1-11-6104/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja 20.juuni 2011.a. Tallinn koht Kriminaalasja number 1-11-6104 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Sten Lind, Urmas Reinola Kriminaalasi Joonap Turi süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 24.mai 2011.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Joonap Turi Süüdistatav Joonap Turi RESOLUTSIOON Süüdistatava Joonap Turi poolt esitatud apellatsioon Harju Maakohtu 24.mai 2011.a. otsusele – jätta läbivaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK : Harju Maakohus otsustas 24.mai 2011.a. otsusega süüdi tunnistada Joonap TURI KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust (1 aasta vangistust) 19.10.2005.a. Harju Maakohtu otsusega ja Harju Maakohtu 01.02.2011.a. otsusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 24.05.2011.a. seisuga – 28 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta ja 28 päeva. Karistusaja alguseks lugeda 24.05.2011.a. Tõkendiks kohaldada Joonap Turi suhtes –vahistamine, tõkend tühistada peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Joonap Turi mõisteti süüdi selles, et tema olles Tallinna Linnakohtu 19.10.2005.a. otsusega süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 alusel, süüdistatakse alljärgnevate kuritegude toimepanemises: Joonap Turi, olles OÜ International Ventures juhatuse liige, tekitas 09.03.2006.a OÜ-1 Komtronik väära ettekujutuse nimetatud ettevõttega sõlmitava lepingu täitmisvõime ja -valmiduse osas. Nimetatud väära ettekujutuse tulemusel andis Komtronik OÜ välja kaupa kogumaksumusega 45 140 krooni. Kauba eest tasumise tähtaeg oli 13.03.2006.a, kuid OÜ International Ventures oma kohustust Komtronik OÜ ees ei soovinud ega olnud ka võimeline täitma. Sellisena sooritas Komtronik OÜ kahjuliku varakasutuse 45 140 krooni, mille tulemusena sai Joonap Turi vastavas ulatuses varalist kasu. Samuti Joonap Turi, olles OÜ International Ventures juhatuse liige, tekitas 09.03.2006.a OÜ-1 Finroport Pluss väära ettekujutuse nimetatud ettevõttega sõlmitava lepingu täitmisvõime ja -valmiduse osas. Nimetatud väära ettekujutuse tulemusel andis Finroport Pluss OÜ välja kaupa kogusummas 1 849,94 krooni. OÜ International Ventures kauba eest OÜ-le Finroport Pluss ei olnud võimeline tasuma ega avaldanud selleks ka soovi. Sellisena sooritas Finroport Pluss OÜ kahjuliku varakasutuse 1 849,94 krooni, mille tulemusena sai Joonap Turi vastavas ulatuses varalist kasu. Samuti Joonap Turi, olles OÜ International Ventures juhatuse liige, tekitas 09.03.2006.a OÜ-1 FiliClean väära ettekujutuse nimetatud ettevõttega sõlmitava lepingu täitmisvõime ja -valmiduse osas. Nimetatud väära ettekujutuse tulemusel osutas OÜ FiliClean teenust summas 2 790 krooni ning andis üle vara summas 700 krooni. OÜ International Ventures teenuse osutamise eest OÜ-le FiliClean ei soovinud tasuda ega olnud selleks ka maksevõimeline. Sellisena sooritas OÜ FiliClean kahjuliku varakasutuse 3 490 krooni, mille tulemusena sai Joonap Turi vastavas ulatuses varalist kasu. APELLATSIOONI SISU: Esittaud apellatsioonis ei nõustu süüdistatav kohtu poolt karistuse kandmise aja alguseks määratud kuupäevaga, milleks kohtuotsuse kohaselt on 24.mai 2011.a. e. kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Apellant väidab, et prokurör oli temale lubanud, et karistuse kandmise aja alguseks saab olema 21.01.2011.a., mil ta vahistati seoses eelmise kohtuotsuse täitmisele pööramisega. Tema nõustus kokkuleppega just tingimusel, et karistuse kandmise aja alguseks saab olema varasem kuupäev, sest siis oleks temal avanenud võimalus tingimisi ennetähtaega vabaneda elektroonilise järelevalve alla juba 21.juulil 2011.a. , s.o. 1/3 karistuse möödumisel, kuid mitte enne kui 6 kuud. Nüüd aga nihkub see võimalus ligi 4 kuud edasi. Kui temale kohtus kokkulepe ette loeti ja tema sellega nõustus, siis teadis ta samuti, et karistused liidetakse selliselt, et karistuse kandmise aja alguseks saab olema 21.01.2011.a. Kohtuotsust lugedes aga selgus, et karistuse kandmise aja alguseks on kohtuotsuse kuulutamise päev. Apellant leiab, et prokurör on temale loonud väära ettekujutuse asjaoludest ja mõjutanud teda kokkulepet sõlmima. Palub prokuröri tegevust analüüsida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-9609). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algus. Kuna käesoleval juhul väidab süüdistatav, et kohus on väljunud karistuse kandmise aja algust määrates sõlmitud kokkuleppe piiridest ja kokkuleppe kohaselt pidanuks karistuse kandmise aja algus olema 21.01.2011.a., siis eelkõige analüüsib kohtukolleegium seda süüdistatava väidet. Kohtukolleegium märgib, et apellandi sellekohane võide on alusetu. Kui prokurör oleks soovinud sõlmida kokkulepet selliselt, et karistuse kandmise aja algus olnuks 21.01.2011.a., siis pidanuks kokkuleppe kohaselt olema KarS prg. 