Obsah (12)

§ 113§ 2§ 115§ 28§ 29§ 120§ 121§ 32§ 34§ 36§ 56§ 57

Ärakiri 1-10-7968 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2011. a Haapsalus Kohtuistungi toimumise aeg 05. oktoober 2010, 01. detsember 2010, 16. mä

§ 113

järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Kalmer Robam - elukoht *, käesoleval ajal viibib vahi all Tallinna Vanglas aadressil Magasini 35 Tallinn, isikukood 36011014716, *, *haridus, emakeel * keel, *, *, karistamata, 28.01.2010 kahtlustatavana kinni peetud, 29.01.2010 kohaldatud tõkend vahistamine Kaitsja Vandeadvokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Kalmer Robam

§ 113järgi ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) aastat.

1. Karistuse kandmise alguseks lugeda Kalmer Robam kahtlustatavana kinnipidamine 28.01.
3. Kalmer Robam suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi karistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada.
4. Välja mõista Kalmer Robam`ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-10-7968 ning nõude liik - menetluskulu/: - sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti; - määratud kaitsjale makstud tasu 1081 (üks tuhat kaheksakümmend üks) eurot 43 senti; 1 Ärakiri 1-10-7968 - koopiate tegemise kulu 9 (üheksa) eurot 63 senti; - ekspertiisitasud 3348 (kolm tuhat kolmsada nelikümmend kaheksa) eurot 39 senti. Nõuded loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.
6. Jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 413 eurot 79 senti.
7. Jätta osaliselt riigi kanda kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu s.o 543 eurot 21 senti.
8. Asitõend – mobiiltelefon anda peale kohtuotsuse jõustumist üle K.Robam`ile.
9. Asitõendid – DNA-proovid ja nuga hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Kalmer Robam`it süüdistatakse selles, et tema tungis alkoholijoobes olles 27.01.2010 õhtul ajavahemikul kella 23.00-st kuni 23.47-ni * Haapsalus * korteris vastastikuse tüli käigus kallale * T R, keda lõi kööginoaga mitmeid kordi selja, kaela ja õlavöötme piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanu T R eluohtlikud tervisekahjustused – *, mille tagajärjel saabus kohapeal T R surm. Sellise tegevusega pani Kalmer Robam toime tapmise, s.o.

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo vastavus süüteokoosseisule.

§ 113näeb kuriteona ette teise inimese tapmise.

Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht Läänemaa Haigla kiirabikaart (tl 37 I kd) näitab – 27.01 oli väljakutse Haapsalu *, tuvastatud: * Põrandal hulgaliselt verd. Eluliselt tähtsad parameetrid puuduvad. Tl 39-68 I kd on surnu ekspertiisiakt nr 14 12.02.2010, milles ekspert on andnud alljärgneva arvamuse: * Tl 2-32 I kd on sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega. Vaadeldav sündmuskoht asub *. Korteri nr * välisuks on heledat värvi metalluks, mis on lukustatud (foto 1). Korteri valdaja Kalmer Robam avab võtmega ukse luku ja avab ukse. Korteris on eelnevalt 27.01.2010 kella 23.48 ajal viibinud häirekeskusele edastatud väljakutse peale kohale sõitnud SA Läänemaa Haigla kiirabibrigaad, kes tuvastas korteris oleva naisterahva surma ja politseipatrull peale kiirabibrigaadi lahkumist sulges korteri olustiku puutumatuna säilimise tagamiseks korteri välisukse Kirjeldatud on koridoris asuvaid esemeid. Koridoris jalanõuderiiuli toapoolses otsas on kummutisarnane kapp, 2 Ärakiri 1-10-7968 millel on näha musta värvi lauatelefon. Lauatelefoni toru on hargil, telefonil on näha punakat värvi verekahtlaseid täppe ja telefonitoru on verekahtlase määrdumisega. Esikust otse vaadates on sissepääs - kaarja kujuga ukseava korteri elutuppa, ukseavas vasakul pool valget värvi kaheukseline külmik (fotod 2-4). Külmiku ülemisel uksel elutoapoolsel äärel näha punakat värvi hägune laik (foto 5). Vannitoa ukse käepidemel on näha punakat värvi määrdumisjäljed (foto 7). Köök on korras (foto 11). Esikust kööki viivas koridoris ja köögis põrandal näha mitmeid verekahtlase määrdumisega paljaste jalalabade jälgi (fotod 12-13). Korteri elutoas esikust tulevast ukseavast vaadates vasakus seinas sektsioonkapp, toa keskel pruuni värvi puidust diivanilaud, laual näha osaliselt punaka vedelikuga täidetud nurgelised klaasid, laual põleb küünal. Elutoa esikupoolses seinas ukseavast vaadates paremal pruunikas kollakat värvi kirju katteriidega kolmekohaline diivan, paremal pool oleva akna all diivanilaua otsas samasugune tugitool ja diivanilaua teises otsas samasugune tugitool seljatoega diivanilaua poole. Diivanil on peal diivanikate (fotod 14-16). Diivani aknapoolses nurgas on näha alkoholipudelit venekeelsete tähtedega sildiga kirjaga „Berezovaja roša", pudelist ca üks kolmandik on täidetud värvitu vedelikuga (fotod 17-18). Elutoast viib neljakandilise kujuga ukseava magamistuppa. Magamistoa ukseava kõrval paremat kätt elutoa seinas sahtlitega madal kapp, millel televiisor, televiisor on sisselülitatud asendis. Magamistuba korras, määrdumisjälgi pole. Korter on mõõdukalt korras, kappide uksed, sahtlid suletud asendites. Esikust elutuppa viiva ukseava juures, toa keskel asuva tugitooli kõrval on näha kõhuli asendis, peaga diivani otsa suunas naisterahva surnukeha, ülakeha põrandal oleva väikese vaiba peal. Surnukeha pea on näoga esikusse viiva ukseava suunas. Surnukeha on palja ülakehaga (ülakeha riietasid lahti kiirabitöötajad vigastuste kindlakstegemiseks ja fikseerimiseks), jalas musta värvi aluspüksid ja põlvedeni alla tõmmatud pruunikat värvi riidest püksid, jalas punaka-kollaka triibulised puuvillased sokid (fotod 23-27). Surnukeha näopiirkond ja juuksed on kaetud hüübinud verega, samuti on veriste määrdumisjälgedega kaetud seljapiirkond. Surnukeha käed on külgedel, verega määrdunud. Surnukeha seljal paremal küljel roiete piirkonnas on näha ca 1-1,5 cm pikkusega torkehaava, samuti on torkehaav paremal õlal, ca 3 cm pikkune lõikehaav kaelapiirkonnas ja lõikehaav lõual. Ulatusliku verise määrdumise tõttu on kõikide võimalike vigastuste tuvastamine raskendatud. Surnukeha ülakeha all olev vaip on niiske, verega ohtralt läbi imbunud ja määrdunud, vaiba ääres diivani otsa juures osaliselt diivani all on näha vereloiku (fotod 28-30). Keerates surnukeha selili asendisse, on näha kaelahaavast immitsemas verd, surnukeha nägu on määrdunud osaliselt hüübinud verega (foto 31). Surnukeha vahetus läheduses on näha hüübinud verejälgedes osalised fragmendid jalatsijälgedest (fotod 32-35). Olles keeranud surnukeha selili asendisse, tuli nähtavale surnukeha all olnud vaibal asetsev verega määrdunud mobiiltelefon (fotod 36-37). Mobiiltelefon pakiti paberikotti, suleti ja viseeriti. Võimaliku kuriteo toimepanemise vahendi leidmiseks kontrollides ja läbi vaadates kogu korteris olevat inventari on elutoa diivanit tõestes näha diivani esikupoolse ja surnukeha poolse otsa alumisest otsaservast 30 cm kaugusel diivani all näha musta värvi plastikust käepidemega hõbedat värvi teraga terapikkusega 20 cm lauanuga, millel näha noa teral ja käepidemel verekahtlased määrdumisjäljed, noa paiknemiskohast surnukeha poole vaiba ääres põrandal ulatuslik vereloik, mis noa asukohani ei ulatu (fotod 38-40). Nuga pakiti paberikotti ja paberikott suleti ja viseeriti. Surnukeha toimetati sündmuskohalt surnu kohtuarstlikku ekspertiisi. T R surnukeha toimetatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi teostamiseks EKEI Lääne-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonda Pärnu Ristiku

