Obsah (7)

§ 201§ 345§ 74§ 75§ 346§ 64§73

1-08-10102 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsembri 2010.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 01.-02.11.2010.a, 05.11.2010.a, 08.1111.11.2010.

§ 201

lg 1, § 345 lg 1, § 346 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Larissa Prokopenko Süüdistatav Sergei Bürger Kaitsja Elukoht xxx, isikukood 34805123713, EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx. Varasem karistatus: puudub. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 31.01.2006.a Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON Tunnistada Sergei Bürger süüdi

§ 345

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 74lg 2 alusel pöörata mõistetud vangistus 1 (üks) aasta täitmisele osaliselt.

Koheselt kuulub ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust ja ülejäänud vangistuse osa, s.o 10 (kümme) kuud

§ 74

lg 1,3 alusel täitmisele mitte pöörata, kui Sergei Bürger ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama maakohtu määratud alalises elukohas xxx, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, 1 1-08-10102 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. ning

§ 75

lg 2 p-s 1 ettenähtud kohustust: - Bürger peab heastama KÜ-le Tallinna mnt 36 kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 65924 (kuuskümmend viis tuhat üheksasada kakskümmend neli) krooni 75 (seitsekümmend viis) senti 08.06.2012 aastaks. Sergei Bürgerile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda 07.12.2010.a. Tunnistada Sergei Burger süüdi

§ 201

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 7500 (seitse tuhat viissada) krooni. Tunnistada Sergei Burger süüdi

§ 346

järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 50 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. Vastavalt

§ 64

lg 1, mõista Sergei Bürgerile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 10000 (kümme tuhat) krooni. Rahaline karistus täidetakse iseseisvalt. Rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 221023778606 Swedbank pangas, või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: „Sergei Bürger, 1-08-10102, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Korter aadressil xxx ja kaubik Toyota Hiace reg. märk 197 ARZ jäävad aresti alla kuni KÜ Tallinna mnt 36 tsiviilhagi, summas 65924 (kuuskümmend viis tuhat üheksasada kakskümmend neli) krooni 75 (seitsekümmend viis) senti täieliku hüvitamiseni. Kannatanu KÜ Tallinna mnt 36 tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning mõista Sergei Bürgerilt välja KÜ-le Tallinna mnt 36 kuriteoga tekitatud kahju (reg 80170153, elukoht Tallinna mnt. 36-38, Narva) kasuks summas 65924 (kuuskümmend viis tuhat üheksasada kakskümmend neli) krooni 75 (seitsekümmend viis) senti. Asitõendid: 1 karp (KÜ Tallinna mnt. 36 dokumendid), mis on kriminaalasja materjalide juures – tagastada omanikule KÜ-le Tallinna mnt 36 kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks kohtumenetluses 11700 (üksteist tuhat seitsesada) krooni, millest käibemaks on 1950 (üks tuhat üheksasada viiskümmend) krooni. Mõista Sergei Bürgerilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Mihhail Korlenko poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 3735 (kolm tuhat seitsesada kolmkümmend viis) krooni 20 senti, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 5848 (viis tuhat kaheksasada nelikümmend 2 1-08-10102 kaheksa) krooni 08 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 7 (seitse) krooni, raamatupidamisekspertiiside tegemise eest 4200 (neli tuhat kakssada) krooni, arestitud vara hoiukulude eest 14113 (neliteist tuhat ükssada kolmteist) krooni 20 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 04.10.2010.a eelistungil osutatud õigusabi eest 3900 (kolm tuhat üheksasada) krooni, kaitsja Igor Belugini poolt kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 11700 (üksteist tuhat seitsesada) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Sergei Bürger, 1-08-10102, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 29.12.2010.a KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Sergei Bürger on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles KÜ Tallinna mnt. 36 esimees, ajavahemikus 28.03.2002.a. kuni 01.10.2003.a., kuritarvitas oma ametiseisundit, kasutades ilma üldkoosoleku ja juhatuse koosoleku otsuseta KÜ Tallinna mnt. 36 vahendeid, mida käsutas ainuisikuliselt ja kontrollimatult, soetas erinevaid kaupu ja teenuseid, mis ei olnud seotud KÜ Tallinna mnt. 36 tegevusega, ning seejärel pööras need enda kasuks. Samuti võttis Sergei Bürger KÜ Tallinna mnt. 36 kassast rahalisi vahendeid nende kasutamist kinnitavaid raamatupidamisdokumente esitamata ja seejärel omastas need, omamata üldkoosoleku otsust maksis korteriühistusse tööle võetud santehniku Xxx ja oma naise Xxxi telefonikõnede eest, ilma üldkoosoleku otsuseta omavoliliselt tõstis isikliku transpordi kasutamise eest makstavat hüvitist 500 kroonilt 1000 kroonile (vastavalt ARK-i andmetele sel ajal isiklikku transpordivahendit ei omanud), omastades varem korteriühistu raha eest soetatud järgmised esemed: - kaks pikendusjuhet maksumusega 46, 80 krooni; - universaalkruvikeeraja maksumusega 62 krooni; - elektrisiirde maksumusega 9, 90 krooni; - gaasitulesüütaja maksumusega 29, 90 krooni; - ketaslõikur maksumusega 362 krooni; - pikendusjuhe maksumusega 129, 90 krooni; - keevitustransformaator maksumusega 4000 krooni; - 3 mobiiltelefoni kõnekaarti santehnikule a 100 krooni, kokku summas 300 krooni; - lauatelefoni arvete maksumus kogusummas 5022.90 krooni; - vaaderpass maksumusega 130 krooni; - säästulamp maksumusega 116 krooni; - tester maksumusega 69 krooni; - kõrvaklapid - mikrofon maksumusega 60 krooni; 3 1-08-10102 - servatud lauad 7,9096 m³ maksumusega 7000 krooni; - plaadid, lukk maksumusega 366 krooni;; - interneti võrgukaart maksumusega 200 krooni; - ketaslõikur maksumusega 635, 05 krooni; - keermelõikamise tööriist maksumusega 1765 krooni; - šabloon-viil maksumusega 70 krooni; - klaasi juhtpind maksumusega 55, 10 krooni; - taskulamp patareiga maksumusega 34, 80 krooni; - arvuti «PENTIUM-200» maksumusega 2200 krooni; - patareid maksumusega 19 ,80 krooni; - ketassaag maksumusega 799 krooni; - akutrell maksumusega 309 krooni; - pikendusjuhe maksumusega 43 krooni; - tulekustuti (süsihape) maksumusega 199 krooni; - apteek maksumusega 297 krooni; - tross maksumusega 29,90 krooni; - lehter maksumusega 55 krooni; - kruvikeeraja maksumusega 8,90 krooni; - 65 kg bituumenmastiksit maksumusega 3250 krooni; - ehitustööriistad maksumusega 219, 70 krooni; - gaasitulesüütaja maksumusega 9, 90 krooni; - tehniline nuga maksumusega 15, 10 krooni; - tellitav võti maksumusega 139 krooni; - kassitoit „Whiskas” maksumusega 26, 90 krooni; - santehnilised materjalid: maksumusega 4350 krooni; - kaks treppredelit maksumusega 399, 80 krooni; - taskulamp maksumusega 159 krooni; - mootorsaag metsatöödeks maksumusega 3150 krooni; - printer maksumusega 2699 krooni; - autokompensatsioon a 500 kooni kuus kogusummas 2500 krooni; - arvuti 1tk. maksumusega 6700 krooni; - monitor 1 tk. maksumusega 2500 krooni; - printer 1 tk. maksumusega 2700 krooni; - pangateenus 33000 krooni sularaha väljastamise eest maksumusega 66 krooni; kokku summas 53 309.35 krooni. Samuti tema, 01.08.2003.a., võttis KÜ Tallinna mnt. 36 pangakontolt sularahas välja 33000 krooni, raha kasutamist tõendavaid kuludokumente raamatupidamisele ei esitanud, saadud sularaha omastas; Samuti tema, 31.08.2003.a. sai Tallinna mnt. 36 korteriomanikelt (korterid №20,21,22,30,33,36,39,42,45,52,61,62,65,69,71,77,83,94,95,107,110,113) korteriüüri sularahas 2003.a. augusti eest kogusummas 6768.85 krooni, saadud raha panka ei edastanud, raha kasutamist tõendavaid kuludokumente ei esitanud, saadud raha omastas; Samuti tema, 30.09.2003.a. sai Tallinna mnt. 36 korteriomanikelt (korterid №20,21,23, 30,36,39,45,52,61,62,65,69,71,77,83,95,107,110,113) korteriüüri sularahas 2003.a. septembri eest kogusummas 4964 krooni, saadud raha panka ei edastanud, raha kasutamist tõendavaid kuludokumente ei esitanud, saadud raha omastas; Samuti tema, ajavahemikus 28.03.2002.a. kuni 01.10.2003, olles KÜ Tallinna mnt. 36 juhatuse esimees, esitas FIE Sergei Bürger Dispetser Teenindus poolt arved KÜ-le Tallinna 4 1-08-10102 mnt.36, varem osutatud teenuste ja juba eelnevalt KÜ Tallinna mnt.36 arvelt ostetud materjalide kohta, nimelt: 1. 06.12.2002.a. esitas FIE Sergei Bürger Dispetser Teenindus KÜ-le Tallinna mnt. 36 arve nr.1: teostatud tööde eest summas 400 krooni, atsetüleen summas 159 krooni, hapnik summas 167 krooni, keevitustraat summas 100 krooni, terasepõlvis summas 173 krooni, mille alusel Sergei Bürger tasus põhjendamatult KÜ Tallinna mnt. 36 arvelduskontolt raha summas 1000.00 krooni; 2. 07.02.2003.a. esitas FIE Sergei Bürger Dispetser Teenindus KÜ-le Tallinna mnt. 36 arve nr.34: parvetus summas 10 krooni, muhv -20 krooni, mutter – 10 krooni, toru – 25 krooni, lint-fum-komplekt – 5 krooni, mille alusel Sergei Bürger tasus põhjendamatult KÜ Tallinna mnt. 36 arvelduskontolt raha summas 70.00 krooni; 3. 19.02.2003.a. esitas FIE Sergei Bürger Dispetser Teenindus KÜ-le Tallinna mnt. 36 arve nr.39: veearvesti paigaldus – 400 krooni, veearvestid – 558 krooni, kraanid – 56 krooni, filtrid – 42 krooni, tiigelpressid – 64 krooni, voolikud – 74 krooni, segistid – 830 krooni, parvetus mille alusel Sergei Bürger tasus põhjendamatult KÜ Tallinna mnt. 36 arvelduskontolt raha summas 2024 krooni; 4. 27.02.2003.a. esitas FIE Sergei Bürger Dispetser Teenindus KÜ-le Tallinna mnt. 36 arve nr.47: elektrikilp – 104 krooni, laminaatparkett – 1560 krooni, mille alusel Sergei Bürger tasus põhjendamatult KÜ Tallinna mnt. 36 arvelduskontolt raha summas 1560.00 krooni; 5. 10.03.2003.a. esitas FIE Sergei Bürger Dispetser Teenindus KÜ-le Tallinna mnt. 36 arve nr.55: vetoniit – 430 krooni, mille alusel Sergei Bürger tasus põhjendamatult KÜ Tallinna mnt. 36 arvelduskontolt raha summas 430.00 krooni; 6. 20.03.2003.a. esitas FIE Sergei Bürger Dispetser Teenindus KÜ-le Tallinna mnt. 36 arve nr.78: plafoonid – 760 krooni, vetoniit – 500 krooni, mille alusel Sergei Bürger tasus põhjendamatult KÜ Tallinna mnt. 36 arvelduskontolt raha summas 1260.00 krooni; 7. 30.04.2003.a. esitas FIE Sergei Bürger Dispetser Teenindus KÜ-le Tallinna mnt. 36 arve nr.89: elektrikilbi taastamine – 600 krooni, remont – 45 krooni, mille alusel Sergei Bürger tasus põhjendamatult KÜ Tallinna mnt. 36 arvelduskontolt raha summas 600.00 krooni; Samuti Sergei Bürger, olles KÜ Tallinna mnt. 36 juhatuse esimees ja kuritarvitades oma ametikohustusi, alates 10.07.2003.a., omamata teenindamiselepingut ning ilma juhatuse ja üldkoosoleku otsuseta, tasus tema FIE Xxxina tegutseva poja Xxxi poolt esitatud arveid. Sel moel teostas järgmiste arvete maksmist varem KÜ Tallinna mnt.36 arvelt ostetud materjalide ja üldkoosoleku poolt kinnitamata teenuste eest, nimelt: 1. 10.07.2003.a. esitas FIE Dispetšer Teenindus Xxx KÜ-le Tallinna mnt.36 arve № 2: muru niitmine – 1020 krooni, elektrimaterjalid – 3120,40 krooni, territooriumi koristamine – 1450 krooni, eelarve – 2566,95 krooni, laagrid – 870 krooni, karuselli taastamine – 1200 krooni, mille alusel Sergei Bürger tasus põhjendamatult KÜ Tallinna mnt. 36 arvelduskontolt raha summas 6557.35 krooni; 2. 29.08.2003.a. esitas FIE Xxx KÜ-le Tallinna mnt.36 arve № 33: territooriumi koristamine – 1450 krooni, maksete kogumine ja panga inkasseerimine – 1100 krooni, teised teenused – 5000 krooni, mille alusel Sergei Bürger tasus põhjendamatult KÜ Tallinna mnt. 36 arvelduskontolt raha summas 1100.00 krooni; 5 1-08-10102 3. 17.09.2003.a. esitas FIE Xxx KÜ-le Tallinna mnt.36 arve № 60: kiikude valmistamine ja paigaldus – 3600 krooni, mille alusel Sergei Bürger tasus põhjendamatult KÜ Tallinna mnt. 36 arvelduskontolt raha summas 3600.00 krooni; 4. 20.09.2003.a. esitas FIE Xxx KÜ-le Tallinna mnt.36 arve № 61: territooriumi koristamine – 1450 krooni, maksete kogumine ja panga inkasseerimine – 1100 krooni, teised teenused – 5000 krooni, mille alusel tasus Sergei Bürger põhjendamatult KÜ Tallinna mnt. 36 arvelduskontolt raha summas 1100.00 krooni; Seega Sergei Bürger, KÜ Tallinna mnt.36 juhatuse esimehena, pööras enda ja kolmanda isiku kasuks KÜ-le Tallinna mnt. 36 kuuluva raha kogusummas 117343.55 krooni, tekitades KÜ-le Tallinna mnt. 36 varalist kahju nimetatud summa ulatuses. Oma tahtliku tegevusega pani Sergei Bürger toime õiguspärases valduses oleva võõra vallasja ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramise, s.t.

