← Eesti

1-10-1589/10

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Täiendavate kohustuste määramine Katseaja pikendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Täitmiskohtunik Avaldaja Avalduse ese Prokurör Süüdimõistetu 22. juun

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Otsustus

  1. Kohtuotsuse täitmiseks pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Heikko Kraavile määratud katseaega 7 (seitsme) kuu võrra, millega seoses lugeda katseaja lõpptähtajaks
  2. oktoober 2012 ning määrata Heikko Kraavile täiendava kohustusena läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Täiendavad otsustused
  3. Seoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia karistusregistrile, Heikko Kraavile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused
  4. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Asjaolud Heikko Kraav on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
  6. märtsi 2010 otsusega KarS § 183 lg 1 järgi ja KarS § 185 lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 2 aastat ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud Heikko Kraavi kohta. Ettekandest nähtuvalt Heiko Kraav ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Heikko Kraavilt võeti 15.04.2011 narkootilise või psühhotroopse aine kindlakstegemiseks uriiniproov. Uuringuakt nr 222-T vastusest nähtub, et proov osutus positiivseks, uriinist leiti narkootilist ainet kanep. Hooldusaluse 09.06.2011 antud seletuse kohaselt ta teadlikult narkootilist ainet tarbinud ei ole. Heikko Kraavi väitel kasuta ta tarvatubaka suitsetamiseks piipu, millega oli kunagi varem kanepit suitsetanud. Teise versioonina arvas, et ta on sõprade seltskonnas tõmmanud vesipiipu, mille kaba pole ta ise täitnud, seega ei ole välistatud mingi aine sissehingamine. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pikendada katseaega 7 kuu võrra ja läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, mis on mõeldud sõltuvusprobleemidega hooldusalustele.
  7. Kohtu põhjendused KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (

§ 427lg 1).

Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (

§ 427lg 3). Kr

HS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KarS § 75 lg-le 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. Süüdimõistetu ei ole käitunud katseaja jooksul seaduskuulekalt ja täitnud talle kohtuotsusega määratud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Need on asjaolud, millede alusel on põhjendatud KarS § 74 lg 4 alusel Heikko Kraavile kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks 7 kuu võrra, s. o katseaja lõpptähtajaga 28. oktoober 2011 ning määrata täiendava kohustusena läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

  1. peatüki §-des 383 –
  2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kalev Kuningas Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.