1. Sündmuskohalt võeti kaasa pakitud ja suletud paberikottidesse mobiiltelefon ja lauanuga. Tl 135 I kd on asitõendi vaatlusprotokoll. Vaadeldavaks objektiks on ööl vastu 28.01.2010 Haapsalus * korterist sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud nuga. Nuga on kööginuga. Noa kogupikkus on 31 cm, tera pikkuseks on 19,5 cm, tera laius käepideme poolsest otsast on 2,5 cm, terapoolsest otsast 1,5 cm. Noa käepide on musta värvi plastikusarnasest materjalist. Noa tera 3 Ärakiri 1-10-7968 lõikekülg on sakiline, teraots on teravatipuline. Noal markeeringud puuduvad. Noa teral ja käepidemel esinesid sündmuskohalt kaasavõtmise hetkel ulatuslikud verekahtlased määrdumisjäljed, mis on fikseeritud ka sündmuskohal tehtud ja sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotol nr 40, käeoleva vaatluse teostamise hetkel on noateral ja käepidemel olevad ulatuslikud määrdumisjäljed rohekaspruunikat värvi (vt foto 1). Vaadeldud nuga on pakitud, pitseeritud, viseeritud ja paigutatud Haapsalu politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi. Tl 131-133 on ekspertiisiakt nr SS-0029-10/0448, kus ekspert on andnud arvamuse, et kuna sündmuskoha vaatlusel 28.01.2010 Lääne Maakonnas Haapsalus * leitud ja ekspertiisiks esitatud musta värvi plastmaterjalist käepidemega kööginoalt avastatud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmendid ei võimalda isiku identifitseerimist, siis ei tehtud võrdlusuuringuid kahtlustatava Kalmer Robami naha papillaarkurrustiku jälgedega ega Riikliku sõrmejälgede registrisse kantud isikute sõrme- ning peopesajälgedega. Seega nimetatud ekspertiisiakt ei sisalda tõenduslikku teavet käesolevas kriminaalasjas, kohus jätab selle tõendite kogumist kõrvale. Tunnistaja A J andis kohtus ütlusi, et
2. jaanuari õhtul said väljakutse Haapsalusse * korteri ukse taha koridori, kuskil kolmveerand 12 paiku, umbes 23.40 - et lebab koridoris noormees, kes ei ole kontaktne, verine. Koridoris teda ei leidnud, siis proovisid uksi, et keegi peab olema väljakutse teinud, kes midagi teab sellest asjast. Proovisid ise ust, uks oli avatud, koridoris oli keegi meesterahvas. See meesterahvas nagu oli endast väljas, oli joobes. Rääkis midagi kapuutsidega meestest. Nägid kannatanut, oli koridorist nähtav, asusid temaga kohe toimetama. Kannatanu oli elutoa ukse vahel, elutoas. Koridori välisuksest sisenedes oli see uks otse ees. Kannatanu oli kõhuli asendis, riided olid seljas. Riided tavaliselt sellises olukorras, et kiiremini kätte saada, lõigatakse puruks, et teostada kannatanu ülevaatust - vigastused. Pöörasid kannatanu teistpidi, et ka varjus oleva külje poolt vigastused kindlaks teha. Kannatanu all oli mobiiltelefon, kuskil kõhu piirkonnas või veidi kõrgemal. Pärast keerasid kannatanu algasendisse tagasi. Ilmselt telefon jäi tema alla. Kui kannatanut läbi vaatasid, siis süda ei töötanud, pupill ei reageerinud enam valgusele ka. Vigastused olid seljal, kaelal. Seljal olid torkehaavad, kaelapiirkonnas oli vist isegi üks lõikehaav ka. Politsei tuli ka kohale. Ei tea kes väljakutse tegi ja millise telefoniga. Tl 71 I kd on indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt on 28.01.2010 kell 01.09 indikaatorvahendiga kontrollitud K. Robam joobeseisundit – kontrolli tulemus positiivne, indikaatorvahendi näit 1,03 mg/l. Tl 72 I kd on K. Robam joobeseisundi kontrollimise protokoll, mille kohaselt 28.01.2010 on tuvastatud, et K.Robam välimus on puhas, silmad ei puneta, pupillid suured, reaktsioon häiritud, kõne selge, aja-, isiku- ja kohatajus esineb häireid, teadvusel, mäletab viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioonis kerged häired, käitumine normaalne, väriseb, apaatne. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on üheselt tõendamist leidnud, et T R surm saabus 27.01.2010 korteris * ja surm saabus süüdistuses märgitud eluohtlike tervisekahjustuste tagajärjel, millised tervisekahjustused olid tekkinud noalöökide tagajärjel, milline nuga sündmuskohalt leiti ja asitõendina kriminaalasja juures asub. Seega on tõendamist leidnud, et T. R`it 27.01.2010 korteris * noaga korduvalt löödi ja selle tagajärjel tekkinud tervisekahjustused põhjustasid T.R surma. Selle teo toimepanemine on süüks arvatud Kalmer Robam`ile. Kalmer Robam on öelnud, et tapmine oli, kedagi teist seal rohkem ei olnud, see sai olla ainult tema. Sündmuste käiku iseloomustas alljärgnevalt - 25.01 see päev jõid vähe, järgmine päev A juures jõid kõvasti. Siis peale A juures joomist oli järgmine päev ikka tõesti paha. 27.01 hommikul panid neid lullasid – odekolonni, sealt putkast, mis müüakse seal kioskites. Ostis neli pudelit hommikul, kolm jõid naisega ära, ühe jättis alles. Alkoholi ostis *rahade eest. 27.01.10 õhtul oli enda