Obsah (10)

§ 214§ 22§ 74§ 75§ 121§ 120§ 60§ 56§ 57§ 61

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2011, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-3015 (09240102273) Kohtukoosseis Eesistuja Heli

§ 214

lg 2 p 5, 121, 120 järgi ja Toomas Männik’u süüdistuses

§ 214

lg 2 p 5 – 22 lg 3 järgi Süüdistatav DMITRI FILIPPOV, isikukood 38306154914, kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest 2-l korral karistatud, rahatrahvid tasumata, tõkend elukohast lahkumise keeld, vandeadvokaat Lembit Nirgi Kaitsja Süüdistatav TOOMAS MÄNNIK, isikukood 37602065224, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest 3l korral karistatud, 1 rahatrahv tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld, - 2 Kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada DMITRI FILIPPOV

§ 214lg 2 p 5 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld Dmitri Filippovi suhtes tühistada kohtuotsuse täitmisele pööramisel. Dmitri Filippovi karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Süüdi tunnistada TOOMAS MÄNNIK

§ 214

lg 2 p 5 – 22 lg 3 järgi ning

§ 22

lg 5 ja 60 sätteid kohaldades karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 74

alusel täitmisele, kui Toomas Männik ei pane kahe aasta kuue kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. Määrata Toomas Männik katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada Toomas Männikut käitumiskontrolli ajal heastama K V kuriteoga tekitatud kahjust vähemalt 19,17 eurot kahe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Toomas Männikut käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Toomas Männikule määratud katseaja alguseks lugeda 21.01.

1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Toomas Männiku suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 3 Välja mõista Dmitri Filippovilt ja Toomas Männikult solidaarselt 38,35 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 35 senti) eurot K V (arvelduskonto nr xxxx Swedbankis) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Dmitri Filippovilt ja Toomas Männikult kummaltki menetluskuluna sundraha 695,05 (kuussada üheksakümmend viis eurot ja 05 senti) eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Rakvere Advokaadibüroo (asukoht Lai 11, Rakvere) kasuks 364,34 (kolmsada kuuskümmend neli eurot ja 34 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 60,72 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava Dmitri Filippovi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Dmitri Filippovilt menetluskuluna kaitsjatasu 418,03 (nelisada kaheksateist eurot ja 03 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ (asukoht Liivalaia 41-11, Tallinn) kasuks 406,74 (nelisada kuus eurot ja 74 senti) eurot v.-adv. Mati Senkeli poolt määratud korras süüdistatava Toomas Männiku kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Toomas Männikult menetluskuluna kaitsjatasu 325,99 (kolmsada kakskümmend viis eurot ja 99 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Mati Senkeli poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Dmitri Filippovilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 2,98 (kaks eurot ja 98 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Toomas Männikult menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 2,98 (kaks eurot ja 98 senti) eurot riigituludesse. Dmitri Filippovil ja Toomas Männikul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – köied ja taskurätik, millised asuvad eraldi pakituna kriminaalasja juures, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. jaanuarist 2011 (seega hiljemalt
4. jaanuariks 2011). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
5. veebruarist
6. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
7. veebruarist
8. 4 SÜÜDISTUSED Dmitri Filippov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema - 01.06.2009 kella 14.00 paiku xxxx linnas bussijaama juures nõudis K V 1000 krooni üleandmist ning kui K V sellega ei nõustunud, viis ta Toomas Männiku sõiduautoga xxxx reg nr xxxx Toomas Männiku juhtimisel xxxx vallas xxxx külas asuvasse metsa, kus sidus K V jalad kinni ja kättpidi puu külge. Seejärel lõi ta K V korduvalt jalaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kaotas teadvuse, ja lahkus. Paar tundi hiljem koos Toomas Männikuga metsa tagasi tulles, lõi ta kannatanut veel ühe korra jalaga näkku ja ähvardas relvataolise esemega, ning lahkus, jättes K V kinniseotuna metsa. Seega Dmitri Filippov, nõudes varalise kasu üleandmist ja kasutades seejuures vägivalda ning võttes isikult vabaduse, pani toime

§ 214

lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo; - 01.06.2009 kella 17.00 paiku xxxx vallas xxxx maanteel tee ääres peksis K V korduvalt rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kaotas teadvuse. Seega Dmitri Filippov, pekstes teist inimest ja kahjustades tema tervist, pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- 02.06.2009, olles eelmisel päeval kasutanud K V suhtes vägivalda, ähvardas telefoni teel K V uuesti sügavale metsa viia, kinni siduda ja peksa anda, samuti elamises kõik asjad segi peksta ja ema suhtes vägivalda kasutada. Seega Dmitri Filippov, ähvardades tervisekahjustuse tekitamise ja olulises ulatuses vara rikkumise ja hävitamisega, kusjuures oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toomas Männik on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, peale seda, kui Dmitri Filippov oli 01.06.2009 kella 14.00 ajal xxxx linnas bussijaama juures nõudnud K V 1000 krooni üleandmist, millega viimane ei nõustunud, sõidutas K V oma sõiduautoga xxxx reg nr xxxx xxxx vallas xxxx külas asuvasse metsa, kus Dmitri Filippov sidus K V jalad kinni ja kättpidi puu külge ning lõi korduvalt jalaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kaotas teadvuse, ja lahkusid. Paar tundi hiljem sõidutas Toomas Männik Dmitri Filippovi uuesti metsa tagasi, kus Dmitri Filippov lõi K V veel ühe korra jalaga näkku ja ähvardas relvataolise esemega, ning lahkusid, jättes K V kinniseotuna metsa. Seega Toomas Männik, osutades tahtlikult füüsilist kaasabi teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole – varalise kasu üleandmise nõudmisele, mille käigus kasutati vägivalda ning võeti isikult vabadus, pani toime

