-1 lg.3 määrata Steven VÄLJURILE elektroonilise valve pikkuseks 10 (kümme) kuud.
Kohustada Steven VÄLJURIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma 1 elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Steven VÄLKURIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Steven VÄLJUR kriminaalhooldusele Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
Vabastada Steven VÄLJUR karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Steven Väljuri elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Steven Väljur on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 03.12.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ja karistatud vangistusega 4 aastat 6 kuud, millest kohesele täitmisele kuulub 2 aastat vangistust ja ülejäänud karistus – 2 aastat 6 kuud vangistust – jäetakse KarS §74 lg.1, 3 alusel täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga koos KarS §75 lg.1 ja lg.2 sätestatud käitumiskontrolli nõuete ja 2 lisakohustuse täitmise kohustusega. Tartu Ringkonnakohtu 19.03.2010 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 03.12.2009 otsus KarS §74 ja §75 kohaldamise osas ja Steven Väljurile mõistetud karistus – 4 aastat 6 kuud vangistust – jäeti tervikuna reaalsele kandmisele. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Arvestades toimepandud kuriteo iseloomu, on olemas risk ühiskonnas ning ohustatud on avalikkus. Kinnipeetava ebaaususe raskusaste on suurenenud. Kuritegude soodustegur on sama – sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav töötab vangla metallitsehhis. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, 2 poega, 2 venda, õde ja ema elukaaslane. Kinnipeetava pojad elavad ema juures, abielu on lahutatud. Arvestades kinnipeetava ärevuse pidevat kõrget taset võib ta alluda grupi survele. Kinnipeetav on hoolimatu enda tervise suhtes, korduvad Liikluseeskirja rikkumised annavad tunnistust riskeerivast elustiilist. Kinnipeetav väidab, et alkoholi ei kuritarvitanud, narkootikume proovis esimest korda 7-ndas või 8-ndas klassis, umbes 1 – 1,5 aastat enne vangistust tarvitas igapäevaselt GHB-d, kuni 10 korgitäit päevas. Kinnipeetav tunneb enda sõnul sageli ärevust, mis raskendab sotsiaalsete suhetega toimetulemist ja kohanemist uutes oludes. On pöördunud psühhiaatri poole ja tarvitanud ravimeid. Kinnipeetaval on esinenud suitsiidimõtteid, võib diagnoosida ka vältivat isiksusehäiret. Vestlusel on kinnipeetav tagasihoidlik, napisõnaline, probleeme teadvustab osaliselt, oma osalust neis ei näe. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna elektroonilise valve kohaldamise eeltingimused on täidetud. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kohaldada elektroonilist järelevalvet pikkusega 4 kuud ja panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 kuu jooksul peale ennetähtaegset vabanemist; osaleda sotsiaalprogrammis. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama emale kuuluvasse korterisse. Ema sõnul on ta materiaalselt kindlustatud ja seetõttu on tal võimalus oma poega peale vabanemist materiaalselt toetada. Kinnipeetaval on vabanemisfondis xxx eurot ja täitmata rahalisi kohustusi summas 2226,73 eurot. Kinnipeetav on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras, vanglas viibib esimest korda. Maakohtu istung Kinnipeetav Steven Väljur taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest ja kinnitas, et kahetseb väga ning on võimeline muutuma. Tegemist on tema esimese vangistusega, varasemalt on teda karistatud rahaliste karistustega. Prokuröri abi Sergei Travnikov nõustus maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest, tegi ettepaneku panna elektroonilise järelevalve tähtajaks 6 kuud ning lisakohustused, mida on märkinud kriminaalhooldusametnik. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. 3 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist on kinnipeetava esimese reaalse vangistusega. Käesoleval aja kannab ta karistust raske rahvatervisevastse I astme kuriteo toimepanemise eest. kinnipeetavale mõistetud karistusest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud 2 aastat 5 kuud ja kanda jääb veel veidi rohkem kui 2 aastat. Vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus – noomitus – mis on käesoleval ajal kehtiv. Maakohus möönab, et korduvkaristatus ja kehtiva distsiplinaarkaristuse omamine on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb tähtaegselt, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. 4 Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama emale kuuluvasse korterisse. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Korteri omanik on kirjaliku nõusoleku andnud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda tööle endisesse töökohta xxx xxx. Kuna kinnipeetav töötab käesoleval ajal Viru Vanglas keevitajana, on tal tööoskused ja -kogemus säilinud. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas toetav sotsiaalvõrgustik. Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on hoolimatu oma tervise suhtes ja võib alluda grupis survele. Samuti on tema puhul uue kuriteo toimepanemise riskiks alkoholi ja narkootikumide tarvitama hakkamine. Maakohus nõustub hindajatega, et nimetatud asjaolud on sellised, mis võivad suurendada uue kuriteo toimepanemise riske. Samas leiab maakohus, et neid riske on võimalik vähendada just kriminaalhoolduse käigus käitumiskontrolli ja lisakohustuste nõuete täitmise kohustuse panemisega kinnipeetavale. Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et on otstarbekas kinnipeetav vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata. Arvestamisele kuulub siinkohal ka asjaolu, et tegemist on kinnipeetava esimese reaalse vangistusega ja vangistuse ajal on ta üldiselt käitunud seaduskuulekalt. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, prokuröri abi ja kaitsja seisukohti ning mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on lähemal maksimaalsele ajale ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 10 kuud. Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt karS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 16.08.2013. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx 5 - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ka viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Samuti on kinnipeetavat väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld ning paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume, viibimise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld aitab ka väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.