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Sergei Bürger, ajavahemikus alates 25.05.2002.a. kuni 01.06.2003.a. viibides aadressil Narva, Tallinna mnt 65, eesmärgiga omandada KÜ Tallinna mnt. 36 pangakontolt raha ülekande tegemise õigus, esitas KÜ Tallinna mnt 36 raamatupidajale Xxxile võltsitud 25.05.2002.a. ostu-müügilepingu 4000 krooni maksva gaasikeevitustransformaatori ostmise kohta Xxxilt, tegelikkuses nimetatud keevitustransformaatorit Bürger Xxxilt ei ostnud, vaid kandis J.Xxxile korteriühistu pangakontolt üle rahasumma 3400 krooni oma isikliku võla katteks. Lisaks sellele Sergei Bürger, ajavahemikus 14.05.2003.a. kuni 31.05.2003.a., viibides aadressil: Narva Tallinna mnt. 65, eesmärgiga saada juhatuse koosoleku poolt määratud 500 krooni suuruse isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise asemel hüvitist 1000 krooni ulatuses, esitas KÜ Tallinna mnt. 36 raamatupidajale Xxxile teadvalt võltsitud KÜ Tallinna mnt. 36 juhatuse koosoleku protokolli, kuhu oli lisatud p. 2.11, mis puudutas otsust suurendada isikliku transpordi kasutamise hüvitist 500 kroonilt 1000 kroonile kuus, protokollis oli vaid üks, juhatuse liikme Xxx allkiri, kuna tegelikkuses sellist otsust korteriühistu juhatuse koosolekul vastu ei võetud. Taas Sergei Bürger 12.04.2007.a., viibides kahtlustatavana ülekuulamisel Narvas, Vabaduse 5 asuvas Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna kabinetis nr. 346, esitas uurijale ülekuulamise protokolli lisana teadvalt võltsitud KÜ Tallinna mnt. 36 ja Xxx vahel 26.04.2002.a.sõlmitud töövõtulepingu koopia eesmärgiga vabaneda kriminaalvastutusest korteriühistu raha eest ostetud mobiiltelefonikõnekaartide omastamise eest summas 300 krooni. Oma tahtliku tegevusega pani Sergei Bürger toime võltsitud dokumendi kasutamise, mille alusel võis omandada õigusi või vabaneda teatud kohustustest, s.t.

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Sergei Bürger, ajavahemikus 23.10.2003.a. kuni 24.11.2003.a., vaatamata KÜ Tallinna mnt. 36 valitud uue juhatuse liikmete korduvatele kirjalikele ja suulistele nõudmistele, hoidis kõrvale KÜ Tallinna mnt. 36 asjaajamiseks vajalike majandus- ja finantsdokumentide ning korteriühistu põhikirja ja pitsati üleandmisest uuele juhatusele, hoides neid ilma seadusliku aluseta enda käes kuni 24.11.2003.a., mil need olid temalt ära võetud käesoleva kriminaalasja raames võetuse protokolliga Oma tahtliku tegevusega Sergei Bürger pani toime ametliku dokumendi ja pitsati peitmise, s.t.

§ 346järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtuistung Süüdistatav Sergei Bürger tunnistas kohtuistungil oma süüd osaliselt. 6 1-08-10102 Seletas kohtule, et tunnistab KÜ pangaarvelt äravõetud raha omastamist summas 33000 krooni ning seda, et ei maksnud KÜ-le arvuti eest. Raha summas 40000 krooni andis ta võlgu Xxxele. Xxx seda raha ei tagastanud. Tema, Bürger, hagiga Xxxe vastu kohtusse ei pöördunud, sest tal oli Xxxe kahju. Arvutikomplekti ostis ta KÜ arvel Elionist. Pärast seda lepiti kokku, et ta ostab selle arvutikomplekti endale, vormistati sellekohane arve. Arvutikomplekt jäi temale, kuid arvet ta kuni käesoleva ajani kinni ei maksnud, sest unustas ära. Teise arvuti (Pentium 2) osas seletas, et KÜ-l oli vana arvuti, mis korralikult ei töötanud. Pakkus KÜ-le. et see ostaks tema käest teise arvuti. Raamatupidaja Xxx soovitas vormistada ostu-müügi lepingu teise isiku nimelt. Ostu-müügi leping oli sõlmitud Xxx nõusolekul Xxx nimelt, nagu Xxx müüks arvuti korteriühistule. Sai teada, et see on ebaseaduslik, aga tegi siiski nii. See, et tõsta temale makstavat kompensatsiooni isikliku sõiduauto kasutamise eest 500 kroonilt kuus 1000 kroonini, oli otsustatud KÜ üldkoosoleku poolt Xxxi ettepanekul. Ei mäleta, kas selle üldkoosoleku protokoll oli ühe allkirjaga või mitte. Keevitustransformaatori kohta seletas, et keevitustöödega otsustati tegeleda KÜ oma jõududega. Seoses sellega oli vaja kusagilt osta keevitustransformaator. Mingi mees pakkus transformaatorit 4000 krooni eest. Ostu-müügi leping oli fiktiivne, nii pakkus teha Xxx. Xxx seda transformaatorit ei müünud. Transformaatori ostmiseks võttis Xxxilt 3600 krooni võlgu, ülejäänud 400 krooni maksis ise. Xxx keevitustransformaatori ostu-müügi lepinguga kursis ei olnud. Xxxega oli tegelikult sõlmitud kaks lepingut. KÜ dokumentide ja pitsati kohta seletas, et ei andnud neid pärast vallandamist üle seoses sellega, et ei soovinud seda teha ilma üleandmise-vastuvõtmise aktita. Andis kõik dokumendid üle uurijale. Dokumente enda juures ei hoidnud, need kõik asusid KÜ juhatuse ruumis. Seejuures, juurdepääs sellele ruumi oli vaid temal. Peaaegu kõik süüdistuses nimetatud vara asub kas KÜ ruumides või Xxxe juures. Xxx lihtsalt ei tagastanud KÜ-le tema kätte usaldatud vara. Keevitustransformaator ning ketassaag asuvad tema, so Bürgeri garaažis. Oli nõus selle vara KÜ-le tagastama, aga KÜ uus esimees keeldus seda vastu võtmast. Osa varast oli kulunud ja maha kantud. Telefoniarvete kohta seletab, et KÜ maksis need kinni vaid osaliselt, KÜ huvides tehtud kõnede eest. Miks elanikelt 31.08.03 ja 30.09.2003 kogutud sularaha panka ei laekunud, ei tea. Kannatanu Xxx andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema on korteriühistu esimees alates 14 juunist