§ 214lg 2 p 5 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID Süüdistatav Dmitri Filippov tunnistas ennast kõikides temale esitatud süüdistustes osaliselt süüdi, kuid süüdistatav Toomas Männik ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav Dmitri Filippov kinnitas kohtuistungil, et K V on talle tuttav, sõber. Dmitri Filippovi väitel algas see sellest, et ta oli turvamees bussijaama baaris, kui sinna tulid K V ja Toomas Männik, rääkides, et K V löödi uks maha. Lõpuks oli see selleni välja viinud, et K V ja Toomas Männik käisid ise välja, et kui ta neid aitab ja kui uks korda tehakse, siis maksavad nad talle kumbki 1000 krooni. Ukse pidid korda tegema need, kes selle lõhkusid ja 5 kelledest mõnda ta teadis, sest tal on palju tutvusi, mistõttu K V ja Toomas Männik arvasid, et tema sõna maksab rohkem. Ta ütles lihtsalt, et uks tuleb korda teha ja selle eest, et ta nendega rääkis, pidid K V ja Toomas Männik talle raha maksma. Dmitri Filippov leidis, et tal oli õigus seda raha nõuda ja saada, sest asi oli põhimõttes. Tema ütlustest nähtub, et Toomas Männik on talle 500 krooni tasunud ja ülejäänud 500 krooni on ta ära unustanud, sest Toomas Männik on talle välja teinud. K V pidi talle raha maksma siis, kui palga kätte saab, aga iga kord kui ta K V xxxx nägi ja raha küsis, siis oli viimasel alati mingi ettekääne, et mitte maksta. Dmitri Filippov tunnistas, et

