Obsah (5)

§ 424§ 74§ 63§ 69§ 75

Kriminaalasi nr . 1 – 11-8144 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Jana Kaaver Otsuse tegemise aeg ja koht 18.ju

§ 424

järgi süüdistatav: Marko Juus(isikukood 37711156026, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; emakeeleesti keel, põhiharidus, töökoht või õppeasutus- IR OSA OY, varem kriminaalkorras karistatud neljal korral: 1)Viljandi Maakohtu poolt 14.01.2002.a. KrK § 139 lg.2 p.1, § 15 lg.2 alusel rahatrahviga 102 päevamäära ehk 5100 krooni, tasutud 08.08.2005; 2)Jõgeva Maakohtu poolt 26.01.2005.a.

§ 424

alusel vangistusega 5 kuud,

§ 74

lg.2 alusel vangistus 1 kuu,

§ 74lg.1 alusel tingimisi vangistus 4 kuud 2-aastase katseajaga, lisakaristus.

Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks, 3) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt 13.10.2006.a.

§ 424

, § 329 alusel,

§ 63

lg.1 alusel rahaline karistus 250 päevamäära ehk 27425 krooni, lisakaristus: mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks; 4)Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt 08.11.2007.a.

§ 424

, § 329 alusel,

§ 63

lg.1 alusel vangistus 1 aasta.

§ 74

lg.2 alusel mõisteti vangistus 2 kuud.

§ 74lg.1 alusel tingimisi vangistus 10 kuud 3-aastase katseajaga.

Lisakaristus: mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 aastaks. Menetlusosalised ja nende esindajad Tõkend: puudub; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Margit Luga; Kaitsja : advokaat Heiki Kuningas, Karl Saavo Advokaadibüroo Riia t. 4 Tartu 51004 Kohtuistungi toimumise aeg 18.juuli 2011. a 1 Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245, § 248, § 249, § 2563, § 2564 lg.1, lg.2, lg.4, § 2565 lg.1 p.2, lg.2, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4, § 179, § 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada Marko Juus

§ 424

järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 69

lg.1, lg.2, lg.3, § 74 lg.5 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 910 (üheksasada kümme) tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg.3 alusel määrata töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg.4 alusel on Marko Juus kohustatud töö tegemisel järgima

§ 75

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : järgi 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Marko Juus katseajaks (üldkasuliku töö tegemise ajaks) Tartu vangla Jõgeva talituse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja Marko Juus*ilt sundraha 209 eurot riigi tuludesse. Määrata advokaat Heiki Kuningas (Karl Saavo Advokaadibüroo Riia t. 4 Tartu) tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 19.18 eurot. Mõista välja Marko JUus*ilt tasu 104.43 (ükssada neli eurot 43 senti) eurot kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Sundraha ja menetluskulu (tasu õigusabi eest) tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber

1. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-11-8144 sundraha ( menetluskulu). Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, 2 saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Süüasi on saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör esitas kohtule suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses ja andis üle kriminaalasja materjali. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määrava alusega KrMS § 24 lg.1 järgi- et tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas. Kohtule on esitatud kiirmenetluse protokoll ja selle juurde KrMS § 2562 lg.3 alusel lisatud KrMS § 245 andmed. Prokurör põhjendab asja lahendamist kiirmenetluses ja selgitab peetud läbirääkimiste kulgu. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut. Isik on karistatud samaliigilise teo eest mitmendat korda, kuid siiski on viimane otsus aastast
2. Süüdistatava sõnade järgi ei olnud tal kavatsust sõita pikemalt kui auto ümberpaigutamiseks vajalik ehk 400 meetrit. Seega oht ei oleks olnud kestev. Asja on olnud võimalik menetleda kiirmenetluses, isik on tunnistanud oma süüd. Need asjaolud olid aluseks, miks on prokurör pidanud võimalikuks kohaldada tingimuslikku karistust selle asendamisega üldkasuliku tööga. Juus on väitnud, et ta soovib Soomest tulla ära Eestisse ja nii ongi tal võimalik teha tööd Eesti riigi heaks. Kuna juhtimisõigus puudub, ei saa lisakaristust rakendada. Prokurör palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse tegemise aluseks. Marko Juus kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi. Ta on käinud aastaid Soomes tööl ja üldkasuliku töö tegemine on tal enda jaoks hea põhjendus, et Soomest ära tulla. Kui kogu aeg pere juurest eemal olla, siis on ka alkoholitarvitamine Eestisse tulles kerge tulema. Ta võib teha mistahes tööd, saab kõigega hakkama ja on valmis seda tööd Eestis tegema. Tal oli kavatsus ka juhtimisõigust tagasi taotleda, kuid ei ole veel jõudnud. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel. Süüdistatava Marko Juus kaitsja advokaat Heiki Kuningas kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult ja seaduslikult. Isikul ei olnud rooli istudes tahet liiklusohtlikku olukorda luua. Palub kohtuotsuse tegemisel kokkuleppe aluseks võtta. Sundraha vähendada poole võrra. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et Marko Juus tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema olles alkoholijoobes ( ühes liitris väljahingatavas õhus 1,56 mg/l alkoholi ), juhtis 10.07.2011.a. kell 01.30 ajal Jõgevamaal Põltsamaa linnas Tartu maanteel mootorsõidukit Chrysler reg.nr.47 ZHX. Seega pani toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo; 3 Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises:

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Marko Juus*ile karistuseks 1(üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 69

lg 1,2,3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga , mõistes kokku 910 tundi üldkasulikku tööd .

§ 69

lg 3 alusel määrata töö tegemise tähtajaks 1 ( üks ) aasta 6 (kuus) kuud.

§ 69

lg 4 alusel on Marko JUus kohustatud töö tegemisel järgima

§ 75sätestatud kontrollnõudeid.

ja kohustusi : 1 . elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 2 .ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

1. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ;
2. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha. Kohus on seisukohal, et on olemas kiirmenetluse kohaldamise alused- isikut kahtlustatakse teise astme kuriteos, kõik tõendamiseseme asjaolud on selged ja nende kohta on kogutud vajalikud tõendid. Seetõttu saab asjas teha kohtuotsuse KrMS § 2565 lg.1 p.2 alusel. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus (1 aasta 3 kuud vangistust) vastab teole ja oma kestusega arvestab ka varasemaid samalaadilisi rikkumisi. Varasema kohtuotsusega määratud katseaeg on lõppenud. Tegemist on kolmanda samalaadse rikkumisega, mis võiks kaasa tuua reaalse vangistuse, nn. Šokivangistusi on juba kohaldatud. Kokkuleppe sõlmimisel on peetud võimalikuks asendada vangistus üldkasuliku tööga. Süüdistatav on nõus üldkasuliku töö tegemisega. Üldkasulik töö tähendab aktiivset tegevust kriminaalhooldaja järelevalve all ja süüdimõistetule on selgitatud töö tegemata jätmise või määratud graafiku järgi mittetegemise tagajärgi. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga tähendab süüdimõistetule piiranguid ja kitsendusi ja selle mõju uute süütegude toimepanemisest hoidumiseks võiks olla lähedane vangistuse mõjule. Seetõttu kohus nõustub sõlmitud kokkuleppega. Abinõude rakendamine alkoholist loobumiseks ei ole süüdimõistetu väitel vajalik. Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Sundraha vähendab kohus KrMS § 2565 lg.2 alusel 209 euroni. Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt kohtuistungist- 1 pooltund, 15,98 eurot. Lisandub käibemaksukohustus 3,20 eurot. Toimikus on olemas sama päeva kohta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (tl.20,21 ja tl.28-30), millega on hüvitatud tasu ja kulud 85,25 eurot menetlustoimingutel osalemise eest. Tasu õigusabi eest kohtuistungil 19,18 eurot tuleb määrata. Kokku taotletud tasu 104.43 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. 4 KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1).KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Kohtunik Ü.Raag 5