järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sergei Travnikov Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Aleksandr Konstantinov, isikukood 37604182219, Eesti Vabariigi kodanik, haridus kesk-eri, emakeelvene keel, töökoht: xxx, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistatud: 21.09.2000 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 207 lg 1, § 139 lg 2 p 1,3 järgi rahatrahviga 1800 krooni. Viibis vahi all 21.07.2008-23.07.2008, s.o 3 päeva. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 23.07.2008 Vladislav Kulikov kokkuleppel Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 312, 313, 315 kohus O t s u s t a s: ALEKSANDR KONSTANTINOV süüdi tunnistada
Mõista karistuseks rahaline karistus 90(üheksakümmend) päevamäära summas 4568,40 eurot, arvestades päevamäärana 50,76 eurot ( 793 krooni). 2 Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada Aleksandr Konstantinovile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 30 päevamäära võrra. Kandmisele kuulub 60 (kuuskümmend) päevamaara summas 3045,60 eurot.
alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.07.2008-23.07.2008, s.o 3 päeva ehk 9 päevamäära. Kandmisele kuulub 51(viiskümmend üks) päevamäära summas 2588,76 eurot.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuiselt summas 258,88 eurot 10 (kümme) kuu jooksul. Rahalise karistuse summa esimene osa 258,88 eurot tuleb tasuda 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 Swedbank või arvele 10220034796011 SEB Pank, kohustuslik viitenumber on
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Süüdistatav tunnistas end
järgi esitatud süüdituses täielikult süüdi ega soovinud olla kohtuistungil ülekuulatud. Tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustest lk 9 ja 20 nähtub, et ta lõi kannatanut käega näkku ja juhuslikult. Ühtlasi palus ta vabandust kannatanu ees ja väljendas kahetsust. Kohtuistungil avaldas kannatanu, et et süüdistatav on tema endine abikaasa, kellaga ühiseid lapsi ei ole. Ühtlasi palus karistada süüdistatavat mittereaalse vangistusega. Peale süüdistatava enda omaksvõtu on teo toimepanemine tõendatud järgmiste tõenditega. Kannatanu ülekuuulamise protokollist lk 1-2 nähtub, et kannatanu pöördus politseisse 21.07.2008 ja andis ütlusi, et 20.07.2008 ta viibis kodus. Õhtul tuli süüdistatav kiju, ta oli kaine. Nende cvahel tekkis isiklik tüli, mille käigus lõi käe ja rusikaga näkku, hakkas verd jooksma. Kannatanu pöördus samal õhtul traumapunkti. Kohtuarstliku ekspertiisiaktist lk 15-16 nähtub, et kannatanu oli paigutatud haiglasse 21.07.2008 arsti saatekirja alusel. kohtuarstile on esitatud haiguslugu. Kohtuarsti-eksperdi arvamusel esines kannatanul vasakpoolne alalõualuu murd, mis on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks rusikaga), võimalik et 20.07.2008. Vigastus 4 ei ole ohtlik, kuid tavalise kulu korral põhjustab pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat kuid vähem kui 4 kuud. Nimetatud tõenditega leiab kohus tuvastatuks, et 20.07.2008 kella 23.00 paiku, oma elukohas, asukohaga xxx, tekkinud peretüli käigus lõi Aleksandr Konstantinov oma naisele N. K. käega vastu nägu, millega tekitas temale füüsilist valu ja kehavigastus – vasakpoolne alalõualuu murd. Kohus leiab, et süüdistatavale inkrimineeritud teo toimepanemisel põhjustati kannatanule ka pikaajalise tervisekahjustuse, mis on tuvastatud kohtuarstliku ekspertiisi käigus. A.Konstantinovi tegu on õigesti kvalifitseeritud
Kohus märgib, et ka pikaajalise kuigi mitteraske tervisekahjustuse põhjustamine ettevaatamatusest ei ole kriminaalkorras karistatav tegu. Sellest lähtudes on tähtis kontrollida, kas süüdistatava tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatava väide, et ta lõi kannatanut juhuslikult, ehk ta ei tegutsenud tahtlikult, ei ole põhjendatud. Esiteks märgib kohus, et sel juhul jääb arusaamatuks kaitsja ja süüdistatava positsioon kohtuliku menetluse käigus. Süüdistatav ise nõustus lühimenetlusega, kinnitas seda ka kohtus ega soovinud olla ülekuulatud kohtulikul uurimisel ristküsitluse käigus. Ta tunnistas samal ajal ennast täielikult süüdi ja palus vabandust kannatanu ees. Samal ajal kinnitas ta kohtule, et esitatud süüdistuse sisu on talle arusaadavfüüsilise vali ja kehavigastuse tahtlik tekitamine, mis on kvalifitseeritav
Kohtuarstliku ekspertiisi aktiga on tuvastatud, ja ükski menetluspool ei ole eksperdi arvamuse osas kahtlust üles näidanud, et avastatud kehavigastus nimelt vasakpoolne alalõualuu murd on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks rusikaga), võimalik et 20.07.2008. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis sisalduv eksprdiarvamus ühtib kannatanu ütlustega. Kohus ei välista, et süüdistatav lõi kannatanut käega, sest kohtu arvates ei ole välistatud sellise kehavigastuse tekitamine käega löömisel, mis on samuti tömbi piiratud pinnaga ese. Kohus leiab, et süüdistatavale esitatud süüdistus füüsilise valu ja tervisekahjustuse põhjustamises on tõendatud sõltumata sellest, kas süüdistatav lõi kannatanut rusika või käega. Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse piiritlemine Kohus leiab, et süüdistatav pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Lüües teist isikut piisava jõuga käega näo piirkonda pidi ta võimalikuks füüsilise valu ja tervisekahjustuse põhjustamist ja mööönas seda. Möönmine tähendab isiku soostumist süüteokoosesule vastavate asjaoludega. Kohus leiab, et 5 süüdistatav soostus nii tema sooritatava teo, lüües käega kannatanut näkku, kui ka näkku löömise tagajärjega- füüsilise valu ja kehavigastuse põhjustamisega. Kohus ei leia, et süüdistatav oleks tegutsenud ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis.
lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vätida. Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse intellektuaalne moment, et isik peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist, on mõlemal juhul ühine. Ettevaatamatust ja tahtlust on sel juhul võimalik eristada lähtuvalt voluntatiivse momendi aspektist. Kergemeelsuses voluntatiivne moment tähendab, et isikul on piisavalt põhjust arvata, et koosseisupärane asjaolu, et antud juhul füüsiline valu ja kehavigastuse tekitamine, ei realiseeru. Riigikohtupraktikas on kergemeelsuse ja kaudse tahtluse piiritlemise teemat laialt käsitletud ja kohtupraktika on välja kujunenud. Kohus peab vajalikuks tsiteerimist. Riigikohtu lahend 3-1-1-142-05 p 18: „Kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemist on käsitletud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kohtuasjades nr 3-1-1-16-05 ( RT III 2005, 12, 120) ja nr 3-1-1-32-05 (RT III 2005, 17,176) tehtud otsustes. Neile tuginevalt on ringkonnakohus õigesti märkinud, et kaudset tahtlust ja kergemeelsuse vormis ettevaatamatust tuleb piiritleda subjektiivse külje voluntatiivse elemendi abil. Mõlemal juhul tunneb isik ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse, kuid erinev on suhtumine võimalikku tagajärge. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub tema saabumisega. Ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab aga olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Seega tuleb kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel esmalt tuvastada, kas isik kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-28-01, RT III 2001, 11, 119). Jaatava vastuse korral tuleb seejärel lahendada küsimus, kas ta kiitis tagajärje heaks (seda mööndes) või lootis seda vältida.“ Kohus analüüsib süüdistatava tegu lähtudes kergemeelsuse ja kaudse tahtluse piiritlemisest 6 Kohtutoimiku materjalide pinnalt ei ole kohus tuvastanud ühtegi asjaolu, millel saaks kohus jõuda järeldusele, et sellest asjaolust lähtudes oleks süüdistataval põhjendatud ootus, et käega näkku löömisega ei tekita ta kannatanule füüsilist valu ega kehavigastust. Tekitatud tagajärje raskusvasakpoolne alalõualuu murd ja sellest tulenev kohtuarsti-eksperdi tuvastatud pikaajaline tervisekahjustus- näitab, et süüdistatav kasutas löömisel märkimisväärset füüsilist pingutust ja jõud, suuremat sellest, mis oleks piisav näiteks kergema laadi hematoomi põhjustamiseks. Lüües teist isikut käega näkku märkimisväärse jõuga puudub isikul põhjendatud ootus, et ta ei põhjusta kannatanule füülilist valu ega tekita kehavigastust. Vastupidi suurema tõenäosusega saab isik aru, et käega löömine näkku põhjustab kannatanule füüsilise valu ja vähemalt tervisele mitteohtliku kehavigastuse. Süüdistatava üldine elukogemus on piisav selleks, et et adekvaatselt saa asjaolust aru, et käega näkku tugeval löömisel põhjustab teisele isikule füüsilist valu ja võib tekitada vähemalt mitteeluohtliku tervisekahjustuse. Kohtuliku arutamise käigus ei olnud tuvastatud ühtki tõsiseltvõetavat asjaolu, millel kohus saaks arvata, kannatanule tekitatud tagajärg- füüsiline valu ja pikaajaline tervisekahjustus- saabus süüdistatava poolt mittekontrollitavat juhuslikkusest. Tervisekahjustus on kannatanule põhjustatud löömisel, mis eeldaski piisava füüsilise jõu kasutamist ja sihipärast tegutsemist (löömist näkku), mitte aga juhuslikkusega soostumist, olgu see oli löök käega või rusikaga. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid
-u
Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 7 Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1-99-06. p 15.1: „Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas
lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04 - RT III 2004, 14, 174).“
A.Konstantinovi karistust kergendavaks asjaoluks on süütunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 20.07.2008 pani A. Konstantinov toime üheepisoodilise teise astme kuriteo.