1. juunil, minnes baarist õue, küsis ta K V 1000 krooni, sest nad teadsid, et viimane sai maksuametist raha kätte. K V vastas, et tal ei ole. Nad vaidlesid ja Dmitri Filippov küsis, et millal ta ära maksab ja kaua see asi kestab. Dmitri Filippovi ütlustest nähtub, et seejärel helistas ta Toomas Männikule, öeldes, et „nägin V, et tule siia“ ja Toomas Männik tuli bussijaama ette, nad istusid autosse, kus küsisid K V käest raha. Dmitri Filippovi väitel läksid nad edasi tema juurde, et nöörid võtta ja K V metsa viia. K V oli teadlik sellest, et nad lähevad metsa, kuid mingit hirmutunnet tal ei olnud. Dmitri Filippov täpsustas, et tema rääkis K V, et „läheme metsa“, kusjuures Toomas Männik oli sel hetkel kõrval ja sai aru, et ta võtab kodust nöörid ja nad lähevad metsa. Dmitri Filippovi väitel võttis ta kodust nöörid ja õhupüstoli, pannes viimase pükste värvli vahele. K V urineeris väljas ja tegi suitsu. Nöörid, millest üks oli takune ja teine oli vana koerarihm olnud, pani ta autos jalgade juurde maha. Dmitri Filippovi ütlustest nähtub, et sõit läks xxxx mõisa poole ja tema ütles Toomas Männikule, kuhu poole sõita ja kust ära keerata. Nad olid kõik autost välja tulnud ja K V valis ise endale puu, kuhu istuma jääb. Seal see üks puu ainult oligi. Dmitri Filippov kinnitas, et ilm oli sel päeval küllaltki soe. Dmitri Filippovi sõnul istus K V puu alla maha ja nad sidusid tal kõigepealt jalad kinni, seejärel sidusid käed randmest kinni ja panid kukla taha ning siis puu külge kinni. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Dmitri Filippovi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Dmitri Filippov on kohtueelses menetluses (tl 45) öelnud, et „Käskisime V autost välja minna ning ta pidi minema kuuse juurde. Käskisin tal kuuse juurde maha istuda.“ Dmitri Filippov jäi kohtuistungil selle juurde, et ta ei käskinud K V ega oska põhjendada, miks on nii rääkinud. Toomas Männik oli seejärel K V 20 minutit võlgade teemal näägelnud ja tema ütles ka paar sõna. Dmitri Filippov tunnistas, et tema lõi K V rusikaga mitte üle 3 korra, sest ju ta läks närvi K V poolt öeldud inetute sõnade peale. Toomas Männik nägi seda, kui ta K V lõi. Seejärel oli ta K V ähvardanud, et sinna ta jääb, samuti oli ta viimast püstoliga hirmutanud, hoides seda K V pea juures. Dmitri Filippovi arvates teadis K V, kes on väga palju õhupüssidega kokku puutunud, et tal ei olnud kuule ega gaasi. Seejärel olid nad ära läinud, kusjuures tema oli öelnud K V, et nad ei tule tagasi. Süüdistatava Dmitri Filippovi sõnul võtsid nad kodust 1,5 liitrit vett kaasa ja läksid sinna tagasi, sest plaan oli K V lahti lasta. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Dmitri Filippovi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Dmitri Filippov on kohtueelses menetluses (tl 46) öelnud, et „Sõitsime minu juurde koju, et sealt vett võtta ja suitsu, samuti võtsin siis kaasa õhupüstoli, et V hirmutada.“ Dmitri Filippov jäi kohtuistungil selle juurde, et õhupüstoli võttis ta kaasa esimesel korral. Dmitri Filippovi väitel andis ta K V juua ja suitsu, samuti oli ta Toomas Männiku taskurätikuga pühkinud K V näo verest puhtaks. Dmitri Filippov tunnistas, et ta lõi sel korral K V jalaga ühel korral vastu suud, Toomas Männik oli kõrval, vesteldes K V. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Dmitri Filippovi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Dmitri Filippov on kohtueelses menetluses (tl 46) öelnud, et „Kui me tagasi jõudsime istus V puu najal. Väljusime koos Männikuga autost. Midagi me V enam ei küsinud. Lõin teda siis rusikaga näkku, kolm korda kindlasti, panin talle näo ette ka õhupüstoli ning ütlesin, et lasen.“ Dmitri Filippov jäi kohtuistungil selle juurde, et teisel korral lõi ta K V ühel 6 korral. Dmitri Filippovi ütlustest nähtub, et vesi jäi küll metsa K V kõrvale, kuid viimane seda kätte ei saanud. Seejärel olid nad minema läinud bussijaama baari, kust tulid peale L T ja A A, kellele nad rääkisid, et üks mees on metsas. Nad pidid koos metsa sõitma. Dmitri Filippov avaldas, et üle tunni nad kindlasti sel korral ära ei olnud. K V kohtusid nad teeristis ja ta ei olnud üksi, sest üks noor poiss oli rattaga seal. Dmitri Filippov arvas, et ju see poiss K V lahti sidus, sest ise ta poleks lahti saanud, kuna ei saanud end nii palju liigutada. Dmitri Filippovi ütlustest nähtub, et Toomas Männik pidas auto kinni ja tema tuli autost välja, et K V rääkida. Dmitri Filippovi sõnul oli ta midagi karjunud ja siis tuli Toomas Männik ka autost välja. Dmitri Filippovi väitel tuli K V talle seal kallale ja nad olid löömisasendis. Dmitri Filippov tunnistas, et tema oli pealpool, pannes K V maha ja lüües teda ühel