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud e. kahe kohtuotsuse järgi mõistetud karistuste summa. Nimelt olnuks sellisel juhul karistuse aja alguse seisuga e. seisuga 21.01.2011.a. kogu eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus e. 5 kuud kandmata ja selle täielik liitmine olnuks KarS prg. 65 lg 2 reeglite kohaselt kohustuslik. Kokkuleppes aga ei ole liitkaristuseks kahe kohtuotsusega mõistetud karistuste summa vaid prokurör on arvutanud välja eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse osa kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga. Kohtukolleegium tunnistab, et ka selline prokuröri seisukoht ei ole küll õige ja põhjendatum olnuks märkida kokkuleppesse, et liitmisele kuuluv ärakandmata karistuse pikkus tuleb välja arvutada kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga ja selle seisuga ärakandmata karistuse kuulub täielikult liitmisele, kuid kindel on see, et prokuröri tahe ei olnud suunatud sellele, et liitkaristuse kandmise aja alguse kuupäev on 21.01.2011.a. Seega ei ole väljutud kohtukolleegiumi arvates ka kokkuleppe piiridest ja veel enam, et seda oleks tehtud süüdistatava kahjuks. Andmaks hinnangut süüdistatava väitele, et karistuse kandmise aja algus pidanuks siiski olema 21.01.2011.a. märgib kohtukolleegium aga järgmist. Joonap Turi mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 19.10.2005.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades ei pööratud karistust täitmisele 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ning kohustati J. Turit järgima kontrollinõudeid ja kohustusi kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Katseaeg algas 19.10.2005.a. 10.02.2006 Harju Maakohtu määrusega pikendati J. Turile määratud katseaega, kuna kriminaalhooldusalusega oli vahepeal ametnik kohtunud ning palunud kohtul mitte pöörata karistust täitmisele vaid pikendada J. Turile määratud katseaega 2 kuu võrra. 27.02.2006 esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande taotlusega pöörata J. Turile mõistetud karistus täitmisele. Rikkumine seisnes selles, et J. Turi eiras jätkuvalt kontrollnõudeid ning vaatamata 31.01.2006 antud lubadustele ei ilmunud enam registreerimisele. Harju Maakohtu 06.03.2006.a määrusega määras kohus, et KrMS § 130 lg 5 alusel tuleb J. Turi vahistada kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Vajadusel kuulutada J. Turi tagaotsitavaks. J. Turi peeti kinni Lääne Prefektuuri poolt 21.01.2011.a ja toimetati Kuressaare politseijaoskonna arestikambrisse. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kelmuse episoodid pani Joonap Turi toime juba peale seda, kui maakohus oli kohtuotsuse täitmise tagamiseks teinud Joonap Turi vahistamise otsustuse ning eelmise kohtuotsuse täitmisele pööramise vajadus ei olnud tingitud mitte uute kuritegude toim panemisest vaid kontrollnõuete jätkuv eiramine. Seega on ilmselge, et alates 21.01.2011.a. ei viibinud Joonap Turi vahi all mitte vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude osas uuritava kriminaalasjaga. Käesolevas kriminaalasjas Joonap Turi suhtes kohtueelse uurimise käigus tõkendit ei kohaldatud. Käesolevas kriminaalasjas on maakohus kohaldanud Joonap Turi suhtes tõkendit – vahistamine – vaidlustatud kohtuotsuse kuupäevaga ja see on ka liitkaristuse kandmise aja alguseks. Sama kuupäeva seisuga on arvutatud ka ärakandmata karistuse osa. Kohtukolleegium leiab, et selline maakohtu otsustus on kooskõlas valitseva kohtupraktikaga ja Riigikohtu seisukohaga, mis on väljendatud Riigikohtu otsustes 3-11-80-99 ja 3-1-1-121-00 ning mille kohaselt arvestatakse karistuse tähtaja hulka üksnes arutatava kriminaalasjaga seonduv eelvangistuses viibitud aeg. Seetõttu on alusetu ja põhjendamatu apellandi taotlus lugeda talle mõistetud karistuse tähtaja hulka Harju Maakohtu määruse alusel teises kriminaalasjas vangistuses viibitud aeg. Veel peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et käesoleval juhul ei kohaldu eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise küsimuse lahendamisel ja sellest tulenevalt ka liitkaristuse mõistmisel Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-118-09 p.-des 13-16 väljendatud seisukohad, sest Joonap Turi suhtes esines kohtuotsuse täitmise aegumise peatumise alus – ta hoidus kohtust kõrvale ligi 5 aastat, mistõttu ei olnud võimalik otsustada tema suhtes eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks arutada apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Julia Katškovskaja Sten Lind Urmas Reinola