Obsah (4)

§310§179§175§126

Ärakiri KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2011 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-20962 Kohtunik Anne PALMISTE Rahvakohtunikud Marje VIST Si

§310lg.2 alusel läbi vaatamata.

Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus ja määrata tema poolt Mihhail KARASJOVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 1013 (üks tuhat kolmteist) eurot 89 senti, s.o. 15 864 (viisteist tuhat kaheksasada kuuskümmend neli) krooni (s.h. kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumine 6000 krooni, kohtulikus kriminaalmenetluses osalemine 7000 krooni, käibemaks 2600 krooni, sõidukulu 220 krooni, käibemaks 44 krooni). Välja mõista Mihhail KARASJOVILT

§179

lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega summas 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 04 senti, s.o. 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni,

§175lg.1 p.2 alusel ekspertiisitasu 319 (kolmsada üheksateist) eurot 56 senti, s.o.

5000 (viis tuhat) krooni (kriminaalasi nr.09240101757, t.l. 43),

§175

lg.1 2 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 107 (ükssada seitse) eurot 37 senti, s.o. 1680 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni (sama kriminaalasi, t.l.51) ja kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses osalemise eest 337 (kolmsada kolmkümmend seitse) eurot 96 senti, s.o. 5288 (viis tuhat kakssada kaheksakümmend kaheksa) krooni, ning

§175

lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 2 (kaks) eurot 77 senti, s.o. 43 (nelikümmend kolm) krooni 30 senti (sama kriminaalasi, t.l.49) riigituludesse. Jätta järgmised kriminaalmenetluse kulud Eesti Vabariigi kanda: ekspertiisikulud kokku summas 649 (kuussada nelikümmend üheksa) eurot 28 senti, s.o. 10 159 (kümme tuhat ükssada viiskümmend üheksa) krooni (kriminaalasi nr.10240100083, t.l. 65, 82, 108), kaitsjale (vandeadvokaat O. GORŠKALJOV) kohtueelses menetluses makstud tasu eest kokku 164 (ükssada kuuskümmend neli) eurot 13 senti, s.o. 2568 (kaks tuhat viissada kuuskümmend kaheksa) krooni (sama kriminaalasi, t.l. 40, 52, 116) ja kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses osalemise eest 675 (kuussada seitsekümmend viis) eurot 93 senti, s.o. 10 576 (kümme tuhat viissada seitsekümmend kuus) krooni ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 5 (viis) eurot 75 senti, s.o. 89 (kaheksakümmend üheksa) krooni 90 senti (sama kriminaalasi, t.l. 114). Sundraha ja menetluskulud tuleb Mihhail KARASJOVIL tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034796011 AS SEB Pank või nr. 221023778606 Swedbank AS, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Asitõend – 1 nuga (pruuni värvi puust noapeaga) –

§126lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Asitõendid – 2 nuga (kööginuga musta plastmassist käepidemega ja nuga musta plastmassist käepidemega) – jätta

§126lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 31.01.