kodus. Naabrinaine A kõrvalt majast käis külas, abikaasa oli ka kodus. Muretsesid viina, mingi rohelise sildiga, ei tea, mitu pudelit viina oli. A oli väga kurb, oli mehest lahku läinud, käisid juba eelmine päev tema juures külas. A oli naise sõbranna, siis järgmine päev tuli ta nende juurde, peale lõunat. Mingil ajal läks minema, see võis olla väga hilja. Siis jäid kahekesi ja siis naisel jäi muidugi jälle väheks ja väheks seda alkoholi. Tahtis magama minna, võttis riided seljast, oli ainult sokid ja trussikud, läks voodisse. Naine ütles nii nagu tal 4 Ärakiri 1-10-7968 komme oli, et üles, üles, tahtis juurde saada, siis hakkas nokkima, et oli tal pooliku suitsu ära tõmmanud, ometi mitu tervet pakki oli. Ta oli väga närviline inimene peale seda, kui ta sai oma haigusest teada, suvel sai ta oma vastused. Viimased pool aastat oli ta täielik närvipundar purjus peaga, kaine peaga oli normaalne. Ahelsuitsetajaks muutus. Ta oli enne mingi * olnud ja et kõik organid on mingisuguseid * täis, peale seda muutus väga närviliseks. Eriti joomase peaga. Siis läks väga hulluks. Läks suurde tuppa tagasi ja hakkas telekat vaatama, kuna magada niikuinii ei lasknud. Siis hakkas sellest tüli nokkima, et suitsu ära tõmbas, et alkoholi tarvis, ütles, et kus hakkab öösel otsima, siis oli küll, et vann pesemata, et käis duši all, siis et vesi peldikus peale tõmbamata, siis pani lihtsalt vastu pead, ikka mitu korda. Siis läks kööki, tuli tagasi ja karjus, et lõikab tal soolikad välja, et kuna tõmbas tema viimase pooliku suitsu ära. Vaatas telekat, tuli noaga, siis sisistas, et *. Tõmbas noaga horisontaalis – ülevalt alla, mäletab kahte lööki, ei tea, kas pihta sai, teinekord oli põiki. Vasakust õlast risti allapoole. Sai tal käest kinni, ta ütles, et * ja naeris, siis läks pilt eest. Sai sellest käest kinni kahe käega, kus nuga oli ja siis oli pilt eest läinud, teab et tormas tema poole ja siis ei tea, mis edasi sai. Uuesti mäletab sel hetkel kui naine lebas ta ees, oli ta ees kummargil ja kaela juures olev vereloik silmnähtavalt kasvas, vereloik oli algul kahe peopesa suurune ja see kasvas silmnähtavalt. Püüdis vaadata, et kust see veri tuleb, et kinni panna, kaela juurest oli verine ja ei saanud sellest aru, pulss oli vasakult poolt olemas, see lõi silmnähtavalt, sai aru, et midagi on väga mäda, jõudis telefoni juurde ja helistas
3. Palus abi, et midagi on juhtunud, et siin on, täpselt sõnasõnalt ei mäleta, kaks korda helistas kindlasti, kolm korda katsus pulssi ja viimane kord oli pulss nõrk, hästi nõrk, aga tunda oli. Kui tülitsesid, siis oli tavaline, et naine lahtise käega vastu pead andis. Siis klaasiga vee näkku loopimine. Sõimamine, tülinorimine ja solvamine oli tavaline kui naine oli alkoholi tarvitanud. Tülide käigus varem ei ole olnud noaga vehkimist. Kohtueelsel uurimisel ei rääkinud midagi sellest, et abikaasa solvas, rääkides * halvasti, rääkis seda mitme kuu pärast advokaadile, ei tahtnud rääkida, sest mõtles, et tuleb avalik kohtuprotsess ja .. Uurijale andis teistsuguseid ütlusi kui kohtus, sest oli siis nii endast väljas. Ise mõtles selle välja, et mingid mehed olid seal ja hoopis teised mehed, et ärkas kisa peale üles, et ise magas. See oli vale. Pea oli nii segamini, hingeline seisund, ei saanud midagi mõelda, kuidagi leida vabandust enda jaoks, seisukohta võtta. Kahetseb seda, mis juhtus, armastas oma abikaasat. Abikaasal oli mobiiltelefon. 112 väljakutse tegi lauatelefoniga. Peale seda sündmust oli tal kaks mingit kriipsu - üks oli kõhu peal ja teine oli rinna peal marrastused olid. Aga mitte küünte omad, see oli näha, et teravad. Käis ukse juures mitu korda vaatamas, et kas kiirabi tuleb juba või ei tule, mingil hetkel olid nad ukse taga, tahtis uksele minna, ust avada ja nad olid juba seal. Kohtusid ukse peal nagu. Kui kiirabi seal oli, käis närviliselt edasi-tagasi, vaatas, et kuidas naise seisukord on, et kas ta on ohtlikkus seisus või et mis toimub. Lootis, et elumärki annab, sest vereloik oli nii suur ja see oli selge, et midagi on väga mäda. Tahtis fikseerida seda kohta, et kust see veri tuleb, et hoiaks kinni või paneks mingi lapi sinna. Soovis verevoolu kinni hoida. Soovis esmaabi anda. Võimalik, et abikaasa on talle varasemalt ka politseid või kiirabi kutsunud, ise ei mäleta. Abiellusid *, kolisid * tänava korterisse - * * kevadel. On * - *, neid * on mitu ja ei tea, kas need on kokku pandud või kuidas. See võib mitme *olla. Sai *, naine ei töötanud. Kohus leiab, et K.Robam ütlustega on tõendamist leidnud, et isikuks, kes T. R`it 27.01.2010 noaga korduvalt lõi, oli Kalmer Robam. Kaitsja leidis, et K. Robam on talle süüks arvatud kuriteo toime pannud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis ja palus tegu kvalifitseerida

