Obsah (6)
§ 76§ 214§ 64§ 65§ 68§ 75Kriminaalasi nr 1-11-6598 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.juuli 2011.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-6598 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margi
§ 76
lg 1, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Argo Laul*i temale Tallinna Ringkonnakohtu 31.
- 2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-03-111 mõistetud ja täitmisele pööratud ärakandmata karistuse: 3 aastat 26 päeva vangistust, kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata vandeadvokaat Ahto Sirendile tasu õigusabi eest 76,70 eurot (tasu 63,92 eurot + käibemaks 12,78 eurot). Mõista välja Argo Laul*ilt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 76,70 eurot. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber
- Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. 1
(4)Argo Laul on süüdi mõistetud Järva Maakohtu 22.10.2004.a otsusega kriminaalasjas nr 1174/2003 KrK, § 195 lg 2,
§ 214
lg 2 p 1,4,5 ja § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi ja mõistetud
§ 64
lg 1 alusel liitkaristuseks kuus aastat vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati karistust Lääne Maakohtu 27.03.1996a otsusega mõistetud kandmata karistuse, 1 aasta, 20 päeva, võrra, mõistes liitkaristuseks 7 aastat ja 20 päeva vangistust.
§ 68
lg 1 järgi on sellest maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu 29 päeva, lõplikuks karistuseks jäi seega 6 aastat 10 kuud 18 päeva vangistust, alates 07.09. 2003a Argo Laul on Tartu Maakohtu 18.06.2007.a kohtumäärusega vabastatud tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 25.07.2010.a., kohustades teda täitma
§ 75
lg 1 kontrollnõuedeid ja järgima
§ 75lg 2 alusel lisakohustusi.
Harju Maakohus arutas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel A.Lauli karistuse täitmisele pööramist ja määrusega 23.04.2008 jättis karistuse täitmisele pööramata. 07.08.2007.a laekus kohtule kriminaalhooldusametniku A. Vaksi
- erakorraline ettekanne, milles ta taotleti A. Laulile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt A. Laul ei allu kohustusele, 28.07.2008.a, registreerimisele A.Laul ei ilmunud. 31.07.2008.a kodukülastusel A.Lauliga kohtuda ei õnnestunud. A. Laul oli toime pannud ka väärtegusid. Harju Maakohtu 10.09.2008.a määrusega nr 1-07-6099 kuulutati A.Laul tagaotsitavaks. A.Laul peeti kinni 02.10.
- 09.10.2008a Harju Maakohtu määrusega nr 1-07-6099 pöörati A.Laulile Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2006a otsusega mõistetud ja ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata vangistus: 3 aastat 26 päeva, täitmisele. Karistuse kandmise algus 02.10.2008.a. ja karistusaja lõpp 27.10.2011a. On jäetud eelnevalt seitsmel korral enne tähtaega vabastamata. Tartu Vangla on esitanud kohtule Argo Lauli kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 03.06.