1. on kohtuotsusega Viru Süüdistus 3 Mihhail Karasjov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et 04.05.2009 kell 14.30, olles alkoholijoobes, isiklike suhete pinnal peale O. K.iga toimunud tüli, lõi ühiselamus (asukohaga Põhja allee 9 Kohtla-Järve linn) tahtlikult noaga O. K.ile rinna piirkonda, millega tekitas O. K.ile vasakule poole rinnaõõnde tungiva haava, s.o. tervisekahjustuse, millega põhjustati oht elule. Seega, tekitades raske tervisekahjustuse, millega põhjustati oht elule, pani Mihhail Karasjov toime KarS §118 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Mihhail Karasjov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et 07.01.2010 ööl vastu 08.01.2010, olles alkoholijoobes, isiklike vaenulike suhete ajendil oma naabri J. M., lõi ühiselamu (asukohaga xxx) toas nr.xx tapmise eesmärgil kaasasolnud noaga J. M. korduvalt kaela ja kõhu piirkonda, tekitades talle 9 lõikehaava, s.h. surma põhjustanud hulgalised (viis) kõhuõõnde tungivat haava siseorganite vigastusega, lisaks tekitas kaks lõikehaava vasakul pool kaelal. Kui J. M. kaitses ennast Mihhail Karasjovi noaga rünnaku eest ning haaras noaterast, tekitas Mihhail Karasjov talle kaks lõikehaava labakäe sõrmedel. Sellega pani Mihhail Karasjov toime teise inimese tapmise, s.o. KarS §113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Mihhail Karasjov tunnistas ennast KarS §118 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi täielikult. Süüdistatav seletas, et oli koos kannatanu O. K.i, J. K. ja J. B. viimase ühiselamutoas, kus tarvitati alkoholi. Kuna kannatanu oli väga purjus, ei lubanud J. K. talle enam alkoholi kallata. Seepeale lõi kannatanu süüdistatavale kaks korda kruusiga pea piirkonda ja läks minema. Süüdistataval hakkas peast verd jooksma, J. K. aitas seda ära pühkida. Süüdistatav oli peale kannatanu äraminekut J. B. toas veel umbes 10 minutit, seejärel läks oma tuppa, võttis noa ja läks 7-ndale korrusele, kus asus kannatanu tuba. Süüdistatav koputas ja kui kannatanu tuli uksele, lõi teda noaga rinna piirkonda. Peale seda keeras ringi ja läks oma tuppa tagasi. Süüdistatav kinnitas, et kahetses tegu. Kannatanu O. K. kinnitas maakohtu istungil, et 04.05.2009 kella 13 ajal kohtus süüdistatavaga J. B. toas ühiselamus, kus nad tarvitasid alkoholi. Toas olid kannatanu, süüdistatav, J. B. ja J. K.. Alkohol oli vist süüdistatava toodud, kannatanul endal viina kaasas ei olnud. Kui nad olid ära joonud ühe pudeli ja hakkasid teist jooma, tekkis süüdistatava ja kannatanu vahel konflikt. Mis põhjusel riid tekkis, kannatanu ei mäletanud. Samas kinnitas kannatanu, et konflikti alustas tema, lõi kõigepealt süüdistatavale rusikaga näkku ning siis keraamilise kruusiga pähe, kruus läks katki. Süüdistatav teda vastu ei löönud ja kaitses kätega. Konflikt kestis 5 minutit, süüdistataval hakkas peast verd jooksma. Kannatanu lahkus, kuna ei tahtnud edasi riielda. Kannatanu seletas, et oli purjus, läks oma tuppa magama ja pani ukse lukku. Umbes 10 – 15 minuti pärast tuli süüdistatav tema uksele koputama, kui kannatanu ukse avas, lõi süüdistatav ilmselt teda noaga. Kohe ta sellest aru ei saanud, kuid kui läks 3-ndale korrusele, avastas, et südame alt jookseb verd. Siis kutsuti välja kiirabi ja kannatanu viidi haiglasse. Kannatanu jäi maakohtu istungil 4 nende ütluste juurde, mis ta andis kohtueelses menetluses. Kannatanu kinnitas, et tervis on tal tänasel päeval korras, mingeid materiaalseid pretensioone tal süüdistatavale ei ole ja ta on süüdistatavale andestanud. Kannatanu nõustus, et tema oli ka süüdi, kuna tema alustas kaklust. Tunnistaja J. B. seletas maakohtu istungil, et 04.05.2009 päeval tuli tema tuppa süüdistatav ja nad tarvitasid kahekesi alkoholi. Alkohol oli süüdistatava oma. Siis tuli koju tunnistaja elukaaslane J. K. ja temaga koos tunnistaja sõber kannatanu. Edasi tarvitasid nad alkoholi neljakesi. Kui üks pudel sai tühjaks, keeldus süüdistatav kannatanule teisest pudelist enam kallamast. Nende vahel tekkis tüli, kuid tunnistaja läks siis välja, kuna ei tahtnud vahele astuda, sest mõlemad olid talle sõbrad. Tunnistaja sai aru nii, et konflikt tekkis viina pärast, süüdistatav ei tahtnud, et kannatanu jooks tema viina. Kannatanu ei öelnud süüdistatavale midagi, võttis laualt kruusi ja lõi sellega süüdistatavale vastu laupa, kruus läks katki. Süüdistataval hakkas peast verd jooksma, J. K. aitas seda ära pühkida. Kannatanu läks ära, mõne aja pärast võttis süüdistatav pudeli ja läks ka ära. Süüdistatav oli rahulik, normaalse olekuga enne äraminekut. Kannatanu pussitamisest sai tunnistaja teada samal õhtul, kes täpselt rääkis, ta ei mäleta. Tunnistaja J. K. seletas maakohtu istungil, et 04.05.2009 tuli ta päeval koos kannatanuga töötute kursustelt. Tunnistaja elukaaslase J. B.i juures oli juba süüdistatav, nad tarvitasid kahekesi alkoholi. Tunnistaja ise meestega koos ei