-1 lg.3 määrata Gotthard ŠREIBERGILE elektroonilise valve pikkuseks 10 (kümme) kuud.
Kohustada Gottharf ŠREIBERGI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud 1 ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Gotthard ŠREIBERGI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 3, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - mitte omada, kanda ja kasutada relva - asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva nõusolekuta. Määrata Gotthard ŠREIBERG kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
Vabastada Gotthard ŠREIBERG karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 2 Viru Vangla esitas 08.07.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Gotthard Šreibergi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Gotthard Šreiberg (eelmise nimega A. S.) on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.06.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2; §189 lg.1 ja §418 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 2 kuud alates 09.12.2009. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetava puhul on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening, kuid mõlemad programmid katkestati, kuna kinnipeetav ei ole sõltlane ja programmis käsitletud teemadel tal probleeme ei ole. Kinnipeetaval puudub riigikeele oskus, eesti keelt õppida ei ole motiveeritud. Kinnises osakonnas osales kinnipeetav muusika ja kunstiringi tegevuses, avavangla osakonnas tööga hõivatud ei ole. Narkosõltuvust ja alkoholi kuritarvitamist kinnipeetaval ei ole. Kinnipeetaval on tasumata hagisid summas 505,72 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, abikaasa, esimesest abielust sündinud täisealine tütar ja vend, kõik nad on käinud ka kokkusaamistel. Kinnipeetava vend on kriminaalkorras karistatud. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistust tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et vabaduses võivad kinnipeetava käitumist mõjutada kohanemine absoluutselt uue elukeskkonnaga, samuti tuleb luua uus suhtlusringkond. Elukoha näol on tegemist sõpradele kuuluva puhkemajaga, kus liigub ja peatub ajutiselt ka teisi inimesi, kus võidakse pidada ka pidusid ja kogunemisi, tarvitatakse alkoholi. Samuti võib vabaduses kinnipeetava käitumist mõjutada suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja väärteokorras kaheksal korral, mis näitab kujunenud kuritegelikku käitumismustrit. Kinnipeetava lähisuhtlusringkonda kuuluvad ema, endine abikaasa, vend ja perekonnatuttavad. Emaga on suhted väidetavalt head, kuid poja vabanemisjärgsete plaanidega ema kursis ei ole. Abikaasast on kinnipeetav lahutatud, kuid lähedased suhted on säilinud. Endine abikaasa ootab kinnipeetava vabanemist ja usub tema toimetulekusse. Eelmisest suhtest on kinnipeetaval täiskasvanud tütar, kes elab koos emaga xxx. Tihedad suhted on kinnipeetaval sõber A. S., kes on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava endise abikaasa sõnul on kinnipeetaval kriminaalkorras karistatud sõpru, kellega ta soovib suhtlemise lõpetada. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx xxx. Tegemist on toimiva xxx, millega tegelevad kinnipeetava sõbrad A. S. ja O. M.. Juriidiliselt kuulub xxx A. S. emale. Kõik isikud elavad igapäevaselt xxx, samuti elab seal kinnipeetava endine abikaasa. Kõik isikud on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks xxx. Kinnipeetava endisele abikaasale on antud kasutamiseks teisel korrusel olev tuba, vajadusel saaks nende kasutusse terve boks. Köök asub koridori peal ja seda võivad kasutada ka xxx külastajad. Uksed on lukustatud, kuid puudub reaalne koht, kuhu paigaldada elektroonilise valve aparaat, toas ei ole mööblit peale voodi ja televiisori. Isikud väidavad, et suudavad kinnipeetavale elektroonilise valve ajaks kindlustada elukoha, kuid samas ei olnud nad kursis paljude elektroonilise valve nõuetega ning nõuete karmus ja konkreetsus olid neile üllatuseks. A. S. on võimalus pakkuda kinnipeetavale tööd talle kuuluvas 3 ettevõttes, tegemist on autoremondi töökojaga. Samas soovivad nad, et kinnipeetav aitaks puhkemaja välitöödes. Maakohtu istung Kinnipeetav Gotthard Šreiberg taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et peale vabanemist kolib ta Ida-Virumaalt ära, katkestab kõik suhted endiste tuttavatega ja on selleks ära vahetanud ka nime. Uues elukohas soovib ta alustada puhtalt lehelt. Prokuröri abi Sergei Travnikov toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, tegi ettepaneku panna elektroonilise järelevalve tähtajaks 6 kuud ja lisakohustused, mida on nimetanud kriminaalhooldaja. Kaitsja Marko Tiirik toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Käesoleval ajal kannab ta karistust muuhulgas raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetavale mõistetud karistusest – 3 aastat 2 kuud vangistust – on ta käesolevaks ajaks ära kandnud 1 aasta 8 kuud. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristusi. Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga, et korduvkaristatus on selline asjaolu, mis võib välistada kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid samas peab arvestama ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb tähtaegselt, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste 4 ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht, mis kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse ja selle lisa kohaselt vastab elektroonilise järelevalve seadme paigutamise tingimustele. Kõik puhkemajas elavad täiskasvanud isikud on andnud kirjaliku nõusoleku kinnipeetava sinna elama asumiseks. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht, seega ka legaalne regulaarne sissetulek. Lisaks on tal kriminaalhooldusametniku kirjaliku seisukoha kohaselt võimalik teha puhkemajas ka lisatööd. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse ajal hoidnud suhteid oma lähedastega, need on endiselt head ja toetavad. Kinnipeetava endise abikaasa sõnade kohaselt soovivad nad oma abielu uuesti registreerida. Seega on kinnipeetavale vabanemise korral tagatud ka järelevalve kodu poolt lisaks kriminaalhooldusametniku poolt teostatavale. Maakohus leiab, et antud asjas on võimalik anda kinnipeetavale võimalus tõestada, et ta on tõepoolest muutunud ja soovib edaspidise elu elada seaduskuulekalt, ilma endise kriminaalse tutvusringkonnata. Maakohus peab positiivseks antud juhul kinnipeetava aktiivset tegevust vangistuses selle eesmärgi kindlustamiseks (nime vahetus, elukoha ja tutvusringkonna muutmine). Maakohus arvestab siinkohal ka seda, et vabanemine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetav elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita. Ühtlasi on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata. Arvestamisele kuulub siinkohal ka kinnipeetava seaduskuulekas käitumine vangistuse jooksul. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab maakohus arvesse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Eeltoodu alusel ei nõustu maakohus prokuröri abi ja kriminaalhooldusametniku poolt pakutud elektroonilise järelevalve pikkusega – 6 ja 5 kuud - ning peab otstarbekaks 5 kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on lähemal maksimaalsele ajale. Maakohus määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 10 kuud. Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 09.02.2013. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 3, 4, 7 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - mitte omada, kanda ja kasutada relva - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva nõusolekuta. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavale on viimane karistus määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Lisakohustus, mis on s eotud keeluga omada, kanda ja kasutada relva, tuleneb viimasest süüdimõistvast kohtuotsusest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld ning paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume viibimise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise/levitamise ohtu. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetavale tulevase elukoha kindlustaja ja ka tööandja varem kriminaalkorras karistatud isik, seega tuleb kinnipeetaval taotleda kriminaalhooldusametniku luba. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. 6 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.