korral rusikaga. L T oli teda K V pealt ära tõmmanud. Süüdistatav Dmitri Filippov väitis, et järgmisel päeval sõimas ja ähvardas ta K V, helistades Toomas Männiku telefonilt. Dmitri Filippov mäletas vaid seda, et ähvardas K V siis, kui viimasel oli ema kõrval. Ta oli lubanud K V ja tema ema metsa viia. Asjade lõhkumisest ei olnud juttu, see on vale, sest K V teab ise väga hästi, et sealt pole midagi võtta. Dmitri Filippov tunnistas, et kõik need sündmused on omavahel seotud ja olid tingitud 1000 krooni väljapressimisest. Süüdistatav Toomas Männik kinnitas kohtuistungil, et K V on sõber, tuttav ja Dmitri Filippov on sõber, keda ta tunneb 4 aastat. Toomas Männiku sõnul vastab Dmitri Filippovi poolt räägitu tõele. Toomas Männiku ütlustest nähtub, et K Von tema isale võlgu bensiini eest, kuid on ise kinnitanud, et ta ei pea seda maksma. Toomas Männiku väitel võtsid nad K Viga napsu viimase korteris, kui nende tuttavad ukse taha tulid, otsides teda ja tahtes talle peksa anda, aga ta ei tea, mille eest. K V ei lasknud neid sisse ja siis nad hakkasid ust lõhkuma. Toomas Männiku kinnitusel lõhuti K Vi korteri uks ära kirve või millegagi väljastpoolt. Ta helistas Dmitri Filippovile, sest polnud kellelegi teisele helistada ja rääkis talle loo ära, et uks löödi maha ja kes ukse maha lõid. Toomas Männiku sõnul olid 2 ukselõhkujat baaris, öeldes, et nad lõhkusid ukse, sest tahtsid talle peksa anda. Dmitri Filippov, kes töötas seal baaris turvamehena, oli öelnud neile, et parandage ära või makske kinni. Nad ei parandanud korralikult. Kokkulepe selle kohta, et tema maksab 1000 krooni ja K V maksab 1000 krooni Dmitri Filippovile sõlmiti seal samas pärast seda, kui Dmitri Filippov oli lõhkujatega rääkinud. Toomas Männiku sõnul oli see tema ettepanek ja ta maksis 500 krooni kohe ära. Toomas Männiku ütlustest nähtub, et
2. juunil said nad kokku bussijaamas, sest Dmitri Filippov helistas talle, et tulgu ta sinna, sest V on seal. Dmitri Filippov oli küsinud K Vilt 1000 krooni ukse raha, mispeale viimane ütles, et tal ei ole ja et ei maksa. Toomas Männiku sõnul istus ta rooli. Toomas Männik tunnistas, et kui nad Dmitri Filippovi juurde koju sõitsid, siis arvas ta, et K V võib peksa saada, sest oli juttu metsa viimisest ja Dmitri Filippov võttis kodust nöörid. Nad sõitsid xxxx mõisa poole. Dmitri Filippov juhatas, kuhu sõita ja ütles, kus paremale keerata. Toomas Männiku ütlustest nähtub, et oli lage koht, kus nad autost välja läksid. K V läks puu juurde ja istus maha, tal pandi jalad kinni. Toomas Männiku väitel tekkis temal riid K Viga siis, kui viimane oli puu küljes kinni. Dmitri Filippov oli kõrval, kui nad nääklesid. Toomas Männiku sõnul lõi Dmitri Filippov K Vit 2 korda rusikaga näkku ja ühel korral jalaga näkku, tema vahele ei läinud. Toomas Männiku ütlustest nähtub, et Dmitri Filippovil oli metsas õhupüstol kaasas. Kui nad metsas olid, siis K V teadvust ei kaotanud, sest ta liigutas. Seejärel olid nad koju läinud ja Dmitri Filippov ütles, et „viime vett talle“, samuti pidid nad K Vi lahti laskma. Toomas Männiku väitel olid nad ära tund aega. Sel päeval oli soe ilm, kuid K Vile päike peale ei paistnud, sest oli suur puu. Kui nad metsa tagasi läksid, siis Dmitri Filippov lõi K Vile jalaga ühe korra näo piirkonda. Tema oli öelnud Dmitri Filippovile, et aitab, lõpeta ära. K Vi nägu puhastati tema taskurätikuga. Veepudel jäi K Vi 7 juurde metsa. Seejärel olid nad läinud tagasi Dmitri Filippovi juurde. Uuesti metsa minnes tahtsid nad vaadata, mis K V teeb, kuid sinna jõudes selgus, et K V oli lahti saanud, mingi jalgrattur oli ka seal. Toomas Männik tunnistas, et tema jättis auto seisma selleks, et Dmitri Filippov läheks ja räägiks K Viga. Tema seisis auto kõrval, kui K V hakkas karjuma, tulles lähemale, peale mida hakkas kaklus, kus K V oli all ja Dmitri Filippov peal. Toomas Männiku sõnul oli ta öelnud L T, et mingu lahutagu nad ära ja viimane läks, peale mida nad lahkusid. Toomas Männiku ütlustest nähtub, et järgmisel päeval jagas Dmitri Filippov tema telefonilt ähvardusi nii K Vile kui ka viimase emale. Kannatanu K V kinnitas kohtuistungil, et tunneb Dmitri Filippovit paar kolm aastat ja Toomas Männikut juba 10 aastat. K Vi sõnul küsis Dmitri Filippov aasta enne seda juhtumit tema käest raha korteri lõhutud ukse eest. K V avaldas, et see oli tema korter xxxx, kus nad tegid Toomas Männikuga väikse napsu ning kust Toomas Männik helistas kuhugi ja sõimles kellegagi, mispeale keegi tahtis tulla tema korterisse, et Toomas Männikule peksa anda. K Vi väitel läksid nad Toomas Männikuga järgmisel päeval bussijaama baari ja said seal kokku Dmitri Filippoviga, kes oli seal tööl. K V avaldas, et nad olid rääkinud