joonud, kas kannatanu jõi koos teistega, ta ei näinud. Mille pärast tekkis kannatanu ja süüdistatava vahel konflikt, tunnistaja ei teadnud. Kui tunnistaja tuli tualetist tuppa tagasi, istus süüdistatav tugitoolis, tal jooksis peast verd ja kruus oli katki. Kannatanu lahkus kohe. Tunnistaja otsis süüdistatavale lapi vere pühkimiseks, siis lahkus ka süüdistatav. Süüdistatav oli rahulik, ütles, et läheb enda juurde ja käskis J. B.il enda taga uks kinni panna. Tunnistaja sai 2 – 3 päeva pärast teada, et kannatanu on haiglas, aga mis juhtus, talle ei öeldud. Süüdistatav Mihhail Karasjov end toimepanemises süüdi ei tunnistanud. KarS §113 järgi kvalifitseeritava kuriteo Süüdistatav seletas, et 07.01.2010 päeval oli tema oma toas koos S. ja V.. Kannatanu J. M. oli oma toas koos A. S.. Siis tuli kannatanu tema tuppa ja küsis raha 10 krooni, süüdistatav ei andnud ja kannatanu lahkus. Ta tuli umbes 30 minuti pärast tagasi koos musta peaga kööginoaga, millega ähvardas süüdistatavat tappa, kui ta 10 krooni ei anna ja vehkis noaga. Kannatanu lõikas noaga süüdistatavale kätte, kui viimane püüdis ennast kaitsta. Peale seda läks süüdistatav ühiselamu komandandi juurde, kus oli ka koristaja, ja rääkis neile, et kannatanu tarvitab jälle alkoholi ja lõikas talle kätte. Peale seda läks süüdistatav 15.20 bussiga oma venna juurde, kust tuli tagasi kell 00.05 öösel, s.o. 08.01.
2. Tagasi tulles süüdistatav kannatanut ei näinud, kannatanu toas ei käinud ja teda noaga ei löönud. Kui süüdistatav oli öösel tagasi tulnud, tuli tema juurde A. S., andis talle noa ja käskis puhtaks pesta. Süüdistatav pesi noa puhtaks ja pani leivakappi. Hiljem andis süüdistatav noa välja uurijale ja ütles, et sai selle A. S. käest. Viimane ei ole süüdistatavale öelnud, et tappis kannatanu. Ka süüdistatav ei ole A. S. öelnud, et tema tappis kannatanu. Kannatanu esindaja L. U. seletas, et kannatanu J. M. oli tema ema, kes elas ühiselamus. Viimased kaks aastat ei ole tütar ema näinud ja ei tea, kuidas ja kellega ta elas ning millega tegeles. Kannatanu esindaja noorem õde käis vahel ühiselamus 5 ja rääkis, et ema ainult jõi kogu aeg. Alkoholijoobes oli ema äkiline, kas ta ka vägivalda kasutas, tütar ei teadnud, kuid ema pidas end üleval ebaadekvaatselt ja võis teisi solvata. Kannatanu esindajale helistas noorem õde Tallinnast ja ütles, et ema on surnud, keegi oli temale helistanud. Kannatanu esindaja hakkas koos vennaga surnukuuridest otsima. Seda, et ema tapeti, sai ta teada ekspertiisiaktist. Ema matusekulud summas 7588 krooni kandis L. U., kes esitas selles summas ka tsiviilhagi. Tunnistaja F. O. seletas maakohtu istungil, et tema on ühiselamu valvur ja tunneb nii süüdistatavat kui kannatanut (s.o. J. M.) seoses sellega, et nad on ühiselamu elanikud. Ühiselamu uks on suletud kella 23-st kuni 06-ni. On olemas ka žurnaal, kuhu kantakse sisse kõik toimunud sündmused. Öösiti võõraid sisse ei lasta. Süüdistatav ja kannatanu olid naabrid, elasid ühes boksis, eraldi tubades. Kannatanu ei tegelenud millegagi. Kui sai pensioni, siis tarvitas alkoholi, alati suuremas seltskonnas, üksi ei joonud. Süüdistatav oli kainena normaalne, joobes aga äkiline. Vahel jõid nad ka koos ühes seltskonnas. 07.01.2010 öösel vastu 08.01.2010 oli tunnistaja tööl. Süüdistatav tuli koju 00.40 öösel, ütles, et oli venna juures. Ta oli küll purjus, aga ei kõikunud. Kell 03.20 tuli alla G. P. ja ütles, et kannatanu on vist surnud. Tunnistaja läks üles, kannatanu oli juba külm. Toas tuli põles, kannatanu lebas voodil, uks oli lahti, kannatanu lebas pooleldi voodil, tekk oli peal. Tunnistaja nägi kaelal kriimustusi ja verejälgi nii kaelal kui tekil. Tunnistaja kutsus kiirabi. A. S. oli oma toas purjus, V. D. uks oli kinni, aga ta oli teises toas, mitte omas, süüdistatavat tunnistaja ei näinud. Kannatanut nägi tunnistaja samal õhtul korduvalt, kuna ta käis mitu korda viinapudelit toomas. Tunnistaja arvates jõi kannatanu tol päeval koos G. P. ja A. S.. Tunnistaja seletas ka, et kannatanu ja süüdistatava vahel olid pidevalt tülid, aga mille pärast, tema ei tea. Kui tarvitati alkoholi, siis oli kogu aeg riid. Tunnistaja A. S. seletas maakohtu istungil, et tema elas ühiselamus ühes boksis koos süüdistatava, kannatanu (s.o. J. M.) ja V. D., suhted olid normaalsed. Kannatanu ja süüdistatava vahel olid konfliktid, põhiliselt kannatanu pärast, kes ei koristanud tualetti ja teised pidid tema järgi koristama. Tunnistaja ei näinud, et kannatanu oleks kasutanud vägivalda või teravaid esemeid, kuid talle oli omane, et ta karjus kõigi peale. Kui süüdistatav oli purjus, läks ta alati kohe magama. 