← Eesti

1-11-6981/4

Obsah (7)§ 184§ 424§ 63§ 65§ 68§ 50§ 55

1-11-6981 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohus 16. juunil 2011.a., Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) 1-11-6981 (10221000064) Kohtukoossei

§ 184

lg 1, § 424 järgi Prokuröri abi Sirle Melk Süüdistatav Tõkend Kaitsja Toomas Helme isikukood 38206040333; elukoht: XXX; kodakondsus: EV kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: U OÜ; varem kriminaalkorras karistatud. vahistamine alates 22.02.2011.a. Raul Ainla RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Toomas Helme

§ 184lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Toomas Helme

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 63lg 2, § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus, s.o.

5 (viis) kuud vangistust kaetuks raskema karistusega, s.o. 1 (ühe) aastase vangistusega. Mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 08.04.2009.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 (kaks) kuud vangistust. Mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

23.12.2010.a. kuni 24.12.2010.a. s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 22.02.2011.a. Tõkend vahistamine- jätta Toomas Helme suhtes muutmata.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt ära võtta Toomas Helme´lt mootorsõiduki juhtimise õigus 18 (kaheksateistkümneks) kuuks.

§ 55

alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Välja mõista Toomas Helme´lt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 5 senti riigituludesse, kaitsja tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku 76 (seitsekümmend kuus) eurot 71 senti ja menetluskulud s.o. narkootilise aine ekspertiisi 11E-AN0160 maksumus 84 (kaheksakümmend neli) eurot, narkootilise aine ekspertiisi 11E-AN0220 maksumus 84 (kaheksakümmend neli) eurot, joobeseisundi tuvastamise maksumus 115 (ükssada viisteist) eurot 4 senti, joobeseisundi tuvastamise maksumus 36 (kolmkümmend kuus) eurot 49 senti ja kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise maksumus 6 (kuus) eurot 91 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri

  1. Selgitusse märkida „Toomas Helme 1-11-6981, sundraha „Toomas Helme 1-11-6981, kaitsjatasu”,„ „Toomas Helme 1-11-6981, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: 0,5 l plastikpudel „Saaremaa vesi“, mis sisaldas psühhotroopset ainet GHB, mis asub Politsei-ja Piirivalveametis – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend: CD plaat kõnesalvestusega, mis asud kriminaaltoimiku juures- jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa 2 Toomas Helmele on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema pani toime suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise, mis seisnes selles, et tema omandas täpselt tuvastamata ajal enne 22.02.2011.a Tallinnas täpselt tuvastamata kohas tuvastamata isikult vähemalt 146,9 grammi vedelikku, milles suures koguses s.o vähemalt 64,6 grammi psühhotroopset ainet gammahüdroksübutüraati (GHB). Nimetatud psühhotroopset ainet GHB hoidis Toomas Helme 0,5 l plastikpudelisse „Saaremaa vesi“ pakendatuna enda valduses kuni 22.02.2011 kella 19.57-ni, mil ta politseiametnike poolt kinni peeti ja psühhotroopne aine temalt ära võeti. Gammahüdroksübutüraat (GHB), kuulub sotsiaalministri
  2. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, kuhu kuuluvate ainete käitlemine Eesti Vabariigis on keelatud, v.a. erijuhtudel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 3 lg 3 alusel loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Seega Toomas Helme pani toime suures koguse psühhotroopse aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti on Toomas Helmele esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 23.12.2010.a kella 23.23 ajal Tallinnas, Sõpruse pst-l mootorsõidukit Peugeot Partner r/n 318 MKL, olles narkootilisest ainest kanepist põhjustatud joobeseisundis. Seega Toomas Helme pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistuse liik ja määr:

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Toomas Helmele karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Toomas Helme karistamist vangistusega 5 kuud.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega, saades liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu poolt 08.04.2009.a mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 kuu vangistuse võrra ning Toomas Helmele lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 aasta ja 2 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

23.12.2010.a. kuni 24.12.2010.a. s.o. 2 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 22.02.2011.a.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 18 kuuks. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Toomas Helme ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava Toomas Helme poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. 3 Kohus tunnistab Toomas Helme süüdi temale esitatud süüdistustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad Toomas Helme süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Toomas Helme´l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Toomas Helme´lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695,05 eurot riigituludesse, kaitsja tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku 76,71 eurot ja menetluskulud s.o. narkootilise aine ekspertiisi 11E-AN0160 maksumus 84 eurot, narkootilise aine ekspertiisi 11E-AN0220 maksumus 84 eurot, joobeseisundi tuvastamise maksumus 115,04 eurot, joobeseisundi tuvastamise maksumus 36,49 eurot ja kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise maksumus 6,91 eurot riigituludesse. DNA ekspertiisi nr 11E-GE0230 ja sõrmejäljeekspertiisi nr 11E-SS0045 kulud jätab kohus riigi kanda, kuivõrd antud ekspertiis ei oma tähtsust Toomas Helme süü tuvastamisel. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.