Kohustada Viktor MOLTŠANOVIT katsajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Viktor MOLTŠANOVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Viktor MOLTŠANOV kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Viktor MOLTŠANOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Viktor Moltšanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viktor Moltšanov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.04.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 5 kuud alates 03.10.2009. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 2 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vangistuses on viibinud ühel korral. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetav töötab transporditöölisena ja asub avavanglas. Võlanõuded on kinnipeetaval tasutud. Kinnipeetava suhted ema, õe ja vennaga on positiivsed ja toetavad. Kinnipeetava riskivale käitumisele viitavad korduvad liiklussüüteod ja halvad suhted endise abikaasaga. Probleeme püüab kinnipeetav enda sõnul lahendada verbaalselt, kuid arvestades eelmist kuritegu, ei ole vägivalla kasutamine välistatud. Kinnipeetava eesmärgid on ebamäärased. Ametnikega suheldes on kinnipeetav viisakas ja heatujuline, ühiskonna väärtushinnanguid teab ja peab neid vajalikeks, kuid eelistab lähtuda oma huvidest ja seisukohtadest. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2 Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et kinnipeetav sobib kriminaalhooldusele. Vabanemise korral saab kinnipeetav täita KarS §75 tulenevaid kontrollnõudeid, kuna tal saab olema kindel elukoht ema juures ja perspektiivis on olemas ka töökoht, teda toetavad lähedased. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht kohtu määratud tähtajaks. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetaval vabanemise korral võimalus asuda elama vennale kuuluvasse korterisse, kus käesoleval ajal elab kinnipeetava ema koos oma elukaaslasega. Kinnipeetava ema, õe ja venna sooviks oleks, et kinnipeetav asuks elama ema juurde ja aitaks seal kahte vanainimest. Kinnipeetav on väitnud, et vabanemise korral on tal võimalus asuda tööle xxx. Kinnipeetaval on võlanõudeid summas xxx eurot, vabanemisfondis on xxx eurot. Kinnipeetava ema nõustus poega seni üleval pidama, kuni ta leiab töö. Seega sõltub kinnipeetava majanduslik olukord headest suhetest lähisugulastega. Maakohtu istung Kinnipeetav Viktor Moltšanov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitas, et ta saab kindlasti vanasse kohta tagasi tööle ning ise ta narkootikume ei tarvita. Prokuröri abi Sergei Travnikov nõustus maakohtu vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. istungil kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda, vangistuses viibib esimest korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest, mis oli sooritatud kehtival katseajal. Vangistuse ajal on talle määratud kaks distsiplinaarkaristust – noomitused – mis käesoleval ajal on kehtivad. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus, kuriteo sooritamine kehtival katseajal ja distsiplinaarkaristuste omamine on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, tuleb arvestada ka seda, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest kandnud ära 1 aasta 9 kuud ja kanda on veel 8 kuud, samuti alljärgnevat. 3 Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 8 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 8 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema juurde. Tegemist on 2-toalise mugavustega korteriga, kus käesoleval ajal elab kinnipeetava ema koos oma elukaaslasega. Tegemist on kahe vanainimesega, kes vajavad igapäevast hoolt. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. siiski nähtub kinnipeetava seletusest maakohtu istungil ja kinnipeetava ema kinnitusest kriminaalhooldusametnikule, et seoses varasema pikaajalise töötamisega xxx, on kinnipeetaval võimalus sinna tagasi tööle saada. Samuti nähtub kinnipeetava ema kinnitusest kriminaalhooldusametnikule, et kuni tööle asumiseni on tema valmis poega üleval pidama. Maakohus möönab, et garanteeritud töökoha puudumine ei ole antud asjas positiivne, kuid leiab, et püsiva regulaarse sissetuleku saamise võimaluseks antud asjas on töötuna Töötukassas arvele võtmise lisakohustuse panemine kinnipeetavale. See tagab kinnipeetavale esialgu sissetuleku toetuse näol ja peaks leevendama materiaalsete raskuste tekkimist. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas toetav lähedaste sotsiaalvõrgustik. Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vangistuse jooksul on kinnipeetaval säilinud suhted ema, õe ja vennaga, suhted on positiivsed ja toetavad. 4 Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on kinnipeetavat karistatud narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. Viru Vangla iseloomustuse ja kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil ise ta narkootikume ei tarvita. Maakohus leiab, et tulenevalt viimasest kuriteost, on põhjendatud panna kinnipeetavale lisakohustuseks läbida 1-aastase katseaja jooksul alko/narko sõltuvusega seotud sotsiaalabiprogramm. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalabiprogrammi läbimisele kohustada ja selle vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise riskid antud kinnipeetava poolt järgmised: mõtlemine ja käitumine (probleeme püüab lahendada verbaalselt, kuid vägivalla kasutamine ei ole välistatud); alkohol (karistatud alkoholi jääknähtudega auto juhtimise eest) ja majanduslik toimetulek (garanteeritud töökoht puudub). Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles osas, et need on uue kuriteo toimepanemise ohud. Samas leiab maakohus, et neid riske on kriminaalhoolduse käigus võimalik vähendada. Töökoha ja regulaarse sissetuleku ning võimaliku alkoholi tarvitamise kohta ütles maakohus oma seisukoha juba käesolevas kohtumääruses eespool. Ohtu seoses vägivalla kasutamisega on võimalik samuti vähendada sellekohaste sotsiaalprogrammide läbimisele kohustamisega. Arvestades eeltoodut, leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest, samuti on teda väärteokorras karistatud alkoholi jääknähtudega sõiduki juhtimise eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab 5 tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Viimane lisakohustus on vajalik seoses kinnipeetava poolt toimepandud viimase kuriteo sisuga, samuti on kinnipeetaval vajalik läbida programm, mis on seotud vägivalla vähendamise/asendamisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.