07.01.2010 päeval istus tunnistaja süüdistatava toas, kannatanut seltskonnas ei olnud. Tunnistaja ja süüdistatav tarvitasid alkoholi, tunnistaja kinnitas, et oli väga purjus ja läks magama, kui väljas oli veel valge. Süüdistatav oli ka purjus. Kas ta oma plaanist venna juurde minna rääkis, tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja seletas, et ajal, mil väljas oli juba pime, tuli süüdistatav teda üles ajama, uks oli lahti. Tunnistaja kinnitas, et oli veel väga purjus sel ajal. Süüdistatav ütles, et tappis kannatanu, kuid tunnistaja ajas ta ära, kustutas tule ja magas edasi, süüdistatav läks ära. Tunnistaja kinnitas, et ei pööranud öeldule tähelepanu. Kui tunnistaja läks hommikupoole tualetti, karjus naaber koridoris, et kannatanu on surnud. Tunnistaja kannatanu tuppa ei läinud. Tunnistaja G. P. seletas, et elas ühiselamus süüdistatava ja kannatanuga (s.o. J. M.) ühel korrusel, kohtusid iga päev. Süüdistatav ja kannatanu riidlesid kogu aeg. Kannatanu ukselukk oli katki ja seepärast uks kogu aeg lahti. Kui kannatanu endale midagi süüa ostis ja tuppa jättis, läks see sealt tihti kaduma. Kannatanu süüdistas kogu aeg süüdistatavat, et see käib tema toas varastamas. Kannatanul oli selline iseloom, alati karjus teiste peale, vägivalla kasutamist tunnistaja ei näinud. Süüdistatav tarvitas ka alkoholi, aga oli joobes vaikne. Kannatanu käis igal õhtul tunnistaja juures. 07.01.2010 õhtul ta ei tulnud. Tunnistaja oli terve päeva kodus, kuid vahepeal 6 käis 3-ndal korrusel tuttava juures. Kui kannatanu tol õhtul ei tulnud, läks tunnistaja ise tema juurde. Kannatanu lamas voodil, käsi sirutatud. Tunnistaja puutus ta kätt ja jooksis alla valvuri juurde. Kehavigastusi tunnistaja kannatanul ei näinud, nägi kolme kriimustust, ilma vereta. Sel päeval oli tunnistaja kaine. Kuna ta terve päev kannatanut ei näinud, siis ei tea, kas kannatanu oli joonud või mitte. Süüdistatavat tunnistaja tol päeval ei näinud. Tunnistaja L. Z. seletas maakohtu istungil, et tema on ühiselamus koristaja, koristab treppe ja koridore, mitte tubasid. Tunnistaja kinnitas, et kannatanu (s.o. J. M.) oli halb isik, skandaalne, vastik, varastas. Süüdistatav oli lärmakas ja karjus palju, aga see oli seotud sellega, et ta kuuleb halvasti. Mõlemad tarvitasid alkoholi, eriti kannatanu. Nende omavaheliste suhete kohta ei tea tunnistaja midagi, ka ei tea ta, kas nad olid vägivaldsed. 07.01.2010 lõuna ajal tuli süüdistatav alla valvuri juurde ja karjus, et kannatanu haavas teda noaga kätte, käsi oli verine. Süüdistatav oli normaalses seisundis, kannatanu peale vihane. Süüdistatav oli valvuri juures 5 minutit, esmaabi ei tahtnud, läks enne ära. Kas tunnistaja samal päeval nägi ka kannatanut, ei mäleta. 08.01.2010 hommikul ütles valvur, et kannatanu on tapetud. Kui tunnistaja läks kannatanu tuba koristama, oli kannatanu juba ära viidud. Toas verd ei olnud, oli mustus ja segadus. Musta otsaga nuga oli laua peal, tunnistaja korjas selle koos teiste asjadega koti sisse ja viis välja. Mõne päeva pärast otsis üles, kui vaja oli. Nuga oli puhas, verd seal peal ei olnud. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - sündmuskoha 04.05.2009 vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabelitega (I kd., t.l.2-9), millest nähtub, et sündmuskohaks on koridor hoones .xxx, kus trepil ja tubade nr.xx-xxx uste ees põrandal on 1 meetri kaugusel teineteisest pruunikad plekid - kriminaalosakonna Jõhvi kriminaaltalituse politseiinspektor M. K. 05.04.2009 ettekanne Jõhvi kriminaaltalituse komissarile (I kd., t.l.10), millest nähtub, et 04.05.2009 oli ta valves ja saabus väljakutse selle kohta, et ühiselamust xxx on Ida-Viru Keskhaiglasse toimetatud O. K., kellel oli kopsu läbistav torkehaav. O. K. ei saanud haiglas oma tervisliku seisundi tõttu ütlusi anda. Ühiselamu kontrollimisel selgus J. nimelise isiku sõnadest, et alkoholi tarvitamise käigus tekkis O. K.i ja Mihhail Karasjovi vahel tüli, mille käigus O. K. lõi Mihhail Karasjovile vastu pead. Vestlusest Mihhail Karasjoviga selgus, et tüli oli tõepoolest, O. K. lõi talle vastu pead ja Mihhail Karasjov solvus, võttis oma toast kööginoa, läks O. K.i juurde ja lõi noaga rinna piirkonda. Mihhail Karasjov andis noa välja - asitõendi 24.09.2009 vaatlusprotokoll (I kd., t.l.37-38) koos fototabeliga, millest nähtub, et vaadeldi pruuni värvi puust noapeaga nuga, mis kuulus Mihhail Karasjovile ja mis oli temalt ära võetud 04.05.