1. Alates 2003 aastast oli korteriühistu esimeheks Xxx, enne teda oli Sergei Bürger - alates 2002 aasta märtsist kuni 2003 aasta novembrini. Bürger oli välja vahetatud suurte võlgade tõttu. Tasumata olid arved elektri ja vee eest. Korterite omanikud tasusid arved õigeaegselt. KÜ võlg ei tekkinud korteriteomanike süü tõttu. Ka osakapital kadus ära. KÜ põhikirja kohaselt võib KÜ esimees endale palka määrata ainult üldkoosoleku otsusega, samuti rahaliste vahendite eraldamiseks aruandlusse, s.t. koosolek peab kinnitama summa mingite majanduskaupade omandamiseks. Üldkoosolek eraldab summa üks kord kuus. Esimees ostab ja esitab aruannetena tšekid. See fikseeritakse üldkoosoleku protokollis. KÜ esimees on kohustatud ülekulutused tagastama. KÜ elanikud andsid raha kommunaalmaksete eest Xxxile – Sergei Bürgeri pojale. Arvab, et Bürger kasutas oma ametiseisundit ebaseaduslikult ja kasutas rahalisi vahendeid ebaseaduslikult oma kasuks. See on kõigi selle maja elanike õiguste jäme rikkumine ja see takistas revisjoni läbiviimist antud asjas. Toetab hagi summas 259 430.30 krooni. Bürgerit usaldati, teati, et inimesel on kõrgem juriidiline haridus. 2002 aastal remonditi maja katust. Remondi kvaliteet oli halb. Perioodil 2002-2003 tegeles santehnika ja elektriga Xxx. Juhatusel on tööruum, 5 trepikoja keldris on kontor, mis on spetsiaalselt kohandatud koosolekute läbiviimiseks. Seal hoitakse kojamehe inventari ja seal on elektrikilbid. Seal 7 1-08-10102 toimuvad ka koosolekud. Pärast Bürgeri vallandamist jäid ära andmata pitsat, dokumendid, lepingud ja aktid. Tunnistaja Xxx andis ütlusi selle kohta, et raamatupidaja-spetsialistina viis ta KÜ revisjonikontrolli läbi koos Xxxi, Xxx ja Xxx. Nad vaatasid kohe raha olemasolu. Mingit raha ei olnud, kassat ei peetud. Kassa - see on dokument žurnaaliraamatu näol, kuhu kantakse sisse raha vastuvõtmine, kuupäev ja kuhu raha kulutatakse. Aga nad selgitasid välja, et raha liikus. Nad panid kogu raha Bürgeri aruandluse alla. Nad kontrollisid kõikide avansiarvete käivet, kviitungeid, mis olid avastatud ja ei olnud allkirjastatud. Kõiki neid dokumente hoiti raamatupidaja Xxxi käes. Nad leidsid need juhuslikult teiste dokumentide seast. Samuti kontrollisid nad panga väljavõtteid ning vara, mis KÜ-s olema pidi. Samuti tuvastas revisjonikomisjon, et perioodil alates 30 maist 2002 kuni 20 veebruarini 2003 olid esitatud arved telefonikõnede eest summas 6 868.55 krooni, kuid tasutud oli summas 3 777,36 krooni. Avansiaruandes võtab Bürger maha mitte selle summa, vaid suurema – 5 022,96 krooni. Vahe on 1 046.95 krooni. Selgus samuti, et Bürger ise määras endale autokompensatsiooni summas 1000 krooni, kuid juhatuse otsusega oli see 500 krooni. Mitu KÜ kuuluvat eset oli puudu. Revisjonikomisjon koostas nimekirja, mis kontrollimise ajal puudus: kaks pikendusjuhet, universaalne kruvikeeraja, elektritransitiiv, gaasisüütaja, ketaslõikur, pikendusjuhe; keevitustransformaatori ost - see oli ostetud kokkuostuakti alusel Xxxi käest; ehituslood, säästupirn, mikrofon, kõrvaklapid, servatud lauad, plaadid, lukk, ketaslõikur, keermelõikeinstrument, šabloonsaag, klaasijuhik, taskulamp, patareid, arvuti Pentium 200, ketassaag, akudrell, pikendusjuhe, süsihappekustuti, apteek, tross, presslehter, kruvikeeraja, bituumenmastiks koguses 65 kilo, ehitusinstrument, gaasisüütaja, tehniline nuga, gaasivõti, kassitoit Whiskas, sanitartehnilised materjalid, taskulamp, treppredel, bensiini-mootorsaag metsa saagimiseks, printer. 2003 aasta mai kuus oli korteriühistu poolt ostetud orgtehnika, mida aga kohal ei olnud. Tuli välja veel see, et Bürgeril oli MAESTRO kaart, mida ta kasutas ja võttis ühistu nimel raha välja. Panga kaudu oli kõik näha. Isegi ülejäägi võttis välja ja kuu jooksul rohkem kui ühel korral. 2003 aasta augusti kuus võttis Bürger KÜ arveldusarvelt 33 000.00 krooni, kuhu ta selle raha kulutas, see ei ole teada. Kontrollimise käigus selgus veel, et kassat ei peetud. Nad avastasid aruande, kus oli ära näidatud sissemakse 4 400.00 krooni. See oli kassa sissetuleku-order. Pidi olema summa 4 650.00 krooni. See summa pidi laekuma panka, aga see ei laekunud. Sissetuleku kassaorder oli välja kirjutatud arvatavasti Xxxi poolt summas 6 768.85 krooni. Olid ära näidatud korterite numbrid: korterid 20, 21 ja korter 23 ei olnud selleks hetkeks privatiseeritud. 01 septembril sai Bürger summa 6 768.85 krooni. 30 septembril summas 4 386,10 krooni. Raha panka ei laekunud. Ja veel summa 577.90 krooni – korter nr.
2. selle raha sai Bürger oma aruandlusse. Puudub allkiri väljaandmise kohta. See raha panka ei laekunud. 06 detsembri 2002 osas võib öelda, et sellel hetkel oli Bürger vormistatud kui FIE ja ta esitas KÜ arved mitte ainult teenuste eest, milliseid ta võib-olla et teostas, vaid veel ka materjalide ja seadmete eest, mida KÜ ise ostis. Tema kui aruandev isik liidab need oma aruannetesse ja samal ajal kui eraomanik liidab need materjalid summas 1000 krooni, kus ta FIE-na ei näita, et ostis need kokku. Näiteks 2002 aastal ostis KÜ terasest põlved, äravoolud, atsetüleeni jne. kõik need materjalid tarnijate kaudu, kes tarnisid KÜ ja tasumine oli teostatud panga kaudu, KÜ nimelt. Bürger lisas oma arvetesse ja ei esitanud midagi. Peab olema eelarve ehitustööde teostamiseks, kus on kõik detailselt kirja pandud. Arvete esitamine tema poolt ei olnud põhjendatud, sest kõik materjalid olid juba ostetud KÜ arvel. Seoses sellega ei olnud süüdistuses nimetatud arvete tasumine Bürgeri poolt õiguspärane. Tsiviilhagi suurendamine on seotud sellega, et tööd oleksid pidanud selle summa võrra odavamad olema. See on revisjonikomisjoni järeldus. Revisjonikomisjon alustas tööd 09 jaanuaril 2004 aastal ning lõpetas 24 juunini 2004 aastal. KÜ-s oli 120 korterit, 110 privatiseeritud ja 10 privatiseerimata. 8 1-08-10102 Tunnistaja Xxx andis ütlusi selle kohta, et Bürger on tema tuttav, sest selles majas, kus ta elas, organiseeris Bürger sanitaartehnika firma. Nimetust ei mäleta. See oli alates 2003 kuni 2005 aastani. Ta osutas teenuseid KÜ-le - kuuma veega varustamise ja kanalisatsiooni puhastamise osas. Arved esitas oma firma nimelt. Arved olid teostatud tööde eest. Rendileping Bürgeri firmaga oli lõpetatud 2005 aasta alguses. Põhjuseks oli see, et elanikelt hakkasid saabuma kaebused. Neiu, kes teostas kontrolli-revisjoni, ei leidnud mingeid akte. Olid kaebused elanikelt, et seisavad mingid balloonid gaasiga ja elanikud ei olnud rahul. Nad kogusid dokumendid kokku ja hakkasid asja selgitama. Kontrollimise käigus avastasid tasumata arved summas 10 000.00 krooni. Bürgeri firma ruumis hoiti hapnikuballoone. Olid ka arvutid. Oli sisse toodud telefon ja oli sekretärineiu, kes telefoni juures istus. Kui nad lepingu lõpetasid, siis aasta jooksul käisid inimesed ja otsisid Bürgerit, ta oli neile raha võlgu. Pärast lepingu lõpetamist jättis Bürger ruumi hunniku prügi ja pudelid, kõik oli katki pekstud. Tunnistaja Xxx andis ütlusi selle kohta, et alates 2003 maist kuni septembrini oli ta Tallinna maantee 36 KÜ-s juhatuse liige. Bürgeriga olid normaalsed inimlikud suhted. Temal (Xxxl) sularahale juurdepääsu ei olnud. Uurija näitas temale kahte koosoleku protokolli, ühel protokollil oli ainult tema allkiri, teisel protokollil olid ka teiste isikute allkirjad. Kuidas tema allkiri erinevate protokollide alla ilmus, ta selgitada ei oska, ei mäleta. Tasumine kommunaalteenuste eest toimus nii, et elanikud tasusid soovi korral panka. Sularaha toodi kassapidajale Xxxle, pärast pandi tema kohustused Bürgerile. Bürgeri palvel võis raha saada saada tema ja ka Bürger ise. Vormistamine käis niimoodi, et ta kirjutas orderile korteri ja perekonnanime. Tšekk oli välja kirjutatud kahes eksemplaris. Selle raha ja tšeki andis ta isiklikult Bürgerile, endale ei jätnud kunagi midagi. Tunnistaja Xxx seletas kohtule, et üüri korteri eest tasus ta sularahas, keldriruumis võttis raha vastu Olga nimeline naisterahvas. Temale kirjutati välja kviitungid. Siis, kui valiti uus esimees, nägi ta, kuidas juhatuse ruumist asju välja viidi. Ükskord õhtul sõi ta koos naisega õhtusööki ja samal ajal viisid kaks meesterahvast ja Bürgeri poeg keldrist asju välja: kaste millegagi ja laudu. Pärast istusid kõik autosse ja sõitsid minema. Asjad laadisid autosse. Sergei Bürger ise oli ka seal, seisis kõrval. See oli keldriruum, mis oli spetsiaalselt kohaldatud ühelt poolt nõupidamiste ruumiks ja teiselt poolt juhatuse jaoks. Ta elab just esimesel korrusel ja keldri väljapääs on temale nähtav. Siis oli veel valge. Auto oli väike mikrobuss. Pealelaadimine kestis umbes 20-30 minutit. Tunnistaja Xxx andis ütlusi selle kohta, et 23 oktoobril 2003 aastal valiti teda revisjonikomisjoni liikmeks. Korteriühistu organiseeriti 28 märtsil 2002 aastal. Sellel ajal oli komisjoni esimeheks Xxxi. Alates moodustamise momendist oli KÜ esimeheks Bürger. Vajadus juhatuse ja esimehe ümbervalimiseks tekkis sellepärast, et nad said dokumendid, millest oli näha KÜ võlgnevuse summa. Kõik elanikud maksid, aga tekkisid suured võlad. KÜ oli Soojusvõrk AS võlgu 100 000 krooni. Alates 25 juunist 2002 aastal oli KÜ raamatupidajaks Xxx, kellega oli sõlmitud leping raamatupidamisteenuste osutamiseks. Revisjonikomisjon ei tuvastanud, kes kuni selle momendini raamatupidajaks oli. Seda ei ole kusagil kajastatud. Juhatus sai