§ 115

järgi.

§ 115

näeb kuriteona ette tapmise, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. 5 Ärakiri 1-10-7968 K. Robam andis kohtuistungil ütlusi, et sel õhtul oli naisega sõnavahetus, naine läks kööki, tuli tagasi ja karjus, et lõikab tal soolikad välja, et kuna tõmbas tema viimase pooliku suitsu ära. Vaatas telekat, tuli noaga, siis sisistas, et *. Tõmbas noaga horisontaalis – ülevalt alla, mäletab kahte lööki, ei tea, kas pihta sai, teinekord oli põiki. Vasakust õlast risti allapoole. Sai tal käest kinni, ta ütles, et * ja naeris, siis läks pilt eest. Sai sellest käest kinni kahe käega, kus nuga oli ja siis oli pilt eest läinud, teab et tormas tema poole ja siis ei tea, mis edasi sai. Tunnistaja M P andis ütlusi, et 27.01.10 õhtul oli kodus. Korter nr * asub tema korteriga võrreldes täpselt üleval. Hakkasid pool 12 magama minema, kui magama läksid, siis vaatas kella ja see oli peale seda. Mis kell tegelikult oli, seda ei tea, kisa kostis. Kuulis ülevalt hääli - naine karjus: aiai valus on, lase lahti, siis läks natuke aega mööda ja karjus uuesti, et aia valus on, lase lahti. Kohus avaldas tl 99 pöördel I kd tunnistaja poolt antud ütlused, et naisterahva jutust sai nii palju aru, et too tahtis juua saada ning ta nagu provotseeris meest. Hääled kostsid ühe koha pealt. Samme ei olnud kuulda. Karjumiste vahe võis olla alla minuti. Trepikojas, enne seda kui kuulis hääli sealt ülevalt korterist, mingit karjumist või liikumist ei olnud kuulda. Sellest korterist on ka varem lärmi kostnud. Üks õhtu nad vaidlesid selle üle, et naine käib tööl ja mees ei käi. Mees tahtis jooki ja naine püüdis selgeks teha, et raha läheb sinna ja sinna ja sinna. Peaaegu igal õhtul on tülitsemist kuulda olnud, ka