3. Noatera ja noapea pinnal olid kulumisjäljed. Noatera pinnal, teral ja noapeal pruuni värvi plekke ei leitud - isiku 08.10.2009 ekspertiisiakt nr.107 O. K.i suhtes (I kd. T.l.40-43), millest nähtub, et O. K.il esinesid haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: rinnaõõnde tungiv haav vasakul pool rindkerel, mis tekkis torke-lõikerelva, milleks võis olla ka nuga, toimel, võimalik, et määruses kirjeldatud ajal ja asjaoludel. Selline vigastus põhjustab elavate isikute puhul eluohtliku tervisekahjustuse selle tekitamise hetkel. Rindkere vasakusse poolde tungiva haava saamise hetkel võis kannatanu olla mistahes asendis, nagu näiteks 7 - - - - - - seista, istuda, lamada seljal, kuna vigastuse paiknemise piirkond ei välista selle tekkimist taolistes asendites sündmuskoha 08.01.2010 vaatlusprotokoll (II kd., t.l.5-7) koos fototabelitega, millest nähtub, et sündmuskohaks on xxx. Uksest vasakule poole jääb kušett, millel asetseb kannatanu surnukeha, lebavas asendis, parem käsi ripub üle voodi ääre. Parema käe pihus on noaga tõmmatud jälg. Parem jalg asub maas, vasak pooleldi voodi peal. Sviitri rinna esisel on kaela piirkonnas vere pritsmed. Kannatanule on tekitatud torke-lõikehaavad kõhu piirkonda. Terava esemega on torgatud läbi sviitri ja seljas oleva valget värvi särgi. Kaelale on tekitatud haavand, mis asub lõua all asitõendi 13.01.2010 vaatlusprotokoll (II kd., t.l.34-36) koos fototabelitega, millest nähtub, et vaadeldi musta plastmassist käepidemega nuga, mis kuulub Mihhail Karasjovile ja võeti temalt ära 12.01.
4. Visuaalsel vaatlusel noal mingeid määrdumisi ei avastatud asitõendi 27.01.2010 vaatlusprotokoll (II kd., t.l.55-56) koos fototabeliga, millest nähtub, et vaadeldi musta plastmassist käepidemega kööginuga, mis 12.01.2010 avastati kannatanu toast ja võeti ära L. Z.. Visuaalsel vaatlusel olid noateral määrdumused kuivanud rasva ja korrosiooni kujul isiku 15.02.2010 ekspertiisiakt nr.3 (II kd., t.l.63-65) Mihhail Karasjovi kohta, millest nähtub, et viimasel esinesid 12.01.2010 kell 11.45 kohtuarstlikul läbivaatusel lõikehaav vasakul labakäel ja nahaalused verevalumid mõlemal ülajäsemel. Lõikehaav vasakul labakäel on tekitatud terava vägivalla toimel löögist lõikeserva omava vahendiga (näiteks noaga), võimalik, et määruses näidatud ajal ja asjaoludel – 08.01.2010 vasaku labakäega noatera haaramise tulemusena. Nahaalused verevalumid mõlemal ülajäsemel on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega või kukkumisel vastu tömpe piiratud pinnaga esemeid orienteeruvalt 3 – 8 päeva enne kohtuarstlikku läbivaatust. Kõik need vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem, kui 4 päeva, kuid vähem, kui 4 nädalat surnu 04.02.2010 ekspertiisiakt nr.12 (II kd., t.l.75-89) koos fototabelitega J. M. kohta, mille kohaselt olid viimase surma põhjuseks hulgalised kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad siseorganite vigastusega, millele järgnes massiivne sisemine verejooks, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. J. M. surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul leiti järgmised vigastused: hulgalised (viis) haavad kõhu eesseinal, kõhuõõnde tungivad, aordi ja peensoolekinnisti värati vigastustega; kaks ilma suurte veresoonte vigastusteta lõikehaava vasakul pool kaelal verevalumitega pehmetes kudedes; lõikehaavad parema labakäe teise ja kolmanda sõrme pihkmisel ja selgmisel pinnal verevalumitega pehmetes kudedes. Võttes arvesse kahe lõikehaava paiknemist parema labakäe sõrmedel, võidi nad tekitada üheaegselt enesekaitse ajal katsel haarata noaterast. Haavadest tekkinud välise verejooksu ajal viibis kannatanu horisontaalses asendis lamades seljal ja ei liigutanud, mida tõestab vertikaalsete verenirede puudumine kehal ja riideesemetel ja verejälgede puudumine jalataldadel. J. Mihhailova surnukeha vere ja silma klaaskeha vedeliku kohtukeemilisel uuringul leiti verest 3,52 mg/g ja silma klaaskeha vedelikust 3,55 mg/g (promilli) etüülalkoholi, mis elavatel isikutel põhjustab raske alkohoolse joobe L. U. hagiavaldus (II kd., t.l.70-72) koos kahe kviitungi ärakirjaga, milles L. U. esitas tsiviilhagi summas 7588 krooni seoses J. M. matusekuludega isiku 30.04.2010 täiendekspertiisiakt nr.2 (II kd., t.l.106-108) Mihhail Karasjovi kohta, mille kohaselt, võttes arvesse haava iseloomu (lõikehaav) ning 8 pehmekoe põletikulis-mädaseid muutuseid haavapõhjas, ei ole võimalik tuvastada, millise ekspertiisiks esitatud noaga on tekitatud see vigastus. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et Mihhail Karasjov pani toime talle inkrimineeritud kuriteo KarS §118 p.1 järgi. Karistusseadustiku §118 p.1 näeb ette vastutuse raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. Nimetatud sättega kaitstav õigushüve on inimese tervis, mis on iseenesest üks tähtsamaid individuaalseid õigushüvesid. Tervis on inimese kehalise ja vaimse heaolu seisund. Kehaline heaolu on organismi korrasolek, s.o. seisund, milles kõik koed ja elundid on terviklikud ja funktsioneerivad häireteta. Raske tervisekahjustuse tekitamine seisneb vähemalt ühe KarS §118 punktides nimetatud tagajärje põhjustamises. Kuriteo objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tervisekahjustuse puhul eeldab tervise taastamine meditsiinilist sekkumist. Teo puhul, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, on oluline, et süüdlase tegevus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Nimetatud koosseis näeb tagajärjena ette kindlatele tunnustele vastava tervisekahjustuse, mille tuvastab kohtuarstlik ekspertiis. Käesolevas kriminaalasjas