Dmitri Filippovile sellest ja viimane ütles, kes olid need lõhkujad. Dmitri Filippov oli käskinud neil, kes selle ukse ära lõhkusid, uks ära parandada ja uks remonditi kuidagi moodi ära, et see seal ees seisaks. K Vi sõnul hakkas Dmitri Filippov tema käest raha nõudma selle eest, et uks ette pandi. Tema väitel tahtis Dmitri Filippov saada 1000 krooni, küsides korduvalt tema käest raha ja ähvardades talle vastasel korral peksa anda. Dmitri Filippov oli talle öelnud, et tema nõudmisel olevat Toomas Männik talle 500 krooni maksnud selle ukse eest, mis ära lõhuti. K Vi sõnul teadis Toomas Männik seda, et Dmiti Filippov temalt raha nõuab, sest nad sõbrustasid omavahel. Kannatanu K V kinnitas, et 01.06.2009 peale kella 14.00 kohtus ta bussijaama baaris, olles õlut joonud, Dmitri Filippoviga, kes jõi õlut ja Dmitri Filippov küsis temalt raha 1000 krooni, mispeale tema ütles, et tal pole seda kuskilt võtta. K Vi väitel ei olnud ta nõus Dmitri Filippovile raha maksma. Dmitri Filippov oli öelnud, et kui ta ei maksa, siis muud varianti ei ole, kui metsa minek, et ta otsib transpordi, helistades siis Toomas Männikule ja öeldes viimasele, et „T tule siia, et sain V kätte“. K V tunnistas, et ta tundis ohtu, et metsas võib midagi halba juhtuda. K Vi ütlustest nähtub, et Toomas Männik tuli ja nad istusid autosse ning Dmitri Filippov, kes istus Toomas Männiku kõrvale, ütles, et „lähme metsa“. K V põhjendas autosse istumist sellega, et ta tundis ohtu, aga ei uskunud, et sõbrad, tuttavad sellise asjaga hakkama saavad. Algul sõitsid nad Dmitri Filippovi juurde koju ja sinna sõiduks kulus kõige rohkem 3-5 minutit. Selle aja jooksul käis jutt rahast ja Dmitri Filippov ütles, et „kas maksad või lähme metsa“. K Vi väitel kuulis seda ka Toomas Männik, kuid ei sekkunud. K Vi sõnul oli Dmitri Filippov autos öelnud, et tal on vaja kodust läbi käia selleks, et kodust köied võtta. Dmitri Filippov võttis kodust kaasa ühe peenema köie ja takunööri ning need olid tal autosse tulles käes ja seda nägi ka Toomas Männik. K V avaldas, et kui Dmitri Filippov autosse tuli, siis ta ütles, et „läheme metsa“. K Vi ütlustest nähtub, et xxxx maanteelt keerasid nad paremale ning metsa jõudmine võttis kindlasti veerand tundi aega. Dmitri Filippov oli öelnud, et jääme selle puu juures seisma ja Toomas Männik jättis auto seisma. K Vi sõnul käsutas Dmitri Filippov teda välja ning ka Toomas Männik tuli autost välja ja vaatas pealt. K Vi ütlustest nähtub, et alles siis, kui nad olid juba metsas, sai ta aru, mis toimuma hakkab, sest Dmitri Filippovil oli köied ja nöörid käes, aga ta ikkagi ei uskunud seda. K V tunnistas, et tal oleks olnud võimalik ära minna, aga kuhu ta oleks jooksnud, nad oleksid talle niikuinii järele tulnud või ta ülesse otsinud. K Vi sõnul istus ta maha puu juurde vastu tüve, kus Dmitri Filippov kõigepealt sidus ta jalad kinni ning siis sidus käed randmest kinni kukla taha üles ja puu ümber kinni. Seejärel peksis Dmitri Filippov teda jalaga ja rusikaga näkku, sealjuures 8 jalaga lõi 2 korda kindlasti, kuid hiljem selgus, et tal olid küljed ka sinised. K Vi ütlustest nähtub, et kui Dmitri Filippov teda peksis, oli Toomas Männik neist umbes 2 meetri kaugusel ega püüdnud kuidagi sekkuda. K Vi väitel oli ta nii kaua kui teda peksti, teadvuse juures ja kuulis veel automürinat, järeldades sellest, et siis nad vist sõitsid minema. K Vi sõnul oli sel päeval 31 kraadi sooja. K V avaldas, et vahepealsest ei tea ta midagi, sest oli teadvuseta, ärgates automürina peale, sest umbes tunni aja pärast tulid Dmitri Filippov ja Toomas Männik tagasi, tulles mõlemad autost välja. K Vi sõnul oli Dmitri Filippov teda vaadanud ja öelnud Toomas Männikule, et viimane tooks autost vett ja kui Toomas Männik tõi vee, siis Dmitri Filippov andis talle lonksu vett ja Toomas Männik oli andnud oma taskurätiku, et Dmitri Filippov saaks ta nägu puhastada, küsides temalt, et „kuidas on, et kas on mõnus.“ K V kinnitas, et seejärel lõi Dmitri Filippov teda nii jalaga kui ka rusikaga näkku ning võttis püksivärvli vahelt välja relvataolise eseme, suunates selle temale ja küsides, et „kas lasen või“. K V oma sõnul sai aru, et see ei ole mängurelv ja kartis, et Dmitri Filippov võibki lasta. K V avaldas, et Toomas Männik nägi ja kuulis seda kõike pealt. K Vi ütlustest nähtub, et enne kui Dmitri Filippov ja Toomas Männik minema läksid, ütles Dmitri Filippov talle, et „kui ise lahti saad, oled vaba mees“. Veepudel jäi temast nii kaugele, et ta selleni ei ulatunud. K V tunnistas, et selleks ajaks oli päike hakanud talle peale paistma ja ta tundis end väga halvasti. Ta nihutas end rohkem puu poole, et sai vasaku käe ümber oleva nööri läbi närida ja siis