1. jaanuarile eelnenud päevadel. Mõlemad vaidlesid üksteise vastu. Aastates ei saanud olla, sest nad nii kaua seal ei elanud, nad vahetasid kellegagi korteri ära. Eelmine naaber ka tülitses kogu aeg, mingi aeg oli vaikus, siis hakkasid uuesti tülid pihta, ainult vanade naabritega oli muusika. Uute naabritega ei olnud muusikat, selles oli vahe. Tunnistaja V P andis ütlusi, et 27.01.10 õhtul oli kodus. Üldiselt oli juba voodis, kuskil pool 12 või viis enne, oli pikali. Magamistuba, siis on koridor ja koridori seina vastas on naabrikorter - *, siis kuulis, et appi, appi. Tõusis selle karje peale üles, magamistoa uks oli kinni, tegi lahti, vaikus. Naisterahva hääl oli. Siis kuulas oma korteris, oli vaikus, kuulatas koridoris ja köögis. Siis küsis abikaasa käest ka, et kuulis ta mingit karjet - ei, aga ta ei kuule ühest kõrvast, ta vaatas eurosporti. Siis jäi suure toa seina ukse vastu seisma, seisis ja siis kuulis veel naisterahva häälega lauset - ära joonud türapea, siis oli jälle vahe, siis oli sina mind ei võida, sina mind ei võida, sina mind ei võida. Need kolm viimast lausejuppi olid vaikselt ja hingepõhjast. Aga esimene hüüe oli kõva selge häälega, see oli vihahoos ja viimased laused oli väljapressitud ütlused väga vaikselt. Mingid mütsud olid ka, kas 1 ja 2 või 2 ja
2. See ei olnud mööbli loopimine, väga pehmed tüpsud olid. Peale seda läks magama, pool umbes võis see olla, 5- 8 minutit seisis niimoodi ja siis läks edasi magama. Peale seda oli täielik vaikus. Rohkem ei ole midagi kuulnud. Varem on sealt korterist väga üksikuid tülitsemisele viitavaid hääli kuulnud. Aga kui nad olid selle korteri vahetanud, siis ikka oli. Nende aknad jäävad hoovi poole, temal teisele poole, kes sealt sissevälja käis, ei tea, isiklikult nendega tuttav ei ole ja seltskonnas istunud ei ole. Ei oska öelda, kui tihti naaberkorteris alkoholi tarvitati, aga ikka oli, see on iga inimese vaba valik, kui palju ta teeb soolaleiva pidu. Ikka juhtus. Koridoris, kui oli külaliste ära saatmine, siis naabrinaisel oli väga kõva ja selge hääl. Hääled kostsid nii ja naa. Üksikuid kordi kuulis, on ka selliseid, kui on ebameeldiv inimene, siis on ära saadetud kõva häälega. Korralooja on olnud naisterahvas. Nendel üksikutel juhtudel. Tunnistaja A J on andnud ütlusi, et kui läksid sündmuskohta, siis seal olev mees oli nagu endast väljas ja küsis, kas ta on surnud, rääkis midagi kapuutsidega meestest, kes oli ukse taga nagu käinud. Mees ütles, et ta oli maganud teises toas. Mees oli joobes, kui joobes, seda ei oska öelda. Mehe jutt oli üldiselt sihukene arusaamatu, põhiliselt kogu aeg ennast kordav. Nagu suurt seost ei olnud, närviline oli. Närvilisus seisnes kõnes just jah, käitumine oli ka selline, et liikus kogu aeg ringi köögi ja kordori vahel ja vahepeal sinna tuppa, kus oli kannatanu. Mees küsis, kas ta on surnud - 56-7-8 korda. Küsis kuidagi imestades. Brigaadijuht vastas, et on surnud. Paar korda vastati, aga tööd tehti edasi. Kui öeldi, et surnud, siis paistis reaktsioonina üllatumine või midagi. Reaktsioon oli nagu ei saaks asjale pihta. 6 Ärakiri 1-10-7968 Tl 75-83 I kd on Kalmer Robam läbivaatuse protokoll. Vaade Kalmer Robamile (foto 1, 2). Vaatlusel tuvastati kahtlustatav Kalmer Robami rindkerel rindade vahel kaks ca 30 cm pikkust punast värvi marrastuse samast triipu suunaga ülevalt alla ja teine diagonaalis vasaku õla poolt parema puusa suunas (foto 3, 4). Parema käe küünarnukil 3 cm läbimõõduga ümmarguse kujuga marrastus (foto 5). Kalmer Robami nina vasakul küljel on punast värvi ca 3 cm pikkune kriipsukujuline marrastus (foto 6, 7). Paremal põsesarnal kaks punast värvi verekahtlast täppi. Kalmer Robami vasaku ja parema käe küünte ümbruses punast värvi hüübinud verekahtlased jäljed (foto 8). Parema jala põlvel on punast värvi verekahtlane jälg (foto 9, 10). Mõlema jala varvaste vahel ja talla all hüübinud verele samased jäljed (foto 11, 12). Vasaku käe randmel 0,5 cm läbimõõduga ümmargune armistunud jälg. Parema käe serval ja parema õlaliigese kohal ca 10 cm pikkune ja 1,5 cm laiune hüübinud verele sarnased jäljed. Kohus leiab, et tulenevalt K. Robam, tunnistajate M. P ja V. P ütlustest on tõendamist leidnud, et sel õhtul oli T. R ja K. Robam vahel tüli. Samuti on neid tülisid olnud varem ja nagu K. Robam kinnitas, on tülid tekkinud alati seoses alkoholi tarvitamisega. Ka sel õhtul olid mõlemad – nii T. R kui K. Robam alkoholi tarvitanud (seda tõendab surnu ekspertiisiakti punkt 7 ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll, samuti K. Robam ja tunnistaja A. J ütlused). Tunnistaja V. P kuulis kuidas naine meest solvas, tunnistaja M. P on öelnud, et naisterahva jutust sai aru, et too tahtis juua saada nagu provotseeris meest. Samuti näitab K. Robam läbivaatuse protokoll, et tema rinnal on kaks nähtavat kriimustust, mis on kokkulangevad K. Robam ütlustega, et T. R vehkis tema ees noaga kahel korral. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K. Robam ütlusi selle õhtu sündmuste kohta, mis puudutab eelnevat tüli kannatanuga, saab lugeda usaldusväärseks. Seega loeb kohus tõendatuks, et T. R kasutas K. Robam suhtes vägivalda - lõi lahtise käega vastu pead, vehkis tema ees noaga, millega tekitas ka nähtavaid kriimustusi K. Robam rinnale, ähvardas soolikad välja lasta ja solvas tema *. Seega esines 27.01.2010 kannatanu T. R poolt K. Robam suhtes vägivalla kasutamine ja samuti solvas T. R K. Robam`i lähedast – s.o tema *. Nüüd tuleb kohtul leida vastus küsimusele, kas kannatanupoolse vägivalla ja solvamise tagajärjel tekkis K. Robam`il

§ 115sätestatud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund.