on Mihhail Karasjovile esitatud süüdistus selles, et ta tekitas O. K.ile raske tervisekahjustuse. Maakohus leiab, et süüdistus on selles osas õigesti kvalifitseeritud ja leidnud tõendamist. Käesolevas kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu (s.o. O. K.) on järjekindlalt ja üheselt mõistetavalt kogu aeg väitnud, et süüdistatav tuli tema ühiselamutoa ukse taha, koputas ning peale ukse avamist, lõi süüdistatav kannatanule noaga vasakule poole rindu ja lahkus. Nimetatud ütlusi kinnitas kannatanu ka maakohtu istungil. Samuti kinnitas kannatanu seda, et konflikti tunnistaja J. B.i ühiselamutoas algatas tema ja tema lõi ka süüdistatavat esimesena. Asjaolu, et süüdistatav lõi noaga kannatanut, kinnitas maakohtu istungil ka tunnistaja J. B., kes elas samas ühiselamus ja kuulis seda sealtsamast. Samuti kinnitas tunnistaja süüdistatava ja kannatanu vahel tekkinud konflikti. Asjaolu, et süüdistatava ja kannatanu vahel puhkes 04.05.2009 riid, mille käigus lõi kannatanu süüdistatavat kruusiga lauba piirkonda, kinnitas ka tunnistaja J. K.. Viimane aitas süüdistataval ka pead verest puhastada. Eelnimetatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega haakuvad ka süüdistatava enda ütlused, mille kohaselt tekkis tal tunnistaja J. B.i ühiselamutoas tüli kannatanuga, kannatanu lõi teda kruusiga ja lahkus. Peale seda, kui tunnistaja J. K. oli aidanud tal vere ära pühkida, läks ta oma tuppa, võttis noa, läks 7-ndale korrusele kannatanu toa ukse taha, koputas, ja kui kannatanu avas ukse, lõi talle noaga rindu. 9 Vastavalt isiku 08.10.2009 ekspertiisiaktile nr.107 esinesid O. K.il haiglasse pöördumisel rinnaõõnde tungiv haav vasakul pool rindkerel, mis võis tekkida noa toimel. Nimetatud vigastus põhjustab elavate isikute puhul eluohtliku tervisekahjustuse selle tekitamise hetkel. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on süüdistatava ütlused kooskõlas muude asja materjalidega selles osas, et 04.05.2009 lõi süüdistatav kannatanut noaga vasakule poole rindu. Eeltoodud tõenditega on tõendatud süüdistatava tegudes süüdistuses toodud objektiivne süüteokoosseis ja samuti kausaalne seos süüdistatava teo ja saabunud tagajärje vahel. Süüteo subjektiivne koosseis peab hõlmama kõigi objektiivsete tunnuste – tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos – asjaolusid. Tahtluse tuvastamisel tuleb lähtuda tehiolude kogumist ja arvestada muuhulgas tervisekahjustust, selle laadi ja paiknemist kehas, samuti löögiriista olemust. Maakohus leiab, et subjektiivsest küljest on käesolevas kriminaalasjas süüdistatav Mihhail Karasjovi puhul tegemist teo toimepanemisega otsese tahtlusega. Vastavalt KarS §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega on KarS §118 p.1 sätestatud kuritegu toime pandud otsese tahtlusega, kui teo toimepanija teab, et tema tegu põhjustab raske tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule. Kuna antud koosseisu puhul on oluline, et oht kannatanu elule tuleneb otseselt tekitatud tervisekahjustuse iseloomust, peab tegemist olema eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega. Eluohtliku tervisekahjustuse mõiste on sätestatud Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr.266 Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord §7, mille lg.1 kohaselt on eluohtlik tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest ja vastavalt sama sätte lg. p.9 on eluohtlik tervisekahjustus rindkerevõi kõhuõõnde ulatuv haav, s.h. siseorganite kahjustuseta. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav Mihhail Karasjov lõi kannatanule üks kord noaga rinnaõõnde vasakule poole rindkerel. Lüües kannatanut noaga vasakule poole rindkeresse, pidi süüdistatav Mihhail Karasjov aru saama oma teo tagajärjest ja vähemalt möönma seda. Süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine tähendab seda, et isik soostub ja lepib tagajärje saabumisega. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Analüüsides tõendeid kogumis, leiab maakohus, et Mihhail Karasjov on toime pannud KarS §118 p.1 sätestatud kuriteo ja tema süü on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas Mihhail Karasjovi puhul ei esine. Süüdistatav ei tegutsenud hädakaitse- või hädaseisundis. 