukoht või mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki Eestis registreerimise koht. Väärteomaterjalide alusel pani Sergei Dmitrijev süüteo toime Jõhvi linnas, mis on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja tööpiirkonnas, kuid Sergei Dmitrijevi elukohaks on XXX, samuti tema sõiduk on registreeritud Narva ARK-s. Seega kaebuse esitaja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, sest esineb seaduslik alus kaebuse ja väärteoasja arutamiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Kolmandaks vaatab kohus läbi esitatud kaebuse sisuliselt. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis Sergei Dmitrijev 23.01.2011.a kell 04.38 aadressil Keskväljak 8, Jõhvi mootorsõidukit, teostades taksovedu, juhil puudus esitamiseks autojuhi (taksojuhi) ametikoolituse tunnistus, millega ta rikkus Autoveoseaduse § 22 lg 1 p 4 sätteid ning pani toime LS § 74-33 järgi kvalifitseeritava väärteo. Liiklusseaduse § 74-33 sätestab vastutust mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest. LS § 74-33 järgi väärteokoosseis on blanketne koosseis, seega koosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda õigusakti poole, mis kehtestab koosseisus loetletud mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuded. Kiirmenetluse otsuses on viide Autoveoseaduse § 22 lg 1 p-s 4 sätestatud nõudele. Autoveoseaduse § 22 lg 1 p-s 4 kohaselt autojuhil peavad olema ja ta peab esitama teda kontrollivale politseiametnikule või muu seaduse alusel kontrollivale ametiisikule sh autojuhi ametikoolituse tunnistus, kui see on nõutav ning, olenevalt veo liigist, ohtlikke veoseid vedava autojuhi või alarmsõidukijuhi tunnistus. Autoveoseaduse § 3 lg 2 kohaselt sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka Autoveoseaduse §-des 21, 27 ja 28. Kiirmenetluse otsuse kohaselt teostas Sergei Dmitrijev taksovedu, st sõitjate tasulist autovedu, kuid antud tegevus, vastavalt Autoveoseaduse § 3 lg 2, reguleerib Ühistranspordiseadus. Samuti kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Sergei Dmitrijev Autoveoseaduse § 22 lg 1 p-s 4 sätteid, kuid sama Autoveoseaduse § 3 lg 2 alusel, ei reguleeri Autoveoseaduse § 22 sõitjate tasulist autovedu, sh taksovedu. Kohus leidis, et kiirmenetluse otsuse tegemisel kohaldas kohtuväline menetleja ebaõigesti 3 materiaalõigust, ekslikult viidates rikkumisele, mis on sätestatud Autoveoseaduse § 22 lg 1 ps 4, sest antud säte ei reguleeri sõitjate tasulist autovedu. Samuti kohus, väljumata väärteokirjelduse piiridest, kontrollib, kas kiirmenetluse otsuses Sergei Dmitrijevi poolt toimepandud teokirjelduses ei esine rikkumist Ühistranspordiseaduse järgi. Ühistranspordiseaduse § 49 lg 1 p 7 sätestab, et vedaja on kohustatud tagama, et ühissõiduki juht esitab politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks taksoveol – sõidukaardi. Seega Ühistranspordiseaduse § 49 lg 1 ei sätesta taksojuhil kohustuseks esitama politseitöörajale ametikoolituse tunnistust. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et Sergei Dmitrijevi tegevuses puudub LS § 74-33 järgi väärteokoosseis ning käesolev väärteomenetlus tuleb
Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus
117; 119 lg 1; 192; 193 nõudeist. Larissa Prokopenko Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.