Kohus leidis, et K.Robam psüühilise seisundi tuvastamiseks teo toimepanemise ajal on vaja mitteõiguslikke eriteadmisi ja kohus määras 12.10.2010 määrusega nr 1-10-7968 eelnimetatud asjaolu kindlakstegemiseks kaitsja taotlusel K. Robam`ile kohtupsühholoogiaekspertiisi /tl 29-30 II kd/. Ambulatoorse kohtupsühholoogilise ekspertiisi aktis nr 221 26.10.2010 /tl 35-38 II kd/ on ekspert vastanud kohtu küsimustele alljärgnevalt:

1. Kalmer Robami psüühilises seisundis, temale süüks arvatava teo toimepanemise ajal puudusid tunnused, mis vastaksid psüühilisele häirele, millega võiks tekkida emotisonaalsete reaktsioonide reguleerumise häirumine, seega pole alust rääkida niinimetatud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundist, mis oli põhjustatud kannatanupoolsest vägivallast ja solvamisest K. Robam või tema lähedase isiku (*) suhtes. K. Robam oli keskmise joobe seisundis.
2. Küsimusele vastamine väljub kliinilise psühholoogi pädevuse piirdest. Toetudes kliinilise ja kohtupsühhiaatriliste kompleksekspertiiside teostamise kogemusele, osutab siiski teadmisele, et Kalmer Robam võime oma tegudest aru saad ja neid juhtida ei olnud talle süüksarvatud kuriteo toimepanemise ajal piiratud tingituna punktis 5.
3. märgitud seisundist. Kaitsja leidis, et ekspertiisiakt on vastuoluline. Kohus nii ei arva. Ekspert on kohtumääruses esitatud esimesele küsimusel vastanud selgelt ja üheselt arusaadavalt, et K. Robam puhul ei ole alust rääkida teo toimepanemise ajal esinenud niinimetatud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundist, mis oli põhjustatud kannatanupoolsest vägivallast ja solvamisest. Kohus leiab, et eksperdi järeldus on kooskõlas ekspertiisi põhiosas toodud uurimustega, eksperdi arvamusele jõudmise käik on jälgitav ja arusaadav. Teisele küsimusele vastates on ekspert kõigepealt öelnud, et sellele küsimusel vastamine väljub tema pädevuse piiridest, kuid siiski lisanud arvamuse oma kogemusele toetudes. Kohus leiab, 7 Ärakiri 1-10-7968 et eksperdi poolt antud hinnang küsimusele, mis väljub tema pädevuse piirest, ei ole eksperdiarvamus, mida saaks kasutada kriminaalasjas tõendina ja seetõttu jätab kohus ekspertiisiaktis punktis 2 eksperdi kogemusele toetuva hinnangu tõendite kogumist välja. Kaitsja on leidnud, et kuna kannatanu poolt oli pikka aega toimunud K. Robam lahtise käega löömine, vee näkku loopimine ning sel õhtul lisandusid ka solvangud K. Robam ema aadressil ja noaga vehkimine, siis eelnevalt kogunenud emotsioonid elati välja emotsionaalse purskena nagu seda on kirjeldanud ka ekspertiisiaktis ekspert. Kohus on selle seisukohaga nõus ja leiab, et eelkirjeldatu põhjal saab öelda, et K. Robami käitumist juhtisid kogunenud negatiivsed emotsioonid, mille tagajärjel tekkis viha kannatanu vastu. Kuid kindlasti mitte iga emotsioonide äkiline väljaelamine ei ole äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund. Tavaelus nimetatakse asju erinevate nimedega ja kindlasti saab inimese kohta, kes on vihane, öelda, et ta on erutatud.

§ 115

sätestatud seisund – äkki tekkinud hingelise erutuse seisund on aga kindlasti selline eriline psüühiline seisund, mille kindlakstegemiseks on vaja mitteõiguslikke eriteadmisi. Ekspert on oma arvamuses andnud selge arvamuse, et K. Robam ei viibinud teo toimepanemise ajal äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Seega K. Robam`il ei esinenud 27.01.2010

§ 115

sätestatud erilist isikutunnust – äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundit ning K. Robam tegu ei vasta

§ 115sätestatud kuriteokoosseisule.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K. Robam tegevus on täitnud

§ 113sätestatud kuriteokoosseisu nagu süüdistus talle esitatud on.

Kohus leiab, et K. Robam on

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud kavatsetusega.

Sellisele järeldusele saab jõuda, uurides teo tehiolusid. K. Robam kasutas nuga, millega ta T. R`it korduvalt lõi – T. R oli 11 noaga tekitatud vigastust – 8 torke-lõikehaava, 1 lõikehaav, 1 torkehaav ja 1 joonekujuline nahakriimustus. Vigastused asuvad kaelal ja kehatüve ülemisel poolel, eluohtlikke vigastusi oli neli. Vigastuste arv ja iseloom ning asukoht kehal näitavad selgelt, et K. Robam tegevuse eesmärk oli T. R tapmine. Teo õigusvastasus Kaitsja leidis, et K. Robam pani teo toime hädakaitseseisundis, kasutades kohast kaitsevahendit ja mitte ületades hädakaitse piire.