järgi ettenähtud süüteokoosseis on oma olemuselt teotagajärjedelikt, mille käigus toimus kehaline väärkohtlemine (tegu) ja tagajärjena on füülisene valu. Süüdistatav pani kuriteo toime ühe kannatanu suhtes. Kohus arvestab, et süüdistatava teo tagajärg on kannatanule 8 põhjustatud pikaajaline tervisekahjustus. Süüdistatav ei kasutanud kuriteo toimepanemisel esemeid, mis võiksid suurendada toimepandud teo ohtlikkust (näiteks nuga või muu kehavigastuste tekitamiseks kohandatud ese). Kohus arvestab, et tegu võis olla toime pandud isiklike suhete pinnal, sest nagu kaitsja osutas kohtuvaidlustes, oli süüdistataval ja kannatanul
Rahalise karistuse mõju väljendub majanduslikes kitsendustes, et rahalise karistuse täitmisel väheneb isiku majanduslik potentsiaal, tema rahalisi võimalusi piiratakse, sellest tulenevalt tekitatakse talle põhjendatud ja toimepandule proportsionaalsed ebamugavused, ja see on piisav isiku mõjutamiseks. Kohus leiab, et nii üld- kui ka eripreventiivselt on iA. Konstantinovi rahalise karistusega karistamine põhjendatud. A. Konstantinov väljendas kahetsust tehtu pärast, palus vabandust kannatanu ees. Ta suhtleb jätkuvalt lapsega ja senini ei ole tal vägivallatsemisega probleeme olnud. A. Konstatinovil on kauaaegne hõivatus tööturul, kindel ja piisav sissetulek. Talle varasemat väärteokorras (kolm karistust) määratud rahatrahvid on tasutud. 2000. aastal kriminaalkorras mõistetud rahalise karistuse tasumise kohta ei ole andmeid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavale mõju osutamine on tõesti võimalik talle rahalise karistuse mõistmise kaudu. Kohus märgib, et rahalise karistuse määr peab olema selline, et rahaline karistus mõjuks süüdistatavale piisavalt tõhusalt ja oleks efektiivne karistuse eesmärkide saavutamisel.
Seega keskmine rahalise karistuse määr on 235 päevamäära. Kohus leiab, et A. Konstantinovit tuleb karistada rahalise karistusega määral, mis oleks vähem kui ¼ sanktsiooni ülemmäärast, ehk 90 päevamäära. 9
lg 2 alusel rahalise päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasisetuleku alusel.
Lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või,kui nimetatud andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaalmenetlus on alustatud
A.Konstatinovile tuleb mõista rahaline karistus 90 päevamäära summas 4568,40 eurot. Kuna tegemist on lühimenetlusega tuleb mõistetud karistust vähendada ühe kolmandikku, ehk 30 päevamäära võrra, mõistes karistuseks 60 päevamäära summas 3045,60 eurot. A.Konstantinov viibis kahtlustatavana vahi all 25-27.07.2008 kokku 3 päeva.
Seegakaristusaja hulka tulen arvestada 9 päevamäära. Kandmisele kuulub 51 päevamäära summas 2588,76 eurot. Kohus peab võimalikuks lubada rahalise karistuse tasumine ositi
Kuna süüdistatav suhtleb endise abikaasa ja tema lapsega, peab kohus vajalikuks kergendada rahalise karistuse kandmise koormust, lubades tasuda ositi 10 kuu jooksul. Igakuiselt tuleb tasuda 258,88 eurot. Nii kaitsja kui prokurör taotlesid karistada süüdistatavat vangistusega. Kohtuliku arutamise tulemina leidis kohus, et süüdistatavat võib karistada ka leebema karistusega. Ühtlasi kohus märgib, et lühimenetluses ei ole kohus seotud prokuröri-kaitsja ettepanekutega karistuse osas. Lühimenetluses on süüdistatava soodustuseks üksnes põhikaristuse vähendamine ühe kolmandikku võrra, mis on käesoleva 10 kohtuotsusega ka tehtud. Kohus selgitab, et nn kompromisskaristuse mõistmine on võimalik üksnes kokkuleppemenetluses, mille käigus on süüdistataval ja tema kaitsjal võimalik läbi rääkida karistuse liigi ja määra üle prokuröriga ja paluda kohtult kinnitada kokkulepe. Menetluskulud Kriminaalasja menetlemisel tekkinud menetluskulud: 417,02 eurot sundraha, 183,75 eurot ekspertiisi tegemise kulud, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest, – tuleb välja mõista A. Konstatinovilt KrMS § 180 lg 1 alusel. Menetluskulud: 26,84 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, - tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Kaitsja taotlus jätta kohtueelse uurimise käigus tekkinud menetluskulud- kaitsjatasu summas 26,84 eurot- riigi kanda tuleb rahuldada. Kuna A. Konstatinov on karistatud rahalise karistusega oleks kohtukulude täielik summa süüdistatavale ilmselt üle jõu. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.