teise käe nööri põletas ta läbi välgumihkliga. K Vi ütlustest nähtub, et siis, kui ta oli autos ja Dmitri Filippov läks kodust nööre tooma, peitis ta telefoni kubeme piirkonda. K V väitis, et seejärel üritas ta aru saada, kus ta on ja helistas emale, öeldes viimasele, et teda viidi metsa, mispeale ema ütles, et üritagu ta leida maantee ja ta läks seda kaudu, kust teda toodi. Kui ta maanteed juba nägi, mis oli sealt umbes kilomeetri kaugusel, siis helistas ta politseisse, kuid kui ta tee äärde jõudis ja enne kui tuli politsei, tulid xxxx poolt Dmitri Filippov ja Toomas Männik. K Vi väitel jäeti auto seisma ja Dmitri Filippov tuli juhi Toomas Männiku kõrvalt autost välja. K Vi ütlustest nähtub, et ta loputas end veepudelist puhtaks ja mõni piisk läks Dmitri Filippovile peale, mispeale viimane ütles, et „ju siis jäi enne väheks“ ja tuli peale mõningast sõnelemist talle kallale, et talle vastu hambaid anda. K V oma sõnul võttis Dmitri Filippovist kinni, tõmmates ta pikali ning kui L T neid lahutama tuli ja ta oli selili, siis Dmitri Filippov lõi teda ühel korral rusikaga oimu kohta ja jalaga näkku. Dmitri Filippov oli veel teist korda talle rusikaga näkku löönud, kuid see löök ei olnud tugev. K Vi ütlustest nähtub, et kui ta ärkas ja teadvus tagasi tuli, siis neid enam ei olnud. Ta nägi ühte valget autot ja rääkis auto juures olnud inimestega, kelledest tundis I V. Peale seda, kui ta I V ja tema isaga vestles, tuli politsei. Sama päeva õhtul viis politsei teda xxxx. Tal oli silmnägu lõhki, keha peal ja kuklas olid vigastused. Kannatanu K Vi ütlustest nähtub, et järgmise päeva hommikul enne seda, kui ta hakkas ema juurde minema, helistas Dmitri Filippov ja küsis, et kas ta leidis raha, mispeale tema vastas, et seda raha ei ole ja ei tule ka. K Vi väitel oli Dmitri Filippov temalt küsinud, et „ kas eilsest oli vähe“ ja sõimanud, et „kahju, et sa eile maha ei kärvanud, et kui sa raha ei maksa, siis löön su sandiks, siis saan su grupi rahade pealt selle raha välja nõuda“. Kui ta õhtu poole oli ema juurde jõudnud, siis helistas Dmitri Filippov Toomas Männiku telefoniga, sest viimase number on tal telefonis ja nime lõi ette ning küsis, kas raha on ja ähvardas, et tuleb ema juurde järele ja viib teda koos emaga veel sügavamale metsa. Ka asjade segipeksmisest oli juttu, et väärtuslikumad asjad võtame ära ja müüme võla katteks maha. K Vi sõnul oli tal telefon valjuhääldi peal ja ema kuulis, kuidas Dmitri Filippov teda sõimas. K Vi väitel kartis ta, et ähvardus võidakse täide viia. Tunnistaja M P kinnitas kohtuistungil, et nad said väljakutse, et xxxx maantee ääres käib suur kaklus. Kui nad kohale jõudsid, olid seal 2 meesterahvast ja K V, kes oli määrdunud riietega 9 ja kas huul või kulm oli tal katki, verega oli ta koos. M P sõnul avaldas K V, et teda rööviti, viidi metsa, seoti puu külge kinni ja anti peksa. Esimesena tuli K Vile meelde Toomas Männiku nimi ja siis Dmitri Filippovi nimi. M P väitel käisid nad K Vi juhatusel seal puu all, kuhu teda oli kinni seotud ja kus ümber puu olid nöörid. M Pi sõnul viisid nad K Vi xxxx kiirabisse. Tunnistaja L T kinnitas kohtuistungil, et sai 01.06.2009 Dmitri Filippovi ja Toomas Männikuga kokku bussijaama baaris. L T väitel pidid nad kõik ja lisaks veel A A minema Dmitri Filippovi juurde grillima. L T sõnul sõitsid nad xxxx maanteele ja seal tee ääres kuskil tee otsas oli K V. L T väitis, et ta ei tea, miks oli vaja sealt läbi minna, sest Dmitri Filippovi juurde sõites ei oleks pidanud xxxx maanteelt läbi minema. Autost läks välja K Vi juurde Dmitri Filippov ning toimus kähmlus, kus mõlemad kukkusid maha ja K V oli vist all. L T sõnul läks tema autost välja, öeldes Dmitri Filippovile, et aitab, lähme minema. L T teada teised autost väljas ei käinud. Kui Dmitri Filippov tema ütlemise peale ära tuli, jäi K V sinna lamama. Tunnistaja A A kinnitas kohtuistungil, et 01.06.2009 peale lõunat sai ta bussijaama baaris kõigepealt kokku Toomas Männikuga ning nad pidid minema Dmitri Filippovi juurde grillima. Dmitri Filippov ütles, et on vaja ära käia ja nad sõitsid peale xxxx küla poole, kus oli K V mingi väiksema tee peal ja veel mingi võõras mees rattaga. A A sõnul olid K Vil kriimud näos. Dmitri Filippov läks välja, kus algul seletas K Viga, siis toimus maadlus. A A väitis, et ta löömist ei näinud, nägi kui K V pikali oli ja L T vahele läks, tõmmates Dmitri Filippovi ära ja öeldes, et aitab küll. Peale Dmitri Filippovi ja L T keegi autost väljas ei käinud. Tunnistaja L T kinnitas kohtuistungil, et tema poeg K V on rääkinud, et tema korteri uks lõhuti Toomas Männiku pärast ning siis hakkasid Toomas Männik ja Dmitri Filippov temalt raha küsima. Kui teise pärast uks lõhutakse, siis L T ei leia, et tema poeg peaks selle eest maksma. L T väitel lubasid Toomas Männik ja Dmitri Filippov poja selle ukse eest metsa viia ja tappa anda ning see oli juba enne