10 Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav Mihhail Karasjovi puhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab maakohus süü tunnistamist ja kahetsust KarS §57 lg.1 p.3 mõttes ja süüteo toimepanemist õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul KarS §57 lg.1 p.6 mõttes. Lisaks toimepandud süüteo raskusastmele süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. ja laadile arvestab maakohus ka Varasemalt on Mihhail Karasjov kriminaalkorras karistatud kuus korda, s.h. KrK §100, §107 lg.1 ja KarS §121 järgi, väärteokorras on teda karistatud üheksa korda, neist neli korda Alkoholiseaduse rikkumise ja kolm korda avaliku korra rikkumise eest. Karistusseadustiku §118 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Seega ei ole seaduses ette nähtud teisi karistuse liike, kui ainult vangistus. Tavalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Käesoleval juhul on sanktsiooni keskmine määr kaheksa aastat vangistust. Arvestades süüdistatava poolt süü täielikku tunnistamist ja kahetsust ning kannatanu käitumist süüteo toimepanemisele eelneval ajal, ei pea maakohus põhjendatuks mõista Mihhail Karasjovile karistuseks vangistust keskmises või üle selle määras. Samas, arvestades süüdistatava isikut, ei pea maakohus põhjendatuks mõista talle karistuseks vangistust ka tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Lisaks sellele peab maakohus oluliseks seda, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistuseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja laadi ning süüdistatava isikut, leiab maakohus, et Mihhail Karasjovile avaldab õiget mõju vaid reaalne vangistus. Eeltoodu alusel peab maakohus põhjendatuks mõista Mihhail Karasjovile karistuseks vangistuse 6 aastat. Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Viru Maakohtu 14.01.2010 määrusega rahuldati ringkonnaprokuröri taotlus ja Mihhail Karasjov vahistati. Vahistamise alguseks loeti 12.01.
5. 11 Eeltoodu alusel algab Mihhail Karasjovi karistuse kandmise aeg 12.01.
6. Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses avaldatud tõendid kogumis ei kinnita seda, et Mihhail Karasjov pani toime talle inkrimineeritud kuriteo KarS §113 järgi. Karistusseadustiku §113 näeb ette vastutuse teise inimese tapmise eest. Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu, mis algab sünni ja lõpeb surmaga. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis, mille kohaselt on see võimalik mistahes teoga. Tapmise teoobjekt on teine inimene ja tapmise tagajärjeks on teise inimese surm. Tapmise puhul on oluline, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaoludest, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel. Käesolevas kriminaalasjas on Mihhail Karasjovile esitatud süüdistus selles, et ta tappis 07.01.2010 ööl vastu 08.01.2010 J. M.. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest (kII kd., t.l. 41-45), on süüdistatav kohtueelses menetluses kinnitanud, et lõi noaga kannatanule kaks korda kõhtu. Maakohtu istungil seletas süüdistatav, et tema kannatanu toas õhtul ei käinud, kannatanut ei tapnud ning oli kogu õhtu ühiselamust ära. Kui öösel tagasi tuli, kannatanut ei näinud. Seega on tegemist kahtede erinevate süüdistatavate ütlustega. Sellises olukorras, kus hilisemad ütlused erinevad oluliselt varasematest ütlustest, ei pea maakohus võimalikuks süüdistatava ütlusi tõendina hinnata ja jätab süüdistatava poolt nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtulikus menetluses antud ütlused tõendite hulgast välja (vt. ka Riigikohtu 15.09.2003 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-89-03). Maakohus leiab, et Mihhail Karasjov tuleb temale inkrimineeritud kuriteos KarS 113 järgi, s.o. J. M. tapmises õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Vastavalt Karistusseadustiku §2 lg.2 karistatakse isikut teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Toetudes kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus kogutud tõenditele ilmnevad Mihhail Karasjovi süüd välistavad asjaolud. J. M. tapmise asjaolude väljaselgitamise käigus ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et isiku surm saabus Mihhail Karasjovi tegevuse tulemusel. Samuti ei ole kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud põhjuslikku seost Mihhail Karasjovile inkrimineeritud käitumise ja J. M. surma vahel. Mihhail Karasjovile esitatud süüdistuses väljatoodud tapmise motiiv – isiklike vaenulike suhete ajendil – on maakohtu arvates liiga üldsõnaline. Kuigi kriminaalasja materjalidest ja tunnistajate ütlustest nähtub, et Mihhail Karasjovi ja J. M. olid pidevalt tülid, kinnitasid tunnistajad G. P. ja L. Z. maakohtu istungil, et tülide algataja oli J. M., kes oli skandaalne, vastik isik ja kes süüdistas Mihhail Karasjovi 12 oma toast toiduainete varastamises. Ka 07.01.2010 lõuna ajal nägi tunnistaja L. Z., et J. M. oli noaga lõiganud Mihhail Karasjovile kätte. Kuigi tegemist oli järjekordse konfliktiga süüdistatava ja kannatanu vahel, ei pea maakohus seda tapmise motiiviks alljärgnevatel põhjustel. Mihhail Karasjovile esitatud süüdistuses puudub konkreetne aeg, millal ta väidetavalt tappis J. M.. Süüdistuses on vaid öeldud, et „07.01.2010 ööl vastu 08.01.2011“. Ringkonnaprokurör väljendas maakohtu istungil seisukohta, et tapmine toimus peale seda, kui süüdistatav oli oma venna juurest tagasi ühiselamusse tulnud, s.o. alates kella 00.40 kuni kannatanu avastamiseni tunnistaja Ga. P. poolt 03.