- Tartu Vangla poolt esitatud Argo Lauli iseloomustuses on kirjas, et teda on karistatud kriminaalkorras kuuel korral ja kannab kolmandat reaalset vangistust. On vangistuse ajal läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Samuti on määratud ta majandustöödele abitöölisena, millest keeldus. On kehtivad distsiplinaarkaristused. Põhihariduse omandas Viljandi vanglas, Tartu Vanglas on läbinud keevitaja kursused. Tunnistab, et tal puudub pikaajaline töökogemus ja –harjumus. Väidetavalt on võimalus vabanemisel tööle asuda. Elama plaanib minna õe juurde. Rahalisi nõudeid on tema vastu 1698,15 eurot, mida väidetavalt vabaduses tasus maksegraafiku alusel. Lähivõrgustikku kuuluvad vanemad ja õde. Materiaalselt toetavad vangistuses tuttavad. Tunnistab enda alkoholiprobleemi ja on väljendanud soovi alkoholist loobuda. Tunnistab, et on pikkade aastate jooksul vangla subkultuuri omaks võtnud. On olnud varasemalt kriminaalhooldusel, karistus pöörati täitmisele. Tartu Vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabanemist tingimisi. Kriminaalhooldaja on esitanud ettekande, tuginedes kogutud infole ja analüüsile ning arvestades kinnipeetava isikut ja pigem toetab vabastamist. Vabanemisel on A.Laulil võimalus asuda elama õe elukaaslase poolt üüritavasse korterisse ja tal oleks olemas ka töökoht. A.Lauli käitumist mõjutab eelkõige alkoholi tarbimine. Varasemalt on tema suhtes kohaldatud tingimuslik vangistus täitmisele pööratud, kuna ei täitnud talle määratud kriminaalhooldusnõudeid. A.Lauli vabastamisel enne tähtaega tuleks talle määrata ka lisaks kontrollnõuetele lisakohustused. 2
(4)Kohus arutas Argo Lauli vabastamise küsimust kaugkohtuistungil 20.07.2011.a. Argo Laul avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Ta on kord juba ennetähtaegselt vabastatud, kuid ta ei pidanud seda tookord kriminaalhoolduseks, teadis ainult, et ei tohi uut kuritegu toime panna. Tekkisid halvad sõbrad. Nüüd on jäänud karistust kanda 2 kuud 25 päeva ja selle ajaga enam vanglas miski paremaks ei lähe, las olla parem kriminaalhooldus. On läbinud sotsiaalprogrammid vanglas. Kodus on keeruline olukord, nad vajavad abi. Vanglas ei keeldunud tööst üldse, vaid konkreetselt koristaja kohast, nõudis erialast tööd. Prokuröri hinnangul on täidetud formaalsed eeldused Argo Lauli vabastamiseks, kuid sisulised alused puuduvad. Varasemate karistuste kandmiselt on korduvalt vabastatud ennetähtaegselt, ka käesoleva karistuse kandmiselt. On olnud probleemid kontrollnõuete täitmisega, karistus on uuesti täitmisele pööratud. Talle korduvalt antud võimalusi ennast parandada ei ole ta ära kasutanud. Ka vangistuses on kolm distsipliinirikkumist. Vabastamist ei toeta. Kaitsja teeb ettepaneku mitte lähtuda minevikulistest faktoritest. Distsiplinaarkaristused, mis vanglas on Laulile mõistetud, on mõistetud tegude eest, mis vabaduses ei ole üldse karistatavad. Isik, kes on nii kaua vanglas olnud, ei ole ilma suunamise ja kontrollita võimeline vabaduses toime tulema. Sellepärast on kriminaalhooldus vajalik ja kriminaalhooldusametnik leiab samuti. Iseseisva täitmiskavaga on edasi liikunud, on tehtud ettepanek avavanglasse paigutamiseks. On vaja toetada tal koduseid. Kui isik on nõus võtma kanda aastase kriminaalhoolduse, on ta enda poolt kõik teinud. Kohtu seisukohad Argo Laul on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos.