3. juunit, kuid tema ei osanud sellest midagi arvata.
4. juunil helistas poeg talle ja ütles, et sai metsast välja, et Toomas Männik ja Dmitri Filippov viisid ta metsa, sidusid ta kinni ja andsid tappa. Oli aru saada, et poeg rääkis kõndides. Küsimusele, kus ta on, vastas poeg, et seal, kus oli vanaisa talukoht. Tema ütles pojale, et püüa jõuda välja suure teeni, et seal ikka keegi on, käskides helistada politseisse. Poeg jõudis öelda, et teda peksti jalaga näkku. Mingi aja pärast helistas poeg talle uuesti, öeldes, et nüüd lõpetavad nad ta ära ja siis kõne katkes. Kui ta lõpuks oma poja telefoni teel kätte sai, siis viimane ütles, et oli oma elu eest väljas, andis ise ja sai vastu. Küsimusele, mis sellest asjast sai, vastas poeg, et hüüdmise peale, et politsei tuleb, olid nad minema sõitnud. L T sõnul oli poeg järgmise päeva hommikul tema juurde tulnud, tema nägu oli läbipekstud ja külgede peal olid ka verevalumid. L T ütlustest nähtub, et poeg rääkis põgusalt talle juhtunust ja siis keegi helistas talle, mispeale poeg ütles, et on Toomas Männiku telefoni number. Tema ütles pojale, et võta kõne vastu ja poeg võttis telefoni vastu, pannes selle valjuhääldi peale, mistõttu tema kuulis, mis sealt tuli ja sealt tuli, et „kas sa tahad veel peksa saada, kas maksad oma võla ära, et kui ei maksa, siis tuleme ja tambime kõik segi ja võtame su korterist kõik võla katteks, et kui grupi peale lähed, siis võtavad nad grupirahad võla katteks.“ Poeg ütles, et Dmitri Filippov räägib. Kui nad said aru, et keegi veel kuuleb seda kõnet, siis öeldi, et „sa oled oma muti selja taga, et oled ikka kõva poiss küll, et tuleme ja tambime seal ka kõik segamini ja kui sa ei maksa, siis viime su muti ka metsa ja veel sügavamale.“ Tunnistaja I V kinnitas kohtuistungil, et nad käisid naabriga poes ja mööda sõites nägid, et üks inimene on maas. See oli xxxx välja sõites xxxx poole, seal, kus oli vana xxxx piir. Üks 10 auto oli seal ja paar inimest maaslamaja juures. I V sõnul keerasid nad auto ringi, arvates, et äkki on kellelegi otsa aetud. Kui nad ringi keerasid, siis sõitis see auto sealt minema, nemad sõitsid sellele autole järele, arvates, et see põgenes ja helistasid politseisse, öeldes selle auto numbri. Nad sõitsid uuesti sinna ja nägid, et see isik, kes enne seal maas oli, tuli nüüd neile vastu. Algul ta ei tundnud seda isikut ära, kuid kui viimane lähemale tuli, siis tundis ta ära K Vi, kes kergelt tuikus ja oli verine. K Vil oli kulmu juurest ja tagant kukal katki ning ta rääkis, et Toomas Männik ja Dmitri Filippov olid ta metsa viinud, puu külge sidunud ja peksa andnud. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - koopia AS Tapa Haigla kiirabikaardist 01.06.2009 (tl 6) K Vi kohta. Patsienti oli väidetavalt pekstud ca 1,0 tundi tagasi. Löödi jalgadega näkku. Joobetunnused. Kulmuhaav. - asitõendite vaatlusprotokoll ning sinna juurde kuuluvad fototabelid 03.06.2009 (tl 12-13). Asitõenditeks on köied – 1) riidest, läbi õmmeldud köis, köie otstes sõlmed, ühest sõlmest teise sõlmeni 196 cm, köie otsas silmus (silmuse pikkus 14 cm), köie laius 1,5 cm; 2) takune, takunöör on puntras, köie otstes ja kohati keskel näha tumedamaid kohti. Taskurätik – heledat värvi, äärtes sinised ja hallid triibud, mõõtmed 31 x 32 cm. Taskurätikul näha pruunikaid plekke. Köied ja taskurätik hoitakse kriminaalasja juures. - koopia AS Rakvere Haigla patsiendikaardist 04.06.2009 (tl 16) K Vi kohta.
5. juunil viidud metsa, seotud puu külge ja pekstud näkku ja pähe. Korduvalt kaotas teadvust. Praegu peavalu, koordinatsioon halb, iiveldab. Diagnoos: peaaju vapustus, näo põrutused, krooniline põskkoobaste põletik. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 63 p 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatavate Dmitri Filippovi ja Toomas Männiku süü neile esitatud süüdistustes on tõendatud eelkõige kannatanu K Vi üksikasjalike ütlustega, milliste õigsuses ei ole põhjust kahelda, sest neid ütlusi toetavad tunnistaja L T ütlused, asitõendid ning koopiad AS Tapa Haigla kiirabikaardist 01.06.2009 ja AS Rakvere Haigla patsiendikaardist 04.06.
6. Tunnistajad M P, A A ja I V on andnud ütlusi kannatanul K Vil 01.06.2009 esinenud vigastuste kohta. Süüdistatav Dmitri Filippov ei eita kannatanult K Vilt 1000 krooni raha nõudmist, tema metsa viimist, kinnisidumist ja peksmist, samuti järgmisel päeval telefoni teel ähvardamist. Nimetatud asjaolud nähtuvad üheselt ka süüdistatava Toomas Männiku ütlustest, kes oma süüd sisuliselt tunnistas.