kokku elumaja viiendas trepikojas asuvas ruumis, kus Bürger seadis sisse kontori. Suured toad. Seal oli juhatus ja ruum, kus kogunes üldkoosolek. Oli tehtud tavaline remont. Seal asus neli lauda, diivan, uus arvuti ja kaks telefoni. Ja saalis olid toolid, mida elanikud ise olid toonud. Bürgeri telefonikõnede kohta võib öelda, et ta tasus arveid, mis olid esitatud Xxxi nimele. Pärast Bürgeri vallandamist ei leidnud revisjonikomisjon mitte mingeid asju. 27 novembril 2003 aastal leidis aset asjade üleandmine, Bürgerilt uuele juhatusele vastuvõtmise akt. Nad sisenesid kontorisse ja avastasid vana arvuti, mis seisis põrandal. Bürger pani selle neile tööle. Rohkem midagi ei olnud. Arvuti ei vastanud KÜ üleandmise vastuvõtmise akti järgi tegelikkusele – arvuti oli ilma dokumentideta. Bürgeri sõnade põhjal oli see töökorras. Naised hakkasid küsima, kus on uus arvuti. Ta ütles, et uus on ostetud FIE nimele, aga see on teie oma. Bürgeri sõnade põhjal midagi muud tegelikult 9 1-08-10102 olemas ei ole. Samuti oli revisjoni käigus tuvastatud, et 01 augustil 2003 aastal oli Sergei Bürger pangast välja võtnud 33 000 krooni. Elanikud andsid sularaha KÜ keldriruumi ja ka panka. Selline otsus oli vastu võetud koosolekul. Personaalselt ei olnud öeldud, kellele oli vaja anda. Raha koguti eesmärgiga anda see üle panka. Kassiirid-laekurid vahetusid, alguses oli Xxx, seejärel Xxx, seejärel Xxx. Selle töö eest maksti tasu. Oli tuvastatud, et 31.08.2003.a. oli KÜ kassasse maksearuande alusel teostatud laekumine summas 6 068.85 krooni. Raha panka ei laekunud. Samuti ei laekunud panka elanike poolt kogutud sularaha 2003 aasta septembri kuu eest summas 4 964.00 krooni. Samal ajal sai Xxx sellel kuul sellest rahast tasu inkasso eest summas 2 200.00 krooni. Revisjon tuvastas, et kõik, mis oli KÜ poolt ostetud, see kõik oli puudu. Mitte midagi ei olnud tegelikkuses olemas. 23.10.2003.a. toimus koosolek, kus Bürger teatas, et on oma volitused maha pannud. Pärast koosolekut tegi Xxxi ettepaneku määrata tähtaeg asjade, dokumentide, põhikirja, pitsati, protokollide ja aktide üleandmiseks. 24.oktoobril 2003 aastal pöördus ta palvega Bürgeri poole ja ta ütles, et on väsinud ja ei saa nendega tegeleda ja palus neil tema poole pöörduda vastuvõtu ajal. Kuigi ta ei olnud enam mitte keegi. 25 oktoobril 2003 aastal saatsid nad temale tähitud kirja nõudmisega asjade üleandmiseks. 27 oktoobril 2003 aastal andsid talle kätte teate. Ta luges selle läbi ja ütles, et annab edasi omanike nimekirja, kes koosolekul osalesid. Ülejäänud dokumendid annab ta üle uuele esimehele, juriidilisele isikule. Selleks momendiks oli valitud juba uus esimees – Xxx, kes oli sellel momendil koos nendega, kuid siis ei olnud veel käes uut B kaarti, millel oli ära näidatud, et uueks esimeheks on Xxx. Uus juhatus sai dokumendid kätte politsei kaudu. 27 novembril 2003 aastal andis Bürger üle keldri võtmed. Politsei tagastas need dokumendid. Põhikirja ei andnud politsei neile üldse üle, kuigi töö eest, B kaardi vormistamise eest registris, oli Bürgerile 2003 mai kuus tasutud 1 300 krooni tasu – nii oli ära näidatud protokollis. Revisjon tuvastas, et FIE Xxx ja FIE Sergei Bürger osutasid sanitartehnilisi teenuseid, kuigi lepingut KÜ-ga selle teenindamiseks nad ei avastanud. Need firmad asusid KÜ-s. Pärast asjade üleandmist hakkasid kõik maja elanikud KÜ ruume üle vaatama ja avastasid, et ruumides asuvad autode kummid, auto klaasid, metalli tükid. Seal tehti mingeid töid ja see tõendab, et seal eksisteeris ja töötas FIE Sergei ja Xxx. Nad kasutasid elektrit ja vett, kuid lepingut selleks ei leitud. 26 novembril 2003 aastal saabus majaelanikelt informatsioon, et KÜ ruumidest viiakse välja mingeid asju ja karpe. See oli hommikul. Päeval kutsus Xxx kokku kolmest inimesest koosneva komisjoni ja nad pitseerisid välisukse – paberilehe ja pitsatiga. Selle aja vahepeal neil sellele ruumile juurdepääsu ei olnud, sest neil polnud võtit. Kui nad kõik 27 novembril asjade üleandmisele tulid ja Bürger kohale sõitis, siis oli näha, et pitsatid on ukselt maha rebitud. Nad küsisid, kes seda tegi. Bürger vastas, et ei tea, ei ole näinud. Bürger tegi nendele ruumi oma võtmega lahti ja nad lõik läksid sisse ja hakkasid asjadega tegelema. Pangast võis raha välja võtta ainult Sergei Bürger. Tunnistaja Xxx andis ütlusi selle kohta, et ta tunneb Bürgerit. Bürger palus temalt raha võlgu, 3400 krooni. Ta andis. Tagastamisel kandis Bürger selle summa tema arveldusarvele. Milliselt arvelt, ta ei tea. Raha laekus, võlga ei ole, sellega suhted lõppesid. Rohkem mingeid suhteid nende vahel ei olnud. Ta ei mäleta, milline selgitus pangaarvel oli, sest laekus õige summa ja ta ei pööranud sellele tähelepanu. Rohkem ta midagi ei saanud. Keevitusaparaadi ostu-müügilepingus on tema nimi, kuid pole tema aadress, allkiri ning isikukood. Ta ei ole kunagi Bürgerile keevitusaparaati müünud, lepingut ei ole kunagi sõlminud. Tunnistaja Xxx andis ütlusi selle kohta, et ta oli laekuri ametis, kogus elanikelt raha. Töötas laekurina alates 2002 aastast kuni 2003 aasta märtsini. Ta võttis elanike käest vastu makse ja viis need koos Bürgeriga panka. Ta tegeles oma kohustuste täitmisega niimoodi, et käis mööda kortereid, kogus raha. Arvutas umbes välja, millal inimesed pensioni saavad. Kogus 1 1-08-10102 iga päev ja andis koos Bürgeriga ära panka, autoga. Tal olid kõik kviitungid täidetud ja ta andis selle kõik koos panka ära, endale ta kunagi raha ei jätnud. Pärast teda oli laekuriks Ljudmilla Xxx. Ta ei müünud KÜ-le arvutit, ta ei ole midagi müünud ja midagi vormistanud. Arvuti 07.10.2002 ostu-müügi lepingu kohta võib seletada, et seal on justkui tema allkiri, aga lepingu sõlmimise asjaolusid ta ei mäleta. Raha arvuti eest ta ei ole saanud. Raha kogumise kohta lisab veel, et selle inimese juuresolekul, kes raha andis, rebis ta ühe eksemplari ära ja andis talle. Panka viis täidetud pangablanketid, s.t. maksekorraldused, kus oli ära näidatud, milline korter maksab ja millise summa. Samal õhtul viis maksekorralduste kontsud mööda kortereid laiali ja jagas inimestele, aga ühistule jäi kassaraamat. Ühistusse pidid jääma tema poolt täidetud kviitungite koopiad. Sellele kviitungile oli kirjutatud korteri number ja summa ja tema kirjutas sellele alla. Elanikelt ei olnud mitte kunagi mingeid etteheiteid. Ta andis igast kopikast aru. Ta ei suhelnud raamatupidajaga üldse. Bürgeri autot kasutati ühistu huvides selliselt, et viidi raha panka, käisid mingite torude järel. Juurdepääs KÜ arveldusarvele oli ainult Sergei Bürgeril. 13.05.2003 protokoll oli koostatud käsitsi, kes selle trükkis, seda ei tea, trükkida võis kes iganes. Kui ta oma allkirja alla pani, ei mäleta, kas luges selle protokolli läbi. Tunnistaja Xxx andis ütlusi selle kohta, et alates 25 juunist 2002 aastast kuni tänase päevani ta on Tallinna maantee 36 KÜ raamatupidaja. KÜ-l oli pangaarve. Ühistu esimehelt kuulis palju kordi sellest, et nad annavad maja eakatelt elanikelt saadud raha panka. Kassaraamat koosneb kahest osast, s.t. esimene osa on leht, mis fikseerib operatsiooni sisu, kuupäeva ja summa. Teine kassaraamatu osa on esimese raamatu koopia, mis tehakse kopeeri abil. See koopia rebitakse ära ja edastatakse raamatupidamisele. Kuulis esimehelt ja laekurilt, et nad peavad mingit raamatut, kuid ise ei ole ta kordagi näinud ei raamatut ennast ega ka selle koopiat. Kui pangast võetakse välja sularaha, siis pidi selle kassasse sisestama ja operatsiooni selgituses peab olema ära näidatud, kas raha võetakse aruandlusse või antakse ära kassasse. Raha aruandlusse võtmine tähendab, et aruandev isik saab sularaha kätte ja ta peab selle kulutamise kohta käesoleva kalendrikuu jooksul aru andma. Antud KÜ oli selliseks isikuks Sergei Bürger. Peale tema ei olnud kellelgi õigust korteriühistu raha käsutada. Temaga ühistu teenindamise lepingut sõlmides seadis Bürger üles tingimuse, et ilma tema loata ei anta ühistu liikmetele majandustegevuse kohta mitte mingisugust informatsiooni. Samuti võib selgitada, et tema raamatupidamisse - ei tema ega ka tema abilise kätte - ei laekunud sellelt ühistult mitte kunagi sularaha. Lepingu tingimuste põhjal esitab ühistu neile esialgsed dokumendid: mõõturite näidud, pangaväljavõtted möödunud kuu kohta, ühistule partnerite ja teenuste osutajate poolt esitatud arved. Selles majas tasus kõiki arveid esimees ja nad ootasid temalt informatsiooni, kuidas operatsioon on teostatud, aruandva isiku aruannete alusel. Remonditööde tegemisel pidi selle akteerima, see tähendab, et pidi olema koostatud akt teostatud tööde ja kasutatud materjalide kohta. Akti alusel esitab partner ühistule arve. Selles ühistus olid aktidega alati halvad lood. Arve peab sisaldama lühikest informatsiooni. Selles ühistus ei koostatud teostatud remonditööde kohta praktiliselt mitte kunagi akte. Prokuröri küsimusele, mis juhtus 2003 aasta oktoobri kuus, kui ta otsustas koostada tõendi, vastas Xxx, et antud ühistu tegevuse alguses tekkis Bürgeril konflikt firmaga Elamuvaldus. Esimees arvas, et antud firma varastas maja 9 aasta remondifondi rahad. Seoses sellega arvas esimees, et ühistu liikmed ei ole kohustatud maksma Elamuvalduse ees võlgnevust vastavalt selle firma poolt esitatud arvetele ja 2002 aasta sügisel said kõik selle maja elanikud inkassofirmalt teate, et neil on võlg. Tahab