järgi Lühimenetlus Prokurör Ruta Rammo Süüdistatav Sergei Ivanov ik: 38706052251, EV kodanik, keskharidus, töökoht: EE OÜ, elukoht: XXX, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 13.11.2010, so 1 päev, alates 13.11.2010 elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras karistatud 2 korda Kaitsja Advokaat Anti Aasmaa RESOLUTSIOON 1. Sergei Ivanov süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 210 miinimumpäevamäära ulatuses, miinimumpäevamäära arvestusega 50 (viiskümmend) krooni päevamäär, so 10 500 (kümme tuhat viissada) krooni, so 671 (kuussada seitsekümmend üks) eurot ja 1 eurosent. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 140 miinimumpäevamäära ulatuses, miinimumpäevamäära arvestusega 50 (viiskümmend) krooni päevamäär, so 7000 (seitse tuhat) krooni, so 447 (nelisada nelikümmend seitse) eurot ja 40 eurosenti. 3.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg - 13.11.2010, so 1 päev, millele vastab rahalise karistuse 3 (kolm) 1 päevamäära, lugedes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 137 (ükssada kolmkümmend seitse) päevamäära, päevamäära arvestusega 50 (viiskümmend) krooni päevamäär, so 6850 (kuus tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni, so 437 (nelisada kolmkümmend seitse) eurot ja 81 (kaheksakümmend üks) eurosenti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „Sergei Ivanov, 1-10-17202, rahaline karistus“. 4.
lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 87 (kaheksakümmend seitse) euro ja 56 sendi kaupa kuus. 5. Kohaldada Sergei Ivanov´i suhtes
lg 1 p 1 alusel lisakaristust, võttes Sergei Ivanov´ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 10 (kümme) kuuks. Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud kümnekuulise tähtaja möödumisel.
Kohtuistungil süüdistatav Sergei Ivanov seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 13.11.2010 koostatud tunnistaja Kaja R´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles 13.11.2010 AP 3878 sõitis mööda Ümera tänavat ning märkas kahtlase sõidustiiliga s/a Audi A4 reg. nr XXX. Sõiduki kontrollimisel Ümera 11 maja juures kell 06:20 oli juhi suust tunda alkoholi lõhna ning indikaatorvahendi Alcoguant A6020 kasutamisel tuvastati sõiduki juhil Sergei Ivanovil joove 1,03 mg/l. Sergei Ivanovi toimetasid jaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 tuvastati joove 1,14+/- 0,10 mg/l, seega lõplik lugem 1,04 mg/l. (t/l 2-3) • 13.11.2010 koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja näidu väljatrükist nähtuvalt 13.11.2010 kell 06:45 tuvastati Sergei Ivanovil tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 (ARAF-0018) kasutamisel joove 1,04 mg/l. (t/l 4-5) • 13.11.2010 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt 13.11.2010 kell 06:12 Harjumaal, Tallinnas, Ümera tn 11 maja juures peeti kinni Sergei Ivanov, keda kahtlustakse
järgi toimepandud kuriteos.(t/l 8-11) • 13.11.2010 koostatud kahtlustatava Sergei Ivanov´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustakse ja selgitab, et 12.11.2010 õhtul kella 20.00 paiku tarvitas alkoholi, Gin Long-Drinki ning viina. Jõi umbes 1-1,5 liitri Long-Drinki ning paar pitsi viina. Alkoholi tarvitamise lõpetas kella 21.00 paiku, täpselt ei oska öelda. Sõber oli väga purjus, oli mures, kuidas ta koju saab, sel põhjusel otsustas teda autoga viia. Sõita ei olnud vaja kaugele. Kella 06.10 ajal istus auto Audi A4 registreerimismärgiga XXXrooli. Enne rooli minekut ei olnud teadlik, et on alkoholijoobes, oli kindel et on juba kaineks saanud. Jõudis sõita umbes 500 meetrit, kui Harjumaal, Tallinnas, Ümera tn. 11 maja juures pidas teda politsei kinni. Politseiautos puhus alkomeetrisse ning see näitas alkoholi joovet, siis sõitsid politseiosakonda, kus puhus täppis alkomeetrisse ning see näitas alkoholijoovet -1,14 mg/1. Sergei Ivanov oli sellega nõus. On nõus, et juhtis 13.11.2010 kella 06:12 ajal Harjumaal, Tallinnas, Ümera tn. 11 maja juures liikudes Laagna tee suunas mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Siiralt kahetseb tehtud tegu. Palub kergemat karistust. Palub võimalusel karistada teda rahalise karistusega, kuna tal on olemas sissetulek ning on võimeline rahalist karistust kandma. (t/l 18-20) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. (t/l 17) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel Sergei Ivanov´i kahtlustatavana antud süüd tunnistavaid ütlusi, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tunnistaja Kaja R´i ütlusi, kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Sergei Ivanov´i käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 13.11.2010 kella 06:12 ajal peatati Ümera 11 3 maja juures Tallinnas Sergei Ivanovi juhitud mootorsõiduk Audi A4 registreerimismärgiga XXX. Kehtiva Liiklusseaduse § 20 lg 3 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning sama paragrahvi lõike 31 punkti 1 sätete kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Käesoleval juhul tuvastati süüdistatava väljahingatavas õhus 1,14 milligrammi alkoholi ühe väljahingatava õhu liitri kohta ning süüdistatava kasuks arvestati maha laiendmääramatus 0,10 milligrammi ja lõplikuks tulemiks loeti 1,04 milligrammi alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et Sergei Ivanov juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millises seisundis on sõiduki juhtimine keelatud. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kohtueelsel menetlusel ja kohtuistungil on küll süüdistatav avaldanud kahetsust, kuid kohtu arvates ei ole avaldatud kahetsus siiras. Kriminaaltoimikust nähtuvalt tarvitas süüdistatav suhteliselt suure koguse alkoholi ning pidas end sõidukit juhtima asudes kaineks. Kohus suhtub taolisesse väitesse kriitiliselt, kuivõrd süüdistataval tuvastati selline joobe aste, millises piisava elukogemusega täiskasvanud isik end kuidagi kaineks pidada ei saa. Seega on tegemist tahtliku ja teadliku teoga ja süüdistatava asumine mootorsõidukit juhtima oli sihikindel ja kavatsetud käitumine ning süüdistatav, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik nii liikluseeskirja kui liiklusseaduse nõuetest, täitis tegu toime pannes teadlikult kõik kuriteokoosseisu tunnused. Süüdistatava karistusandmetest saab aga järeldada, et samalaadse teo toimepanemise osas on süüdistataval ka juba piisav kogemus olemas.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata isik ning varasemad rahatrahvid, mis on talle määratud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, on tasutud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval ka alaline sissetulek. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset ja kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust. Arvestades süüdistatava süü ning sissetuleku suurust, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et süüdistatavale võib rahalise karistuse määrata ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, määrates selle mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavale inkrimineeritud tegu toime pandud 13.11.2010, so ajal, mil kehtis karistusseadustiku eelmine redaktsioon, mille § § 44 lg 2 sätete kohaselt oli rahalise karistuse miinimumpäevamääraks 50 krooni. Kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal kehtib aga alates 01.01.2011 kehtestatud redaktsioon, mille kohaselt on rahalise karistuse miinimumpäevamääraks 3 eurot ja 20 eurosenti, milline summa ümberarvestatult kroonidesse on 50 krooni ja 6 senti. Seega rahalist karistust alates 01.01.2011 kehtiva redaktsiooni järgi eurodes mõistes raskendataks süüdistatava olukorda. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavale mõistetava rahalise karistuse päevamäära arvestamisel tuleb
sätetest lähtudes lähtuda süüteo toimepanemise ajal kehtinud
lg 2 sätetest ning rahaline karistus tuleb määrata 50 kroonisest miinimumpäevamäärast lähtudes, raskendamata süüdistatava olukorda ning seejärel arvestada rahaline karistus käesoleval ajal käibelolevasse rahasse. Inkrimineeritava teo eest võib kohus
Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud lühiajalise lisakaristusega ning temalt on juhtimisõigus ära võetud kolmeks kuuks. Sellisele kogemusele vaatamata pani süüdistatav toime
4 ettenähtud kuriteo ning süüdistatav, olles joobeseisundis, sõitutas ka kõrvalist isikut, millega seadis ohtu iseenda elu ja tervise, sõidukis viibinud kaassõitja elu ja tervise ning teiste liiklejate elu ja tervise, rääkimata kõrvaliste isikute varast. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta ning vaid eRlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas kriminaalasjas aga selliseid eRlikke asjaolusid, mis võiks olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristust. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatava suhtes on juba varem lühiajalist lisakaristust kohaldatud, kuid selline lisakaristuse tähtaeg ei ole süüdistatava suhtes oodatud mõju avaldanud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada oluliselt pikemat lisakaristust. Seejuures peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu karistuste võrdlevale raskusele ning leiab, et kuivõrd väiksema joobeastme tuvastamisel on võimalik väärteomenetluses lisakaristusena kohaldada kuni 9 kuulist juhtimisõiguse äravõtmist, siis ohtlikuma teo toimepanemise eest ei saa määrata kergemat lisakaristust, kuivõrd sellisel juhul tekiks olukord, et raskema süüteo toimepanemine kergendaks süüdlase olukorda. Seetõttu peab kohus vajalikuks mõista lisakaristuse määras, mis ületab samalaadse väärteo toimepanemise eest määratava lisakaristuse määra. Seejuures peab kohus oluliseks lisakaristuse määra valikul ka süüdistataval tuvastatud joobe astet, mis peaks juba iseenesest välistama mõistetava lisakaristuse lühiajalisuse. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.