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku vangistusest vabastada enne tähtaega, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud 2/3 mõistetud karistusest. Käesolevaks ajaks Argo Laul temale mõistetud karistusajast kandnud üle kahe kolmandiku, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Argo Lauli vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole õigustatud. Argo Laul on korduvalt karistatud kriminaalkorras väga raskete kuritegude eest. Ta on kandnud 8-aastast vangistust ja selle kandmiselt vabastatud tingimisi enne tähtaega. Katseaja jooksul on ta pannud toime uued kuriteod, mille eest mõistetud karistust ta kannab Järva Maakohtu 22.10.2004 otsuse alusel (Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2006 otsus). Selle kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt on kohus Argo Lauli vabastanud 18.06.2007 määrusega ja siis määras kohus A.Lauli kriminaalhooldusele ja elektroonilise järelevalve alla. Kohus määras A.Laulile rea lisakohustusi. Juba 01.04.2008 esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande, milles taotles karistuse täitmisele pööramist, kuna A.Laul on rikkunud alkoholist hoidumise kohustust. Sel korral jättis kohus määrusega 23.04.2008 karistuse täitmisele pööramata, leides, et tegemist on ainsa rikkumisega. 07.08.2008 laekus kohtule teine erakorraline ettekanne A.Lauli kohta. A.Laul ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, vahetas elukohta kriminaalhooldaja teadmata, kokkulepitud kohtumisele ei ilmunud. Kohtuistungitele, kus kohus asja arutada määras, A.Laul ei ilmunud. 3
(4)10.09.2008 tegi kohus määruse, millega kuulutas A.Lauli tagaotsitavaks ja määras vahistamise. A.Laul tabati 02.10.2008 ja kohus määrusega 09.10.2008 määras karistuse täitmisele pööramise. Kandmata karistus 3 aastat 26 päeva vangistust. See tähendab, et olles juba ükskord vabastatud tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt, ei teinud Argo Laul järeldusi sellest kui kohus arutas tema kohta koostatud erakorralist ettekannet aprillis 2008 ja jättis karistuse täitmisele pööramata, ehkki oli toimunud määratud lisakohustuse rikkumine. Sellele järgnes periood kus A.Laul rikkus suurt osa kriminaalhooldusnõudeid ja kohustusi- ei teatanud elukoha muutusest, ei ilmunud registreerimisele, tarvitas alkoholi. Alkoholi tarvitamise eest 27.07.2008 on teda väärteokorras karistatud, samuti on katseajal aset leidnud muid väärteokorras karistatavaid rikkumisi. Vabastamise määruses 18.06.2007 on kohus üksikasjalikult loetlenud kohustused ja nõuded, mida vabastatul täita tuleb. Sellele vaatamata ei pidanud A.Laul seda kriminaalhooldust õigeks kriminaalhoolduseks. Arvestades A.Lauli varasemat korduvat karistatust , s.h. katseajal viibimist, ei ole alust väita, et ta ei saanud aru või ei teadnud, milles seisneb kriminaalhooldus. Õige on A.Lauli enda öeldu, et ta ei pidanud kriminaalhooldust tähtsaks. Ka praeguseks ei nähtu millestki A.Lauli suhtumise muutust mõistetud karistuse kandmisesse: ta on viimase vangistuse jooksul kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud. Kaitsja väide, et need rikkumised ei oleks vabaduses distsiplinaarkorras karistatavad, on õiguslikus mõttes õiged, kuid näiteks tööst keeldumine või tööle mitteasumine on vabaduses veel karmima tagajärjega- tagajärjeks on töökohast ilmajäämine. Asjaolu, et vangistuses viibides esitab kinnipeetav erinevaid ettekäändeid ja õigustusi töö mittetegemiseks, osutab selgelt, et ennetähtaegselt vabastatu kohustamine tööle asuma põrkab samalaadsete õigustuste vastu. Argo Laul kavandab vabanemisel asuda elama ja tööle Tallinnasse. Samas on tema ema taotlenud poja vabastamist seoses isa raske haigusega ja abistamisvajadusega, isa elukoht on Järva Maakonnas. Selline olukord pigem raskendab kriminaalhoolduse teostamist. Kohus on seisukohal, et Argo Lauli teistkordne ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole õigustatud. Puuduvad
§ 76
lg.-s 3 loetletud kuriteo toimepanemisega, süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäigu ja käitumisega karistuse kandmise ajal seotud asjaolud, mis ennetähtaegset vabastamist toetaksid. Ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka need asjaolud, mis kaasnevad ennetähtaegsel vabastamisel. Isikul, kelle käitumist on hinnatud sedavõrd pikkade ja rohkete karistustega, tuleb oma karistus lõpuni kanda. Kohtunik Ülle Raag 4
(4)