§ 214

lg 1 näeb ette vastutuse varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda.

§ 214

lg 2 p 5 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud isikult vabaduse võtmisega. Käesoleval juhul realiseerus kannatanult K Vilt vabaduse võtmine väljapressimise kvalifitseeriva tunnuse tähenduses. Kohtu arvates leidsid sündmused aset samade suhete pinnalt ning samadel asjaoludel, mistõttu 11 on tegemist ühe jätkuva süüteoga

§ 214

lg 2 p 5 järgi, sest süüdistatav Dmitri Filippov võttis kannatanult K Vilt reaalselt vabaduse ja süüdistatavale Dmitri Filippovile

§ 121ja 120 järgi inkrimineeritavad kuriteod eraldi kvalifitseerimisele ei kuulu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-103-10 14.01.2011 öelnud, et jätkuva süüteona saab vaadelda sellist erinevate tegude kompleksi, kus mitu ajaliselt lähedast sama objekti vastu suunatud ja sarnasel viisil toimepandud tegu (mis ka eraldiseisvalt on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised) loetakse õiguslikult üheks teoks, kuna osateod on kantud ühtsest tahtlusest. Samuti eeldab jätkuvast süüteost kõnelemine, et erinevad osateod vastavad ühele süüteokoosseisule. Väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärk on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus. Väljapressimise objektiivne koosseis on seega varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Kogutud tõenditest ei nähtu see, et süüdistatava Dmitri Filippovi ja kannatanu K Vi vahel oleks eksisteerinud mingit võlavahekorda. Kannatanu K V ei kinnita, et ta oleks lubanud maksta süüdistatavale Dmitri Filippovile 1000 krooni selle eest, et tema xxxx asuva korteri uks ära parandati. Ka juhul, kui kannatanu K V ise oleks lubanud süüdistatavale Dmitri Filippovile maksta 1000 krooni ja jätnud oma lubaduse täitmata, on ikkagi tegemist väljapressimisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-12-97 04.02.1997 väljendanud seisukohta, et kannatanuks osutunud isiku eelnev lubadus raha anda ei tekita iseenesest tsiviilõiguslikku kohustist. Lubadus kellelegi raha üle anda ei too lubajale kaasa mingeid õiguslikke kohustusi ega loo teistele isikutele õigust seda summat nõuda. Subjektiivsest küljest eeldab väljapressimine tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates tegutses süüdistatav Dmitri Filippov kaudse tahtlusega. Süüdistatava Toomas Männiku poolt toimepandud tegu on kohtueelsel uurimisel õigesti

§ 214

lg 2 p 5 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud.

§ 22

lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Erinevus kaastäideviimisest seisneb selles, et kaasaaitaja ei valitse tegu, vaid üksnes toetab võõrast tegu. Tõendamist leidis see, et süüdistatav Toomas Männik sõidutas oma sõiduautoga xxxx reg nr xxxx kannatanu K Vi xxxx vallas xxxx külas asuvasse metsa, pidades põhitegu võimalikuks. Kui kaasaaitaja peab vähemalt põhitegu võimalikuks, on tegemist kaasaaitamisega kaudse tahtluse vormis. Seega esinevad süüdistatavate Dmitri Filippovi ja Toomas Männiku käitumises süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav Dmitri Filippov pani toime

§ 214

lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.

§ 22

lg 5 kohaselt süüdistatava Toomas Männiku kui kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut.

§ 60

lg 1 sätestab, et käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust, sealjuures sama § lg 2 kohaselt kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast ja sama § lg 3 kohaselt kergendatud karistuse alammäär on käesoleva seadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja 12 toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava Dmitri Filippovi teos avalduvad teo ebaõigust suurendavad asjaolud, sest kasutatud vägivald oli intensiivne ja jõhker (kinniseotud kannatanu K Vi korduv löömine jalaga näkku, mille tagajärjel viimane kaotas teadvuse). Süüdistatavate Dmitri Filippovi ja Toomas Männiku karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus

§ 57

lg 1 p-s 3 nimetatud puhtsüdamlikku kahetsust, lisaks sellele kummagi osas veel süü osalist tunnistamist.

§-s 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud süüdistatavate Dmitri Filippovi ja Toomas Männiku käitumises puuduvad.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavaid Dmitri Filippovit ja Toomas Männikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Süüdistatavat Dmitri Filippovit on väärtegude toimepanemise eest 2-l korral karistatud, määratud rahatrahvid on tal tasumata. Süüdistatavat Toomas Männikut on väärtegude toimepanemise eest 3-l korral karistatud, üks määratud rahatrahvidest on tal tasutud.

§ 214

lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastane vangistus.

§ 61

lg 1 kohaselt võib kohus erandlikke asjaolusid arvestades kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära. Seda, mis laadi peavad erandlikud asjaolud olema, seadus konkreetselt ei reguleeri. Kohus, erinevalt süüdistatava Dmitri Filippovi kaitsjast, ei leia ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks aluse kohaldada Dmitri Filippovi suhtes

§ 61

lg 1 sätteid, võimaldades mõista talle ettenähtud sanktsiooni alammäärast väiksema vangistuse. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistatavat Dmitri Filippovit tuleb karistada vangistusega, mis on ettenähtud sanktsiooni alammääras. Riigikohus on oma lahendites korduvalt väljendanud seisukohta, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla vaid kergemate kuritegude puhul ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Süüdistatava Toomas Männiku puhul kohaldab kohus

§ 22

lg 5 ja 60 sätteid, vabastades ta

§ 74alusel karistuse kandmisest tingimisi kahe aasta kuue kuulise katseajaga.

Kannatanu K V on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 600 krooni (38,35 eurot) seoses temal seljas olnud riiete kasutuskõlbmatuks muutumisega, sest lühikesi Nike pükse ja T-särki, ei õnnestunud enam verest puhtaks saada. Süüdistatavad Dmitri Filippov ja Toomas Männik on võtnud hagi õigeks. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Sama § lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse 13 olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Sama § lg 4 sätestab, et kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohus leiab, et kannatanu K Vi tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest temal 01.06.2009 seljas olnud riided muutusid kasutamiskõlbmatuks tema suhtes kasutatud vägivalla tulemusena. Süüdistatavad Dmitri Filippov ja Toomas Männik kui ühiselt kannatanule K Vile kahju tekitanud isikud vastutavad solidaarselt. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 04. augustil 2011. a. Riigikohtu määrusega. Nooremreferent Heli Väinaste Tea Toming Tea Toming