ära märkida, et tema firma ei ole tegelenud ja ei tegele isetegevusega ja iga majandusoperatsiooni arvutuse kohta nõuab ühistu esimehe käest vastavat viidet või siis väljavõtet üldkoosoleku protokollist või siis ühistu juhatuse otsusest. Kokkuvõtvalt: 2002 aasta sügisel ja talvel ja 2003 aasta alguses hakkas esimehe tegevus kutsuma esile suuri küsimusi. Oli näha, et inimene kuritarvitab oma võimu ja see peegeldub ühistu finantssfääris. Esimene aruandekoosolek toimus 2003 aasta aprillis ja kuni 2003 aasta aprillini ei olnud neil kontakti mitte ühegi juhatuse liikmega ja mitte ühegi selle maja 1 1-08-10102 revidendiga. Esimesena pöördusid küsimustega tema poole kaks juhatuse liiget: Xxxi ja Xxx. Nad esitasid ühistu finantstegevuse olukorda puudutavaid küsimusi ja ütlesid, et näevad ühistu esimehe tegevuses väga ärevakstegevaid momente ja kuritarvitamist. Nähes neid inimesi esimest korda ja mäletades esimehega sõlmitud lepingu tingimusi, ei hakanud ta nende ees kraapsu tegema. Ta valmistas aruandekoosoleku jaoks ette aruande, nagu on vormi järgi ette nähtud, umbes 10-12 lehekülge, mis koosnes juhatuse aruandest, raamatupidamisbilansist, aruande sissetulekute ja väljaminekute kohta, rahaliste vahendite liikumise aruande. Lisades on kohustuslikult olemas majandustegevuse analüüs vastavalt vastuvõetud plaanile. Sellist plaani selles ühistus 2002 ega 2003 kohta aasta kohta ei olnud. Igasuguse ühistu tegevust vaadeldakse kolmes suunas: 1 – põhisuund ja majandustegevus; 2kommunaalne vahendamine (ühistu on kommunaalteenuste osas vahendajaks) ja 3ettevõtlustegevus – see on rentnikud, kauplused. Selles majas rentnikke ei olnud. Ta ilmus aruandvale üldkoosolekule kohale, aga esimees Bürger ütles, et teeb ettekande ise. Esimees otsuseid vastu ei võta, tema täidab neid. Sellepärast on nii, et kui finantsaruandele lisatakse mingid dokumendid, siis peab olema juhatuse otsus. Suusõnaliselt lubas Bürger kogu aeg, et toob alused, mis kinnitavad teostatud arvelduste seaduslikkust ja tõi arved, mis olid makstud tema enda poolt. Ta toitis teda oma lubadustega peaaegu terve aasta. Kui Bürger tõi temale esimesed arved, siis ta ütles, et selle kohta on olemas koosoleku otsus. Aga lõppude lõpuks Bürger ei toonudki temale koosoleku otsust. Aruande 2002 aasta eest kirjutas Bürger alla. Alates 2003 aastast ei kirjutanud ta millelegi alla, lihtsalt tõi ja viskas need temale laua peale. Avastas, et Bürgeri poolt esitatud dokument keevitustransformaatori ostu-müügi kohta on võltsitud, et mingit tehingut ei olnud. Pööras tähelepanu perekonnanimele ja selgus, et ta teab seda inimest, Xxxit. Tegi järelepärimine ja tuvastas enda jaoks, et tehingut ei toimunud. Bürgerile isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimise kohta märkas võltsingut – tekkis lõik, kus oli suurendatud numbrit ja kus oli ainult Sinitõsna allkiri. Need protokollid tõi temale Bürger ise. Mäletab, et kõigepealt ilmus üks protokoll kõikide allkirjadega, kus ei olnud ära näidatud isikliku transpordi kasutamise norme. Selle tõi talle Bürger õhtul, koos Xxxga. Mõne aja pärast, võimalik, et samal õhtul tund aega hiljem, tuli Bürger üksi ja tõi talle veel teise protokolli, millel oli ainult üks allkiri. Selles protokollis oli juba autotranspordi kasutamise kompenseerimise norm ja Bürger lubas edaspidi tuua selle protokolli koos kõikide juhatuse liikmete allkirjadega, aga ei toonudki. Sularaha väljavõtmisest summas 33 000.00 krooni sai teada augusti lõpus. Kui seda nägi, helistas koheselt Bürgerile ja esitas küsimuse, mis asi see selline on. Vastus ei olnud rahuldav, Bürger lubas raha tagastada. Bürger ütles, et ostis selle raha eest mikrobussi. Ta ütles Bürgerile, et Bürger on kohustatud raha ühe kuu jooksul tagastama, kuid Bürger ei ole seda kuni käesoleva ajani teinud. Selle kohta, et elanike, so korteriomanike käest koguti sularaha ja kas see raha oli panka edastatud seletas Xxx, et tal on kassa väljavõte 2003 aasta augusti kuu eest summas 6 768.85 krooni, samuti summas 4 964.00 krooni 2003 aasta septembri kuu eest. Dokumentidest nähtub, et oli sularaha liikumine. Reaalselt see raha temale ei laekunud, ta võttis selle arvele ja vormistas koheselt Sergei Bürgeri aruandlusse. Kui raha oleks koheselt panka laekunud, ei oleks ta hakanud seda kassa kaudu vormistama. Ta ei soovitanud mitte kunagi Bürgerile sõlmida fiktiivseid lepinguid. Tunnistaja Xxxandis ütlusi selle kohta, et osales 2003 aastal koosolekul, kus selgus, et KÜ-l olid väga suured võlad, muuhulgas kütte eest. Bürger ei seletanud, kust võlad pärinevad. Tunnistaja Xxxandis ütlusi selle kohta, et Bürger andis temale üle sinist värvi laadimisseadmega akutrelli ja ütles, et Xxx annaks selle edasi isale, Xxx Xxxile. Enne või pärast seda Bürger rohkem mingeid instrumente ei andnud. Ajutiseks kasutamiseks midagi ei andnud. 1 1-08-10102 Tunnistaja Xxx Xxx andis ütlusi selle kohta, et pärast seda, kui Bürger ümber valiti, andis ta temale akutrelli. Poeg tõi ükskord akutrelli ja ütles, et Bürger kinkis talle. Tema naine Valja ei uskunud, käis Bürgeri juures küsimas ja viimane kinnitas talle. Pärast hakkas seda laadima ja see ei olnud töökorras. Pärast viskas selle kõik minema. Ükskord võttis ta allkirja vastu elektridrelli, aga pärast andis samal päeval tagasi. See oli siis, kui Bürger veel esimees oli. Tunnistaja Xxx andis ütlusi selle kohta, et Bürger organiseeris keldris korteri üüriraha vastuvõtmine. Seal istus naisterahvas ja võttis raha vastu, andis välja kviitungeid. Andis uurijale üle kaks kviitungit 2003 aasta augusti ja septembri eest. Ta maksis raha, talle anti kviitung. Seal oli osamaksuga midagi korrast ära, raha panka ei laekunud, seda sai teada uurija sõnadest. Tunnistaja Ljubov Xxx andis ütlusi selle kohta, et juhatuse liikmel ei olnud arveldusarvele juurdepääsu. Majas on väga palju eakaid inimesi ja kui kerkis üles küsimus panga kaudu tasumisest, oli see nende jaoks väikeseks šokiks. Abi osutamiseks organiseeriti selline teenus, et raha vastu võtta ja panka viia. Sellega tegeles Xxx. Selle aasta jooksul, kui ta juhatuse liige oli, tehti majas jooksvaid remonditöid. Tunnistaja Xxx Xxx andis ütlusi selle kohta, et sellel ajal, mil Bürger KÜ esimeheks oli, töötas ta KÜ-s santehnikuna. Ta sõlmis KÜ-ga vaid 1 töölepingu (üheks aastaks), mille koopia edastas ta politseisse. Prokuröri poolt temale näidatud töölepingut (kd 2 lk 210) ta ei sõlminud ja allkiri selles lepingus temale ei kuulu. KÜ-s töötas ta alguses kojamehena, siis santehnikuna ning tegi ka remonditööd. Osa tööde tegemiseks vajalikke tööriistu sai ta Bürgeri käest, osad olid tema omad. Tööleping oli lõpetatud niimoodi, et ta tuli tagasi pärast puhkust ning Bürger ütles temale, et ta ei tööta enam KÜ-s. Töölepingu vormistamine ei olnud kirjalikult vormistatud. Mingeid KÜ-le kuuluvaid tööriistu temale ei jäänud. Kõik vara jäi KÜ. Töötamise ajal maksis temale KÜ hüvitist telefonikõnede eest, summas 100 krooni kuus. Ta ei saanud Bürgeri käest raha võlgu, mingeid allkirju selle kohta ei kirjutanud. Ükskord tema juuresolekul vestles Bürger Xxxiga sellest, et Bürgeril oli vaja raha tütre välismaale saatmiseks. Xxx andis Bürgerile võlgu umbes 3000 krooni. Raha tagastas Bürger pangaarvelt tema, Xxxe juuresolekul. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised asja materjalid: I.köide lk 3 – teade Bürgerile, millest tuleneb, et juhatus valis uue juhatuse koosseisu lk 4 – väljastusteade Bürgerile Xxxlt, arve summas 14 krooni 20 senti lk 5 – kiri Bürgerile dokumentide üleandmise nõudega, millega Bürgerit on tutvustatud ning ta keeldus alla kirjutamast, lk 6 – sama sisuga teatis lk 7-9 – üldkoosoleku protokollid lk 10-12 – KÜ elanike nimekiri – lisa üldkoosoleku protokollile lk 16-17 - avaldus Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnale KÜ registreerimise kohta lk 17-19 – juhatuse koosoleku protokoll lk 20-22; 72-74 – tunnistaja Xxxi ülekuulamise protokollid, kohus avaldas protokollid, kuna antud tunnistaja on surnud lk 32-33 – tunnistaja Xxx ülekuulamise protokoll, kohus avaldas protokolli, kuna antud tunnistaja on surnud lk 41-44 – S.Bürgerilt KÜ dokumentide võetuse määrus ja võetuse protokoll lk 45-51 – äravõetud dokumentide vaatlusprotokoll lk 52 – määrus asitõendite kriminaaltoimiku juurde lisamise kohta, 1 1-08-10102 lk 66-67 – raamatupidamistõend lk 78-85 – politseile esitatud kontoväljavõtted lk 110-112 – S.Bürgeri juures läbiotsimise määrus ja protokoll lk 116-124 – KÜ dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt lk 133-150 – KÜ põhikiri eesti ja vene keeles lk 151-152 – S.Bürgerilt äravõetud dokumentide vaatlusprotokoll lk 160-162 – S.Bürgeri vara arestimise määrus ja protokoll lk 163 – andmed kinnistusregistrist Bürgeri korteri kohta lk 173-174 - töövõtuleping inventuuri läbiviimise kohta II.köide lk 78-84 – S.Bürgeri kontoväljavõtted lk 85-92 - ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt lk. 215-216 - KÜ töövõtuleping lk 240-244 – A.Xxxe pangakonto väljatrükk III.köide lk 94-186 – revisjoniakt lk 210-212 – J.Xxxi pangakonto väljatrükk lk. 213-216 - KÜ pangakonto väljatrükk Samuti vaatas kohus üle kriminaalasja juurde liidetud asitõendid. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Sergei Bürgeri tegevus on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud ning tõendamist leidnud:

