KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13.06.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-10054 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid Stanislav KUTŠINSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Stanislav KUTŠINSKI sünd. 22.11.1982, isikukood 38211225219, Vene Föderatsiooni kodanik, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 17.04.2009 ja lõpp 17.04.2012 Jätta Stanislav KUTŠINSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 14.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Stanislav Kutšinski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Stanislav Kutšinski on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.12.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.7 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2 ja KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat alates 17.04.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 9 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetav töötab vanglas üldkasutatavate ruumide koristajana. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral elukoht. Elama asuda on tal võimalik küll vennanaisele 1 kuuluvasse korterisse, kuid see on ülerahvastatud ja pingeliste suhete tõttu ei soovi kinnipeetav seal elada. Kinnipeetava riigikeele oskus on vähene, kuid haridusse ja enesetäiendamisse suhtub kinnipeetav positiivselt. Vangistuse ajal ei toeta kinnipeetavat materiaalselt keegi. Vabanemisfondi on kogunenud xx eurot. Kinnipeetav vajab abi rahalise toimetuleku plaani koostamiseks. Kinnipeetava päritoluperekonnast on vanemad surnud, suhtlemisel 3 venna ja 2 õega on raskused. Kinnipeetava väitel tal sõbrad puuduvad, on ainult tuttavad, kellega koos sooritas kuritegusid. Kinnipeetav on kergesti mõjutatav. Kinnipeetaval on oma vanusele kohased sotsiaalsed oskused, võib käituda impulsiivselt, tagajärgedele mõtleb alles peale kuriteo sooritamist. Kinnipeetaval puuduvad kuritegelikud ja vaenulikud hoiakud, ametnike suhtes on positiivse hoiakuga, koostöövalmis. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna tema resotsialiseerumiseks on pärast vabanemist vajalik nii sotsiaaltöötaja kui kriminaalhooldaja järelevalve, et tagada talle parem toimetulek sotsiaalmajanduslike probleemidega. Kinnipeetaval puudub vabaduses toetav lähivõrgustik, suhted lähedastega on ebastabiilsed. Elukohas, kuhu ta vabanemise korral peaks elama asuma, elavad 3-toalises korteris tema kaks venda, neist üks koos perega, mistõttu korter on ülerahvastatud ja suhted pingelised. Kinnipeetaval on suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kuriteod on toime pandud grupiviisiliselt, kinnipeetav on mõjutatava iseloomuga. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval kindel töökoht, võimalik on enda arvelevõtmine Töötukassas. Kinnipeetaval on täituritele võlgnevusi, tema majandusliku toimetuleku oskused on kesised. Kinnipeetav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on ta käitumiskontrollil viibinud, sel ajal ta küll täitis registreerimiskohustust, kuid vahetas tihti elukohti ning teavitas kriminaalhooldajat tagantjärele. Käesolev kuritegu on toime pandud katseajal. Maakohtu istung Kinnipeetav Stanislav Kutšinski taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et asub elama vendade juurde, kellega suhted paranevad. Prokuröri abi Sergei Travnikov nõustus maakohtu vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. istungil kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kehtival katseajal toimepandud I astme raske kuriteo toimepanemise eest. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik. oma varasematest karistusest ei ole ta enda jaoks teinud mingisuguseid järeldusi. Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et kinnipeetav oli 06.05.2005 Lääne-Viru Maakohtu poolt mõistetud süüdi ja karistatud vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat. Sama kohtu 28.12.2005 määrusega pikendati katseaega 7 kuu võrra ja 06.11.2006 määrusega pöörati karistus täitmisele. Samast kohtuotsuse ärakirjast nähtub ka, et kinnipeetav mõisteti 09.09.2008 süüdi ja karistati vangistusega 4 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, käesolevas kriminaalasjas peeti ta kahtlustatavana kinni 17.04.2009, seega 7 kuud peale kohtuotsust. Maakohus leiab, et seega ei ole kriminaalhooldus piisavaks garantiiks sellele, et kinnipeetav ei pane toime uusi kuritegusid. Maakohtu puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab kolmandal korral katseaja läbida nõuetekohaselt ja täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ning lisakohustusi. Seetõttu tuleb kinnipeetaval kanda kogu temale mõistetud karistus ära vangistuses. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 9 distsiplinaarkaristust, neist kehtivad on käesoleval ajal
- Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on antud kahe distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest määratud kinnipeetavale karistuseks vastavalt 5 ja 2 ööpäeva kartserit, mis on raskeim karistusliik. Seega ei olnud antud distsiplinaarsüütegude puhul tegemist kerge üleastumisega. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel elukoht. Kinnipeetav kinnitas küll maakohtu istungil, et läheb vabanemise korral elama taas vendade juurde, kuid eelnimetatud kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vendade elukohaks olev korter on juba käesoleval ajal ülerahvastatud ja nendevahelised suhted ei ole toetavad. Kinnipeetav küll kinnitas, et suhted vendade on paranemas, kuid kriminaalhooldusametnik, kes teostas kodukülastuse ja vestles lähedastega, seda ei kinnita. Maakohus leiab, et kinnipeetava vabanemine antud elamispinnale ei ole tema resotsialiseerumise huvides. Arvestades seda, et viimane kinnipeetava poolt toimepandud kuritegu oli seotud vägivalla tarvitamisega, on uute kuritegude toimepanemise oht kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. samas on tal rahalised võlgnevused kohtutäituritele. Kinnipeetava majandusliku toimetuleku oskused on kesised, mistõttu on võimalik, et kinnipeetav ei suuda toime tulla ja hakkama saada vaid toetuste toel. Lisaks sellele arvestab maakohus siin riskina ka kinnipeetava poolt toimepandud varavastaseid kuritegusid ja väärtegusid pisivarguste näol. Eeltoodu alusel on oht, et majanduslike raskuste tekkimisel võib kinnipeetav jätkuvalt toime panna uusi kuritegusid. 3 Vabanemise korral puudub kinnipeetaval toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava suhted lähedastega ei ole toetavad, mis võib omakorda tingida kinnipeetava tihedama suhtlemise antisotsiaalsete ja kriminaalse minevikuga isikutega. See omakorda võib aga taas viia uute kuritegude toimepanemiseni. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 17.04.
- Maakohus leiab, et kinnipeetaval on võimalus selle aja jooksul tegelda aktiivselt endale eraldi elamispinna ja ka töökoha otsimisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 4