§ 28

lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Riigikohus on otsuses 3-1-1-17-4 punktis 9 leidnud: “Hädakaitse jaguneb seega esmalt hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu) ja teiseks hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele). Seejuures ei tohi kaitsetegevuse eesmärgiks olla ründajale ilmselt liigse kahju tekitamine. Õigusvastase ründe olemasolu on kõige olulisem tunnus, mis piiritleb hädakaitseseisundit (

§ 28

) hädaseisundist (

§ 29

). Selleks, et oleks võimalik üldse rääkida hädakaitsest ja/või selle piiride ületamisest, tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu. Alles pärast hädakaitseseisundi tuvastamist on võimalik hinnata, kas kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid.“ Lähtuvalt eeltoodud seisukohast tuleb uurida, kas K. Robam oli 27.01.2010 * korteris hädakaitseseisundis. Eelpool, käsitledes teo asjaolusid, leidis kohus, et tuvastamist on leidnud, et 27.01.2011 õhtul oli tüli kannatanu ja süüdistatava vahel. Kannatanu ähvardas süüdistataval soolikad välja lasta ja vehkis süüdistatava ees noaga, mille tagajärjel tekkisid süüdistatava rinnale ka kaks kriimustust. Kohus leiab, et T. R poolt K. Robam ähvardamine soolikate väljalaskmisega (sisuliselt tapmisega ähvardamine) ja K. Robam ees noaga vehkimine, oli vahetu õigusvastane rünne K. Robam õigushüvede vastu. Seega loeb kohus tõendatuks, et 27.01.2010 pani T. R K. Robam suhtes toime õigusvastase ründe (tapmisega ähvardamine on

§ 120

järgi kvalifitseeritav kuritegu ning tervisekahjustuse tekitamine on

§ 121

järgi kvalifitseeritav kuritegu) ning tõendamist on 8 Ärakiri 1-10-7968 leidnud, et K. Robam viibis 27.01.2010 hädakaitseseisundis, sest tema tervise vastu toimus vahetu õigusvastane rünne. Nüüd tuleb kohtul hinnata, kas K. Robam tõrjus oma tegevusega – T. R korduvalt noaga lüües, enda vastu suunatud õigusvastast rünnet, kas K.Robam tegevus oli kantud kaitsetahtest. Riigikohtu lahend nr 3-1-1-17-04 punkt 12 ütleb: „Hädakaitse tuvastamiseks tuleb kindlasti välja selgitada ka kaitsja tegevuse subjektiivne külg. Kaitsja tegevus peab olema kantud kaitsetahtest. Isik peab subjektiivselt aru saama, et ta viibib kaitseolukorras (tahtluse intellektuaalne külg) ning ta peab tegutsema sellest arusaamast lähtuvalt (voluntatiivne külg). Kaitsja teo põhimotiiv peab olema enda või kellegi teise kaitsmine ehk ründe tõrjumine. Muud motiivid - vihavaen ründaja vastu, põlgus vms võivad küll esineda, kuid neil ei ole hädakaitse tuvastamisel esmatähtsust. Need võivad kõne alla tulla kaitsetahte kõrval teisejärgulistena. Kui kaitsetahe puudub, ei saa rääkida kaitsjast ega hädakaitsest.“ K. Robam ei ole midagi rääkinud kohtuistungil sellest, et tema tegevus (T. R`i noaga korduv löömine) oli kantud soovist kaitsta ennast T. R ründe vastu. K. Robam on kirjeldanud, et kannatanu lubas soolikad välja lasta ja vehkis noaga, ei tea isegi, kas pihta sai. Seejärel sai kannatanu käest, kus oli nuga, kinni ja kui kannatanu veelkord tema ema kohta solvavaid asju ütles, sai noa kannatanu käest kätte ja siis tormas tema poole, edasist ei mäleta. Tunnistaja A. J ütluste kohaselt rääkis K. Robam kohe peale sündmuse toimumist sündmuskohal tunnistajale midagi kapuutsides meestest, kes korteris olid olnud. Samuti on K. Robam kohtuistungil ise öelnud, et ka uurijale andis esialgselt selliseid ütlusi – mõtles ise välja sellised mehed, see oli vale, et kuidagi leida vabandust enda jaoks. Kohus leiab, et K. Robam ütlused kohtuistungil ja ka vahetult sündmuse toimumise järel kiirelt välja mõeldud ennast õigustav variant näitavad, et K. Robam ei tegutsenud T. R`it noaga lüües kaitsetahtest lähtuvalt, ta sai aru, mida ta oli teinud ja püüdis end päästa ning õigustada valetamisega. Kohus leiab, et ka teo objektiivsed asjaolud ei kinnita tegutsemist kaitsetahtest lähtuvalt. Surnu ekspertiisiakti punktis 9 on eksperdid andnud arvamuse, et arvestades surnu kohtuarstlikul lahangul sedastatud vigastuste eluohtlikkust, morfoloogilisi iseärasusi ja lokalisatsiooni, ei saa välistada, et esimesena on torke-lõikehaavad tekitatud selja piirkonda, haavade sügavus 3 cm, 2 cm, vähemalt 8 cm ja vähemalt 9 cm.. Sama ekspertiisiakti punkti 1 kohaselt oli T. R`il 4 eluohtlikku vigastust, kokku oli T. R`il 8 torke-lõikehaava, lõikehaav kaela ülaosas, nahaaluse verevalumiga ümbritsetud torkehaav kõhul ja joonekujuline nahakriimustus vasakul küünarvarrel on saadud terava vägivalla toimel, võimalik, et teravaservalise ühepoolse lõiketeraga torke-lõikevahendiga löömisel (näiteks noaga). Sellisele hulgal, raskusega ja erinevates piirkondades asuvad vigastused ei näita enda kaitsmise soovi, vaid tegu saab olla kantud eesmärgist abikaasale võimalikult palju kahju tekitada. Kohus leiab, et K. Robam teo motiiviks ei olnud end T. R õigusvastase ründe eest kaitsta, seega puudus kaitsja ja ei saa rääkida hädakaitsest. Kohus leiab, et seda, kas K.Robam ületas hädakaitse piire, ei ole vaja analüüsida, kuna kohus tuvastas, et K. Robam ei tõrjunud oma tegevusega õigusvastast rünnet. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Kriminaalasjas on teostatud DNA-ekspertiis (Tl 119-125 I kd), akt nr GE-0168-10/0449 05.04.2010, kus eksperdi arvamuse kohaselt võetud proovidest ei saa välistada ei T. R kui K. Robam bioloogilise materjali sisaldumist. Proove on võetud noalt, T. R küünte alt, K.Robam küünte alt, mobiiltelefonilt. Kohus leiab, et kuna tegemist oli * olevate inimestega, kes *, siis käesolevas kriminaalasjas DNA-ekspertiisiaktis eksperdi poolt esitatud järeldused bioloogilise materjali leidumise võetud proovides ei ole tõendiks, mis kinnitaks või lükkaks ümber kuriteo toimepanemist, millest saaks teha järeldusi rünnete või kaitsmise osas, kuriteo toimepanemise vahendi vms osas. Seetõttu tuleb ekspertiisiakt tõendite kogumist välja jätta. 9 Ärakiri 1-10-7968 Süüküsimus