346 järgi – täies ulatuses ning

§201

ja 345 järgi – osaliselt.

§201

ettenähtud kuritegu Kohus on seisukohal, et KÜ esimehena oli Sergei Bürger isik, kellele KÜ usaldas vara ja raha selleks, et ta valdaks ja kasutaks neid KÜ huvides. Seega, süüdistuses nimetatud raha ja vara olid tema seaduslikus valduses ja kasutuses. Sellise raha või vara enda kasuks pööramine moodustab omastamise - valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseadusliku enda või kolmanda isiku kasuks pööramise. Raha omastamine summas 33000 krooni on tõendatud nii süüdistatava Bürgeri enda ütlustega, kui ka tunnistaja Xxxi ütlustega ning samuti väljatrükkidega KÜ Tallinna mnt 36 ja Xxxi pangakontodest. KÜ pangakonto väljatrükist nähtub, et 01.08.2003 oli KÜ Tallinna mnt 36 kontost tehtud sularaha väljamakse summas 33000 krooni. Teenustasu sularahaga tehingu eest moodustas 66 krooni. 1 1-08-10102 Bürgeri ütlustest nähtub, et ta võttis selle raha KÜ pangakontolt välja omavoliliselt, selleks, et anda raha võlgu Xxxle. Raha ei ole KÜ-le kuni käesoleva ajani tagastanud. Xxx andis ütlusi selle kohta, et ta ei saanud Bürgeri käest mingit raha võlgu. Tunnistaja Xxxi ütlustest nähtub, et Bürger ütles talle, et KÜ arvelt väljavõetud raha eest ostis ta auto. Xxxi ütluste järgi olid Bürgeri ja Xxxe vahelised suhted selleks ajaks juba halvad. Antud ütlused annavad kohtule alust arvata, et Bürgeri versioon selle kohta, et raha summas 33000 krooni oli KÜ pangakontolt välja võetud selleks, et anda see raha võlgu kolmandale isikule, on Bürgeri poolt välja mõeldud selleks, et vähendada enda vastutust toimepandud kuriteo eest. Kohus peab märkima, et isegi kui lugeda usaldusväärseks seda, et Bürger pärast 33000 krooni väljavõtmist andis selle raha kellelegi võlgu, moodustab selline tegevus

§201ettenähtud kuriteokoosseisu.

