1-10-4566 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-4566 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikme
) § 1 lg 2 kohaselt sätestatakse mõõteseadusega mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise alused.
§ 2
lg 1 p 19 kohaselt on mõõtevahend kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega.
§ 2
lg 1 p 22 kohaselt on mõõtmine menetluste kogum mõõtesuuruse väärtuse määramiseks mõõtevahendi abil.
§ 2
lg 1 p 29 kohaselt on taatlemine protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtmisvahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega.
§ 5
lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud
§ 7
lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtmistulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.
§ 5
lg 2 p 3 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses. Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse, et kohtule jääb arusaamatuks, millisel viisil on menetleja sündmuskoha vaatlusprotokollis ja selle juurde lisatud skeemil kajastatud mõõtmistulemuseni jõudnud. Kohtukolleegium nõustub selle seisukohaga, sest sündmuskoha vaatlusprotokolli koostanud politseiametnik on märkinud sündmuskoha vaatluse käigus kasutatud tehnikavahendina vaid fotoaparaadi. Kuna
§ 2
lg 1 p 19 kohaselt on mõõteratas tehniline vahend, siis ei nõustu kohtukolleegium prokuröri apellatsiooni väitega, et mõõteratta kasutamist ei pidanudki sündmuskoha vaatlusprotokollis ära näitama. Riigikohtu praktika (näiteks otsused nr 3-1-1-19-05 ja 3-1-1-31-11) on olnud jätkuvalt seisukohal, et tõendi lubatavus on küsimus sellest, kas menetluskorra rikkumisega talletatud informatsiooni võib üldse tõendite hulka arvata. Tõendi lubatavuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi kuulutamist lubamatuks. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks. Erinevate tõendite puhul võib samasuguse rikkumise mõju olla erinev. Maakohtu seisukoht sündmuskoha vaatlusprotokolli ja skeemi tõendina lubamatuse kohta on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohtukolleegium ei nõustu prokuröri väitega, et rikkumine ei ole oluline, sest
§ 5lg 2 p 3 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud.
Sündmuskoha vaatlusprotokolli mõõtmistulemused on lähteandmeteks liiklustehnika ekspertiisile, mille tulemustest sõltub 4
(6)liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki kindlakstegemine. Eksperdiarvamus on KrMS § 63 lg 1 kohaselt samuti tõend, mida kasutatakse tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks. Kuna maakohus tunnistas sündmuskoha vaatlusprotokolli ja skeemi lubamatuks tõendiks, siis luges ta kohtukolleegiumi hinnangul eksperdiarvamuse põhjendatult ebausaldusväärseks, sest selle järeldus rajanes kontrollimatutel eelandmetel. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hilisem sündmuskoha vaatlusprotokolli läbiviimine asetleidnud rikkumist ei kõrvalda, sest sündmuskohal puudusid avariis osalenud sõidukid. Lisaks sellele oli korduv sündmuskoha vaatlus tehtud 2,5 aastat hiljem hoopis teisel aastaajal, mistõttu ei kajasta ta olukorda sellisena nagu ta liiklusõnnetuse toimumise ajal oli. 5.3 Kohtukolleegiumi hinnangul ei muuda sündmuskoha vaatlusprotokolli ja skeemi lubatavaks tõeniks ka prokuröri poolt koos apellatsiooniga esitatud Põhja Politseiprefektuuri avariitalituse menetlusteenistuse vanema ülemkonstaabel M. Pihli vastus prokuröri järelepärmisele, mille kohaselt politseiametnike L. L ja A. M ütluste, andmebaasi POLIS ja patrullsõiduki töövahendite nimekirja järgi kasutati sündmuskoha vaatlusel taadeldud mõõteratast. Mingeid tõendeid ei ole kirjale lisatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-63-08 märkinud, et vastavalt KrMS § 107 lg 3 p-dele 1 ja 2 tuleb ekspertiisiakti põhiosas obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Riigikohus rõhutas, et nõutavad andmed tuleb ekspertiisiaktis kohustuslikult kajastada põhjusel, et nende pinnalt on menetlejal ja kohtumenetluse pooltel võimalus veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku. Ekspertiisiakti vastavus esitatud nõuetele tagab ühtlasi ka süüdistatava kaitseõiguse, kuna vaid nende täitmine tagab eksperdiarvamuse põhjendatuse kontrolli. Kohtukolleegium on seisukohal, et seda põhimõtet tuleks rakendada ka käesoleva kirja sisu hindamisel, ehkki ei ole tegemist ekspertiisiaktiga. Nimelt on tegemist süüdistust toetava tõendiga, mille põhjendatuse kontroll peab olema igal juhul tagatud. Kuna kriminaalasjas puuduvad andmed, mis võimaldaksid kohtukolleegiumil kirja sisu põhjendatust hinnata, siis ei ole selline tõend usaldusväärne ja tuleb kõrvale jätta. Lisaks sellele on esitatud see tõend lubamatult hilja, sest kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav S. Duell osutas sündmuskoha vaatluse käigus mõõteratta mittekasutamisele juba kohtueelse uurimise ajal Riigiprokurörile saadetud kirjas. Seega ei vasta tõele prokuröri väide, et küsimus mõõteratta kasutamisest- või mittekasutamisest tõusetus alles kohtumenetluse käigus. 5.4 Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et mootorratta tegelikku kiirust ei olnud eksperdil võimalik kindlaks teha. Eksperdiarvamus on lähtunud eeldusest, et mootorrattur kiirust ei ületanud. See asjaolu on aga kohtukolleegiumi hinnangul tõendamata, sest muud tõendid, peale kannatanu A. T ütluste kriminaalasjas puuduvad. Maakohus on suhtunud A. T ütlustesse põhjendatult kriitiliselt, sest tal puudus juhtimisõigus, mootorratta oli ta enda sõnade kohaselt ostnud eelmisel õhtul, mootorratta tõelise omaniku ja selle ostmise asjaolud on segased, kannatanu on käesolevaks hetkeks mootorratta osadena maha müünud. Lisaks sellele peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et kannatanu A. T kuulati esimest korda kannatanuna üle 2,5 aastat pärast liiklusõnnetuse toimumist. 5.5 Seevastu süüdistatav S. Duell on kohtueelsel uurimisel ja kohtumenetluses andnud jätkuvalt ütlusi selle kohta, et ta hakkas sooritama vasakpööret ja mootorratas sõitis talle otsa. Mootorratturit märkas ta alles vahetult enne kokkupõrget. Kuna S. Duell ei ole oma sisulisi ütlusi muutnud, siis ei nõustu kohtukolleegium prokuröri väitega, et süüdistatav S. Duelli ütlused ei ole usaldusväärsed. 5.6 KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava kasuks. Kuna käesolevas kriminaalasjas jäi kõrvaldamata kahtlus, et kannatanu A. T 5
(6)sõitis mootorrattaga lubatust kiiremini, siis on maakohus tõlgendanud selle kahtluse põhjendatult süüdistatava S. Duelli kasuks ja ta esitatud süüdistuses õigeks mõistnud. 5.7 Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida sedagi, et käesoleva kriminaalasja menetlus on kestnud neli aastat ja seda mitte süüdistatava süül. Riigikohtu jätkuva praktika kohaselt piirdub menetluse mõistlik tähtaeg viie aastaga. Seega leiab kohtukolleegium, et menetluse mõistlik tähtaeg hakkab peagi mööduma. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 16. veebruari 2011. a otsuse S. Duelli suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Meelika Aava Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 6
(6)