7. Maakohus ei nõustu siinkohal süüdistusega tapmise motiivi osas ja leiab, et see ei ole niivõrd pika ajavahemiku tõttu isiklike vaenulike suhete pinnalt põhjendatud. Tunnistaja F. O. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav oli joobnuna äkiline. Süüdistatava äkilisus ning reageerimine solvangutele ja löömisele nähtub ka tema käitumisest 04.05.2009 kannatanu O. K.iga käesolevas kohtuotsuses eelpool, mille kohaselt Mihhail Karasjov vastas noahoobiga oma löömisele koheselt 10 – 15 minuti pärast, mitte aga 8 – 10 tunni pärast. Maakohus leiab, et antud kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et Mihhail Karasjov viibis 07.01.2010 ööl vastu 08.01.2010 kannatanu toas ja tekitas talle 9 lõikehaava, s.h. surma põhjustanud viis kõhuõõnde tungivat haava siseorganite vigastusega. Nagu maakohus juba märkis, on määratlemata aeg, millal tapmine toimus. Tunnistaja F. O. ütlusest maakohtu istungil nähtub, et tema vahetus algas 07.01.2010 kell 16 päeval. Kuna tema kohus on kõik sündmused, k.a. liikumised panna kirja žurnaali, siis selle žurnaali järgi on võimalik kindlaks teha aeg, millal süüdistatav tuli tagasi ühiselamusse – see oli 08.01.2010 kell 00.
8. Kuna nimetatud tunnistaja ei teadnud, millal süüdistatav ühiselamust lahkus ja tema poolt ei ole see žurnaali märgitud, tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav lahkus ühiselamust enne tunnistaja valvekorra algust, s.o. 07.01.2010 enne kella
9. Ringkonnaprokuröri poolt maakohtu istungil väljapakutud tapmise toimumise aeg - 00.40 – 03.20 - on esitatud kaitseõiguse rikkumisega. Samuti leiab maakohus, et tõendid selle kohta, et tapmine toimus just nimetatud ajavahemikul, kriminaalasja materjalides puuduvad. Tunnistajad kannatanu tapmisel puuduvad. Ringkonnaprokuröri poolt viidatud tunnistaja A. S. seletas küll maakohtu istungil, et süüdistatav ajas teda magamast üles ja ütles, et tappis kannatanu, kuid samas kinnitas, et oli nii magama minnes, kui ka ütlemise ajal veel väga purjus ja ei pööranud öeldule tähelepanu, käskis vaid tule kustutada ja ära minna. Maakohus leiab, et tunnistaja eelnimetatud ütlused ei kinnita kannatanu tapmist justnimelt süüdistatava poolt. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et Mihhail Karasjovi süüdistamine J. M. tapmises ei ole kohtuliku uurimise käigus leidnud tõendamist ja Mihhail Karasjov tuleb temale esitatud süüdistuses KarS §113 järgi mõista õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu, eelkõige temale inkrimineeritud tegevuses süüd välistavate asjaolude ilmnemise tõttu. Anne PALMISTE Marje VIST Sirje STEPANOVA 13 Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2011.a. kohtuotsusega: Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4, 338 p 1,2, 340 lg 4 p 3, 5 tühistada Viru Maakohtu
10. jaanuari 2011 kohtuotsus osaliselt, see on Mihhail Karasjovi õigeksmõistmises KarS § 113 järgi, kannatanu L. U. tsiviilhagi summas 484,96 eurot (7588 krooni) KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata jätmise osas, asitõendite - 2 nuga KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde jätmise osas ning Mihhail Karasjovilt menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise osas. Tunnistada Mihhail Karasjov süüdi KarS § 113 järgi ning karistuseks mõista 12 (kaksteist) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistus KarS § 118 p 1 järgi mõistetud karistusega (6 aastat vangistust), lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista Mihhail Karasjovile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus – 12.01.2010 jätta muutmata. Välja mõista Mihhail Karasjovilt L. U. kasuks tsiviilhagi katteks 484, 96 eurot (so 7588 krooni). Välja mõista Mihhail Karasjovilt kohtukulud, so ekspertiisitasu kokku summas 649, 28 eurot ( 10 159 krooni) (2 kd, tl 65, 82, 108), kaitsjale (vandeadvokaat O. Gorškaljov) kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 164,13 eurot (2568 krooni) (2 kd, tl 40, 52, 116), ja kaitsjale (vandeadvokaat Kaido Kooga) kohtulikus menetluses maakohtus osalemise eest 675, 93 eurot (10 576 krooni) ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise eest 5, 75 eurot (89, 90 krooni) (2 kd, tl 114). Asitõendid - 2 nuga (kööginuga musta plastmassist käepidemega ja nuga musta plastmassist käepidemega) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Mihhail Karasjovil tasuda väljamõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
11. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Mihhail Karasjov 1-09-20962 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtulahendi jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo kaudu 446,14 eurot, sealhulgas käibemaks 97, 2 eurot advokaat Kaido Koogale tema poolt Mihhail Karasjovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 14 KrMS § 185 lg 2 alusel jätta eelnimetatud kaitsjatasu riigi kanda. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. 15