Omastamise kuriteokoosseis seisnebki selles, et isik pöörab tema seaduslikus valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks. 2003 augustis ja septembris korteriüüri eest saadud raha omastamine Bürgeri poolt on tõendatud nii tunnistajate Xxx, Xxxi, Xxx ja Xxx ütlustega, kui ka dokumentaalsete tõenditega. Tunnistaja Xxx ütluste kohaselt avastas revisjonikomisjon aruande, kus oli ära näidatud sissemakse 4 400.00 krooni. See oli kassa sissetulekuorder. Pidi olema summa 4 650.00 krooni. See summa pidi laekuma panka, aga see ei laekunud, KÜ seda raha tagasi ei saanud. Sissetuleku kassaorder oli välja kirjutatud arvatavasti Xxxi poolt summas 6 768.85 krooni. Olid ära näidatud korterite numbrid: korterid 20, 21 ja korter 23 ei olnud selleks hetkeks privatiseeritud. 01 septembril sai Bürger summa 6 768.85 krooni. 30 septembril summas 4 386,10 krooni. Raha panka ei laekunud. Ja veel summa 577.90 krooni – korter nr 23. Selle raha sai Bürger oma aruandlusse. Puudub allkiri väljaandmise kohta. See raha panka ei laekunud, KÜ seda raha tagasi ei saanud. Tunnistaja Xxxi ütluste kohaselt on tal kassa väljavõte 2003 aasta augusti kuu eest summas 6 768.85 krooni, samuti summas 4 964.00 krooni 2003 aasta septembri kuu eest. Dokumentidest nähtub, et oli sularaha liikumine. Reaalselt see raha temale ei laekunud, ta võttis selle arvele ja vormistas koheselt Sergei Bürgeri aruandlusse. Kui raha oleks koheselt panka laekunud, ei oleks ta hakanud seda kassa kaudu vormistama. Tunnistaja Ljudmilla Xxx ütluste kohaselt toimus kommunaalteenuste eest tasumine selliselt, et elanikud tasusid soovi korral panka. Sularaha toodi kassapidajale Xxxle, pärast pandi tema kohustused Bürgerile. Raha võis Bürgeri palvel saada tema ja ka Bürger ise. Vormistamine toimus selliselt, et ta kirjutas orderile korteri ja perekonnanime. Tšekk oli välja kirjutatud kahes eksemplaris. Selle raha ja tšeki andis ta isiklikult Bürgerile, endale ei jätnud kunagi midagi. Tunnistaja Xxx ütluste kohaselt oli ta laekuri ametis, kogus elanikelt raha. Ta võttis elanike käest vastu makse ja viis need koos Bürgeriga panka. Ta tegeles oma kohustuste täitmisega niimoodi, et käis mööda kortereid, kogus raha, arvutas umbes välja, millal inimesed pensioni saavad. Kogus iga päev ja andis koos Bürgeriga ära panka, käisid autoga. Tal olid kõik kviitungid täidetud ja ta andis selle kõik koos panka ära, endale ta kunagi raha ei jätnud. Selle inimese juuresolekul, kes raha andis, rebis ta ühe eksemplari ära ja andis talle. Panka viis täidetud pangablanketid, s.t. maksekorraldused, kus oli ära näidatud, milline korter maksab ja millise summa. Samal õhtul viis maksekorralduste kontsud mööda kortereid laiali ja jagas 1 1-08-10102 inimestele, aga ühistule jäi kassaraamat. Ühistusse pidid jääma tema poolt täidetud kviitungite koopiad. Sellele kviitungile oli kirjutatud korteri number ja summa ja tema kirjutas sellele alla. Nende tunnistajate ütlused on kinnitatud revisjonikomisjoni aktiga (kd 3 lk 94-186) ning dokumentaalsete tõenditega, mis asuvad kohtu poolt vaadeldud asitõendite hulgas. Kaustast „Kassa“ lk 4-6 nähtub, et 2003 septembris laekus KÜ kassasse sularaha summas 4964 krooni, mis oli kogutud Tallinna mnt. 36 korteriomanikelt (korterid №20,21,23, 30,36,39,45,52,61,62,65,69,71,77,83,95,107,110,113) korteriüüri 2003.a. septembri eest sularahas kogusummas 4964 krooni, saadud raha oli antud üle Bürgerile kui aruandvale isikule (sama kausta lk 2). Bürger seda raha panka ei edastanud, raha kasutamist tõendavaid kuludokumente ei esitanud, millega on tõendatud, et antud raha oli Bürgeri poolt omastatud. Sama kausta („Kassa“) lk 8-10 nähtub, et 2003 augustis laekus KÜ kassase sularaha summas 6768.85 krooni, mis oli kogutud Tallinna mnt. 36 korteriomanikelt (korterid №20,21,22,30,33,36,39,42,45,52,61,62,65,69,71,77,83,94,95,107,110,113) korteriüüri 2003.a. augusti eest, saadud raha oli antud üle Bürgerile kui aruandvale isikule (sama kausta lk 7). Bürger seda raha panka ei edastanud, raha kasutamist tõendavaid kuludokumente ei esitanud, millega on tõendatud, et antud raha oli Bürgeri poolt omastatud. Raha omastamine summas 3400 krooni (mis oli kantud Xxxi kontole) on tõendatud nii süüdistatava Bürgeri enda ütlustega, kui ka tunnistaja Xxxi ütlustega ning samuti väljatrükkidega KÜ Tallinna mnt 36 ja Xxxi pangakontodest. KÜ pangakonto väljatrükist (kd 3 lk 213-216) nähtub, et 27.05.2002 oli KÜ Tallinna mnt 36 kontolt tehtud väljamakse Xxxile summas 3400 krooni selgitusega „vozvrat“ („tagastamine“). Samas, Xxxi konto väljatrükist (kd 3 lk 210-212) nähtub, et samal päeval laekus Xxxi kontole KÜ Tallinna mnt 36 kontolt 3400 krooni selgitusega „vozvrat“ („tagastamine“). Xxx seletas kohtule, et KÜ Tallinna mnt 36 ei ole ta mitte midagi müüdud. Andis Bürgerile 3400 krooni võlgu, mille sai tagasi panga kaudu. Kohtumenetluses on tuvastatud, et ülalnimetatud ajavahemikul oli võimalus kasutada KÜ Tallinna mnt 36 pangakontot ainult Bürgeril. Keevitustransformaatori omastamine maksumusega 4000 krooni on tõendatud Bürgeri enda ütlustega, kes seletas kohtule, et antud vara asub käesoleva ajani tema garaažis. Kohus on seisukohal, et Bürgeri väited selle kohta, et ta ei soovinud seda transformaatori omastada, on ümber lükatud Bürgeri enda käitumisega. Nii on transformaator juba 7 aastat tema valduses. Kui ta ei oleks soovinud seda omastada, oleks ta võinud transformaatori koheselt pärast vallandamist KÜ juhatuse ruumi jätta. Kuid Bürger vastupidi hõivas selle ning hoidis (ja hoiab käesoleva ajani) enda garaažis. Sellise käitumisega demonstreeris Bürger oma tahtlust seda hõivata. Keevitustransformatori maksumus on tõendatud KÜ konto väljavõttega (kd 1 lk 79), millest nähtub, et 25.05.2002 läks KÜ bilanssi „svarochnoi transformator“ (keevitustransformaator vene keeles) maksumusega 4000 krooni. Kassitoidu omastamine Bürgeri poolt maksumusega 26.90 krooni on tõendatud revisjoniaktiga (kd 3 lk 115, akti lk 21). Kohus on seisukohal, et selle toidu ostmine ei olnud korteriühistu tegevusega seotud. Bürger ei saanud selgitada, mis eesmärgil ta KÜ arvel kassitoitu ostis. 1 1-08-10102 Arvutikomplekti omastamine Bürgeri poolt maksumusega üldsummas 11900 krooni (arvuti maksumusega 6700 krooni, monitor maksumusega 2500 krooni, printer maksumusega 2700 krooni) on tõendatud nii Bürgeri enda ütlustega (seletas, et ostis arvutikomplekti Elionist KÜ arvelt. Pärast seda lepiti kokku, et ta ostab selle arvutikomplekti endale, vormistati sellekohane arve. Arvutikomplekt jäi temale, kuid arvet ei ole ta käesoleva ajani kinni maksnud, sest unustas ära), kui ka arvega nr 9 (kd 4 lk 27 – originaal, kd 2 lk 220 – Bürgeri poolt uurijale esitatud koopia), millest nähtub, et KÜ esimees Bürger ostis selle komplekti KÜ Tallanna mnt 36 käest ning pidi tasuma KÜ-le 11900 krooni. Printeri omastamine Bürgeri poolt maksumusega 2699 krooni on tõendatud revisjoniaktiga (lk 94-186). Hüvitise omandamine Bürgeri poolt isikliku auto kasutamise eest (süüdistuses „autokompensatsioon“) üldsummas 2500 krooni on tõendatud tunnistaja Xxxi ütlustega ning juhatuse koosolekute protokolliga. Esimesest 19.07.2002 juhatuse koosoleku protokollist (asitõendite hulgas asuva musta kausta nimega „KÜ Tallinna mnt 36“ lk 18) nähtub, et sellel päeval otsustati, et Bürgerile makstakse isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitisena 500 krooni kuus. Nagu nähtub samas kaustas (lk 29,30) asuvast esimesest 13.05.2003 KÜ juhatuse protokollist, mis oli esitatud raamatupidajale Xxxile, see protokoll on allkirjastatud kõikide KÜ juhatuse liikmete poolt. Selles protokollis aga ei ole kajastatud, et Bürgeri hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest oleks tõstetud. Sama protokolli teise variandi koopiasse (sama kausta lk 31,32), mis on allkirjastatud vaid ühe juhatuse liikme (Xxx) poolt, on võrreldes esimese protokolli versiooniga lisatud p 2.11, mille kohaselt ülalnimetatud hüvitist suurendatakse 500 krooni võrra, st 1000 kroonini kuus. Nagu tunnistaja Xxx kohtule seletas, ilmus kõigepealt üks protokoll kõikide allkirjadega, kus ei olnud ära näidatud isikliku transpordi kasutamise norme, selle tõid temale õhtul Bürger koos Xxxga. Mõne aja pärast - võimalik, et samal õhtul tund aega hiljem - tuli Bürger üksi ja tõi temale veel teise protokolli, millel oli ainult üks allkiri. Selles protokollis oli juba autotranspordi kasutamise kompenseerimise norm ja Bürger lubas edaspidi tuua selle protokolli koos kõikide juhatuse liikmete allkirjadega, aga ei toonudki. Ülaltoodu alusel tuleb kohus järeldusele, et KÜ juhatuse koosolek ei võtnud tegelikult vastu otsust hüvitise suurendamise kohta, teine protokoll on võltsitud ning Bürger esitas selle võltsitud protokolli raamatupidajale tahtlikult, eesmärgiga suurendada KÜ poolt temale makstava hüvitist 500 krooni võrra, 1000 kroonini kuus. Asitõendite hulgas asuva rohelise kausta „Tallinna mnt 36 Avansovõe otšetõ (avansiaruanded) Sergei Bürger“ lehekülgedest 1, 4, 5, 16, 18 nähtub, et tegelikult sai Bürger seda suurendatud hüvitist 5 kuu jooksul, st summas 5000 krooni, millest 2500 krooni sai alusetult, võltsitud juhatuse koosoleku protokolli alusel, ning omastas selle. Kohus on seisukohal, et omastamiseks ei saa lugeda 66 krooni maksmist KÜ kontolt pangateenuse eest (33000 krooni sularahas väljavõtmise eest), sest see on tasu pangale teostatud tehingu eest ning Bürger seda raha kätte ei saanud. Aga kuna kahju summas 66 krooni oli tekitatud Bürgeri poolt teostatud ebaseadusliku tehinguga, vastutab ta selle eest tsiviilkorras. Ülalnimetatud tõenditele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et Sergei Bürger omastas KÜ Tallinna mnt 36 kuuluva vara ja raha üldsummas 65858.75 krooni ning tekitas lisakahju summas 66 krooni, kokku tekitas KÜ Tallinna mnt 36 kahju summas 65924.75 krooni. Kontrollides selle kohtuotsuse resolutiivosa leiab kohus, et kohtuotsuse resolutiivosas on ekslikult arvestatud Bürgeri poolt kuriteoga tekitatud ja väljamõistmisele kuuluv kahju. 1 1-08-10102 Resolutiivosas on märgitud summa 65524 (kuuskümmend viis tuhat viissada kakskümmend neli) krooni 75 (seitsekümmend viis) senti, kuid tegelikult peab olema 65924 (kuuskümmend viis tuhat üheksasada kakskümmend neli) krooni 75 (seitsekümmend viis) senti. Lähtudes ülalmainitust parandab kohus selle aritmeetilise vea ning loeb õigeks Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.12.2010.a kohtuotsuse resolutiivosas Bürgeri poolt kuriteoga tekitatud ja väljamõistmisele kuuluva kahju summaks 65924 (kuuskümmend viis tuhat üheksasada kakskümmend neli) krooni 75 (seitsekümmend viis) senti. Kohus on seisukohal, et ülejäänud osas ei leidnud omastamise süüdistus kinnitust, sest Bürgeri versioon selle kohta, et ülejäänud vara oli ostetud ja ära kasutatud KÜ huvides, ei ole ümber lükatud. Nagu nähtub nii Bürgeri kui ka näiteks tunnistajate Xxx ja Xxxe ütlustest, maja ülalpidamisega seotud tööd ning remont olid siiski mingis ulatuses tehtud. Kuna puuduvad tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, pole võimalik praegu otsustada, mil määral olid Bürgeri poolt äranäidatud kulud õigustatud ja otstarbekohased. See ei anna alust arvata, et töid polnud üldse tehtud. Nagu nähtub tunnistaja Xxxi ütlustest, vastav arvestus oli antud korteriühistus halb või puudus üldse. See väide on leidnud kinnitust ka raamatupidamisekspertiisis (kd 2 lk 87-91). Kohus märgib, et vastava arvestuse puudumise tõttu pole võimalik otsustada, millised tööriistad ja materjalid olid ostetud ja vajalike tööde tegemiseks kulutatud. Kohus peab samuti märkima, et vastava arvelduse ja kulutatud vara mahakandmise aktide puudumist võib Bürgerile kui KÜ esimehele küll ette heita, kuid sellist tegevust ei saa omastamisena kvalifitseerida ja vastava arvestuse ja kulutatud vara mahakandmise aktide puudumine ei anna veel alust arvata, et need tööriistad ja materjalid olid Bürgeri poolt omastatud. Samuti pole vastava arvestuse puudumise tõttu võimalik otsustada, kas ülejäänud Bürgeri poolt esitatud arved olid õigustatud või mitte. Tunnistaja Xxx Xxx andis ütlusi selle kohta, et töötamise ajal maksis KÜ temale hüvitist telefonikõnede eest, summas 100 krooni kuus. Seoses sellega ei leidnud kinnitust see, et Bürger omastas need kõneaja kaardid. Bürger ei vormistanud küll nõuetekohaselt nende kaartide üleandmist, kuid sellist tegevust ei saa omastamisena kvalifitseerida. Samas pole ümber lükatud Bürgeri väide, et ta kasutas oma abikaasa Xxxi nimele registreeritud lauatelefoni KÜ-ga seotud asjade ajamiseks. Bürger seletas kohtule, et ta viis selle telefoni oma korterist KÜ juhatuse ruumi. Ka selles osas ei ole süüdistus kinnitust leidnud.

§345ettenähtud kuritegu Võltsitud 25.05.2002.a.

ostu-müügilepingu esitamine Sergei Bürgeri poolt Xxxilt keevitustransformaatori ostmise kohta maksumusega 4000 krooni on tõendatud Bürgeri enda ütlustega, tunnistajate Xxxi ja Xxxi ütlustega. Antud ostu-müügilepingu originaal asub kohtu poolt vaadeldud asitõendite hulgas. Asitõendite hulgas asuva kausta „Tall. 36 Avansovõe otšetõ (avansiaruanded) Sergei Bürger 2002“ lehekülg 181 on Xxxi ja KÜ Tallinna mnt 36 juhatuse esimehe S.Bürgeri poolt 25.05.2002 sõlmitud ostu-müügileping, mille esemeks on keevitustransformaator maksumusega 4000 krooni. Xxxi aadressiks on märgitud Kangelaste 24-32 Narva, isikukood on 38503183711. Bürger seletas kohtule, et tegelikult ostis ta transformaatori teise isiku käest, keda ta nimetada ei oska. Tunnistaja Xxx seletas kohtule, et ei müünud mitte midagi, aga andis 1 1-08-10102 Bürgerile raha võlgu. Bürger tagastas talle raha pangaülekandega. Temale esitatud lepingus on tema allkiri võltsitud, aadress ning isikukood ei ole tema omad. Tunnistaja Xxx seletas kohtule, et antud ostu-müügi lepingu esitas talle Bürger. Sellega on tõendatud nii dokumendi võltsimine kui ka selle dokumendi esitamine Bürgeri poolt. Ülaltoodu alusel jõuab kohus järeldusele, et Bürger esitas selle dokumendi raamatupidajale eesmärgiga õigustada rahasumma 3400 krooni ülekandmist KÜ kontolt Xxxi kontole oma isikliku võla katteks ning vabaneda niimoodi kohustusest tagastada korteriühistule raha summas 3400 krooni. KÜ Tallinna mnt 36 juhatuse koosoleku võltsitud protokolli esitamine Sergei Bürgeri poolt on tõendatud süüdistatava Bürgeri ja tunnistaja Xxxi ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega – koosoleku protokolliga kahes versioonis, mis asuvad kohtu poolt vaadeldud asitõendite hulgas. Esimesest 19.07.2002 juhatuse koosoleku protokollist (asitõendite hulgas asuva musta kausta nimega „KÜ Tallinna mnt 36“ lk 18) nähtub, et sellel päeval otsustati, et Bürgerile makstakse hüvitisena isikliku sõiduauto kasutamise eest 500 krooni kuus. Nagu nähtub samas kaustas (lk 29,30) asuvast esimesest 13.05.2003 KÜ juhatuse protokollist, mis oli esitatud raamatupidajale Xxxile, on see protokoll allkirjastatud kõikide KÜ juhatuse liikmete poolt. Selles protokollis ei ole aga kajastatud, et Bürgeri hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest oleks tõstetud. Sama protokolli teise variandi koopiast (sama kausta lk 31,32), mis on allkirjastatud vaid ühe juhatuse liige (Xxx) poolt, nähtub, et võrreldes esimese protokolli versiooniga on lisatud p 2.11, mille kohaselt ülalnimetatud hüvitist suurendatakse 500 krooni võrra, st 1000 kroonini kuus. Nagu tunnistaja Xxx kohtule seletas, kõigepealt ilmus üks protokoll kõikide allkirjadega, kus ei olnud ära näidatud isikliku transpordi kasutamise norme. Selle tõi talle Bürger õhtul, koos Xxxga. Mõne aja pärast - võimalik, et samal õhtul tund aega hiljem - tuli Bürger üksi ja tõi talle veel teise protokolli, millel oli ainult üks allkiri. Selles protokollis oli juba autotranspordi kasutamise kompenseerimise norm ja Bürger lubas edaspidi tuua selle protokolli koos kõikide juhatuse liikmete allkirjadega, aga ei toonudki. Ülaltoodu alusel tuleb kohus järeldusele, et KÜ juhatuse koosolek ei võtnud tegelikult vastu hüvitise suurendamise otsust, teine protokoll on võltsitud ning Bürger esitas selle võltsitud protokolli raamatupidajale tahtlikult, eesmärgiga suurendada KÜ poolt temale makstavat hüvitist 500 krooni võrra, 1000 kroonini kuus. See, et Bürger esitas uurijale Xxxga sõlmitud töölepingu võltsitud koopia on leidnud kinnitust, kuid kohus on seisukohal, et Bürgeri tegevuses ei ole

§345ettenähtud kuriteo koosseisu.

Kuigi tunnistaja Xxxe ütlustega (kes seletas, et Bürgeri poolt uurijale üleantud töölepingut kd 2 lk 215,216 temaga ei sõlmitud ja et temaga sõlmiti hoopis teine tööleping, mille ta politseile üle andis – kd 3 lk 44-47) ja Bürgeri enda ütlustega (kes ei eita, et esitas selle lepingu koopia uurijale) on tõendatud Bürgeri poolt võltsitud dokumendi esitamise fakt, puudub antud paragrahvis ettenähtud kuriteokoosseisu objektiivne tunnus. Nii on süüdistuses märgitud, et Bürger esitas uurijale selle lepingu koopia, eesmärgiga vabaneda kriminaalvastutusest korteriühistu arvel ostetud mobiiltelefoni kõnekaartide omastamise eest summas 300 krooni. 1 1-08-10102 Aga selles osas (et Xxxele makstakse hüvitise summas 100 krooni kuus isikliku mobiiltelefoni kasutamise eest) kahe lepingu vahel vahet ei ole. Seega jääb tõendamata, mis eesmärgil Bürger uurijale võltsitud dukumendi esitas. Ilma tõendamiseta, et dokumendi esitamisega võis isik vabaneda konkreetsest kohustusest või saada konkreetse õiguse,

§345

ettenähtud kuriteokoosseis puudub.

§346

ettenähtud kuritegu Majandus- ja finantsdokumentide, korteriühistu põhikirja ning pitsati peitmine Sergei Bürgeri poolt on tõendatud nii tema enda ütlustega, kui ka kannatanu esindaja ja tunnistajate ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Bürger ei eita, et pärast tema vallandamist KÜ esimehe töökohalt ei andnud ta ülalnimetatud dokumente ja pitsatit uuele KÜ esimehele ega juhatuse liikmetele üle. Ta seletas, et ei andnud neid pärast vallandamist üle, kuna ei soovinud seda ilma üleandmise-vastuvõtmise aktita teha. Andis kõik dokumendid üle uurijale. Dokumente enda käes ei hoidnud, kõik asusid KÜ juhatuse ruumis. Samas seletas, et juurdepääs sellele ruumile oli vaid temal. Kohus on seisukohal, et asja peitmine võib seisneda ka selles, et õigustatud isikul pole juurdepääsu sellele asjale.

§346

ettenähtud kuriteokoosseis on täidetud ka siis, kui isik hoiab dokumente või pitsati sellises kohas, kuhu teistel isikutel teadvalt juurdepääsu ei ole. Nagu nähtub kannatanu esindaja Xxx ütlustest, pärast Bürgeri vallandamist jäid ära andmata pitsat, dokumendid, lepingud ja aktid. Tunnistaja Xxx andis ütlusi, et 23.10.2003.a. toimus koosolek, kus Bürger teatas, et on oma volitused maha pannud. Pärast koosolekut tegi Xxxi ettepaneku määrata tähtaeg asjade, dokumentide, põhikirja, pitsati, protokollide ja aktide üleandmiseks. 24.oktoobril 2003 aastal pöördus ta palvega Bürgeri poole ja too ütles, et on väsinud ja ei saa nendega tegeleda ja palus neil tema poole pöörduda vastuvõtu ajal. Kuigi ta ei olnud enam mitte keegi. 25 oktoobril 2003 aastal saatsid nad temale tähitud kirja nõudmisega anda asjad üle. 27 oktoobril 2003 aastal andsid talle teate kätte. Ta luges selle läbi ja ütles, et annab edasi omanike nimekirja, kes koosolekul osalesid. Ülejäänud dokumendid annab ta üle uuele esimehele, juriidilisele isikule. Selleks momendiks oli uus esimees Xxx juba valitud. Ja tema oli sellel momendil koos nendega, kuid sellel momendil ei olnud veel käes uut B kaarti, millel oli ära näidatud, et uueks esimeheks on Xxx. 27 novembril 2003 aastal andis Bürger üle keldri võtmed. Uus juhatus sai dokumendid kätte politsei kaudu. Tunnistajad Xxxi ja Xxx andsid eeluurimisel samasisulisi ütlusi. Need ütlused on kinnitatud ka dokumentaalsete tõenditega (kd 1 lk 3 – teade Bürgerile, millest tuleneb, et juhatus vali uue juhatuse koosseisu; kd 1 lk 4 – väljastusteade Bürgerile Xxxlt, kd 1 lk 5 – kiri Bürgerile dokumentide üleandmise nõudega, millega Bürgerit on tutvustatud ning ta keeldus alla kirjutamast, kd 1 lk 6 – sama sisuga teatis) Peale selle, teistest dokumentidest (kd 1 lk 41-44 – S.Bürgerilt KÜ dokumentide võetuse määrus ja võetuse protokoll, k 1 lk 45-51 – äravõetud dokumentide vaatlusprotokoll ning kd 1 lk 110-112 –määrus ja protokoll läbiotsimisest S.Bürgeri juures ja kd 1 lk 151-152 – S.Bürgerilt äravõetud dokumentide vaatlusprotokoll) nähtub, et ülalnimetatud dokumendid ja pitsat olid Bürgeri poolt üle antud alles pärast politsei sekkumist. Kohus on seisukohal, et ülaltooduga on tõendatud, et süüdistatav hoidis tahtlikult kõrvale KÜ Tallinna mnt 36 asjaajamiseks vajalike majandus- ja finantsdokumentide ning korteriühistu põhikirja ja pitsati üleandmisest uuele juhatusele, hoides neid ilma seadusliku aluseta. 2 1-08-10102 IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul karistust raskendavaid asjaolusid

58 mõttes ei esine, samuti ei esine kergendavaid asjaolusid

57 mõttes, sest süüdistatav tunnistas ennast süüdi vaid osaliselt. Karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et süüdistatav pani tahtlikult toime kolm teise astme kuritegu, millest kahe eest karistatakse vaid rahalise karistusega (

§ 201

enne 01.01.2004 ja

§346

).

§ 345

lg 1 ettenähtud kuriteo eest võib mõista rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et Bürger on varem karistamata, tema süü astet kuritegude toimepanemisel ning samuti seda, et kõik kuriteod on toimepandud juba 7-8 aastat tagasi. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et

§§345

ja 346 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest võib Bürgerile määrata karistuse alla paragrahvide sanktsioonide keskmist määra ning

§201

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest – antud paragrahvi sanktsiooni keskmises määras. Samuti arvestab kohus süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist, millest kohtu arvamusel nähtub, et ta ei kahetse toimepandut, sest vaatamata sellele, et Bürger tunnistas ennast süüdi 33000 krooni omastamises, ei hüvitanud ta ega hakanud 7 aasta jooksul hüvitama korteriühistule tekitatud kahju vähemalt selles summas, mida ta ise üles tunnistab. Seoses sellega kohaldab kohus Bürgeri suhtes

§345

lg 1 järgi šokivangistust

§74ja 75 sätete kohaldamisega.

Kohus on seisukohal, et

§73

kohaldades pole võimalik tagada kannatanule tekitatud materiaalse kahju kiiret hüvitamist. Bürgeri käitumisest nähtub, et ta ei kavatse seda vabatahtlikult teha. Samal põhjusel jätab kohus aresti alla ka Bürgeri vara. Kuna süüdistatavale on karistuseks mõistetud osaliselt reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendina vahistamist selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Karistuse kandmise aega tuleb arvestada süüdistatava vahistamise hetkest, st alates 07.12.2010.a. V. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kannatanu KÜ Tallinna mnt 36 on esitanud kohtule tsiviilhagi, nõudes kahju hüvitamist summas 259430.30 krooni. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilhagi kulub rahuldamisele osaliselt, sest kohus on seisukohal, et nagu on märgitud selle kohtuotsuse III osas, süüdistus on tõendamist leidnud osaliselt. Vastav motiveering on kirjeldatud selle kohtuotsuse III osas. 2 1-08-10102 Ülaltoodu alusel kuulub KÜ Tallinna mnt 36 tsiviilhagi rahuldamisele osaliselt, summas 65924 (kuuskümmend viis tuhat üheksasada kakskümmend neli) krooni 75 (seitsekümmend viis) senti. Ülejäänud osas jätab kohus antud tsiviilhagi rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 306, 309 lg 3, 310, 311-313, 315. Innokenti Menšikov Kohtunik 2