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus määras 10.12.2010 kohtumäärusega teostada K. Robam`ile ambulatoorne kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiis /tl 46-47 II kd/. Tl 57-63 II kd on ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi akt nr 16 28.12.2010, kus eksperdid on andnud järgmise arvamuse:
3. Kalmer Robam oli talle süüks arvatava kuriteo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima.
4. Kalmer Robam`i võime talle süüks arvatava kuriteo toimepanemise ajal oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida ei olnud tema psüühilisest seisundist tingituna

§ 34

märgitud põhjustel oluliselt piiratud.

§ 36

sätestab, et tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et K. Robam kuriteole eelnevatel päevadel tarbis alkoholi ja kuriteo toimepanemise päeval tarbis nii odekolonni kui viina. K. Robam oli kuriteo toimepanemise ajal joobeseisundis, mille ta oli endale tahtlikult põhjustanud ja asjaolu, et ta joobest tingituna hiljem toimunut ei mäletanud, ei välista süüd. Eelkirjeldatuga on tõendatud, et

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad ning K. Robam on talle

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Kalmer Robam tuleb süüdistustes

§ 113järgi süüdi mõista ja karistada.

Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

§ 113näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 1 p 3 alusel kahetsus – K.

Robam on toimepandud tegu kahetsenud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus avaldas prokuröri taotlusel ka tl 110-115 I kd, kus on näha K. Robam ja T. R (K) kokkupuuted politseiga - väljakutsed. Kohus leiab, et need väljavõtted politsei andmebaasidest käesolevas kriminaalasjas tõendiks ei ole, kuna nendelt väljavõtetelt ei nähtu, mis on nendest juhtumitest saanud. Isiku karistusandmeid peab vaatama karistusregistrist, karistusregistri õiend on kohtus uuritud. Vastavalt karistusregistri õiendile /tl 165 I kd/ ei ole Kalmer Robamil kehtivaid karistusi. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et K. Robam`it tuleb toimepandud kuriteo eest karistada vangistusega alla seaduses sätestatud karistuse keskmise määra. Tõkend Kalmer Robam on kahtlustatavana kinni peetud 28.01.2010 /tl 73 I kd/, K. Robami suhtes on Pärnu Maakohtu 29.01.2010 kohtumäärusega nr 1-10-1223 /t l153-156 I kd/ kohaldatud tõkend vahistamine, mis tuleb jätta muutmata kuni jõusutnud kohtulahendi järgi karistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada. Asitõendid: -mobiiltelefoni Nokia 1108 /tl 85-91 I kd/, mis on antud Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumi /tl 92-93 I kd/. -K. Robam`ilt võetud DNA proovid 2 karbis ja 2 plasttopsis on antud Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumi /tl 127-128/, 10 Ärakiri 1-10-7968 -nuga /tl 135-136 I kd/, mis on üle antud Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumi /tl 137 I kd/. Mobiiltelefon tuleb anda K. Robam`ile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. DNA-proovid ja nuga tuleb KrMS §126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud kriminaalmenetluse kulud, millised lõike 2 kohaselt hüvitab KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

1. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, mis on 695 eurot 05 senti.
2. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev – kaitsjale U. Simon K. Robam kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 2272,80 krooni s.o.145,26 eurot /tl 150-151 I kd/, 840 krooni s.o 53,68 eurot /tl 158 I kd/, 840 krooni s.o 53,68 eurot /tl 174 I kd/ ja kohtumenetluses 1242 eurot 60 senti, kokku 1495 eurot 22 senti. Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud tasud ja kulud, mis on seotud sellega, et kaitsja on tulnud õigusabi osutama teisest piirkonnast. Seega K. Robam`ilt kuulub väljamõistmisele 1081,43 eurot ja riigi kanda tuleb jätta 413,79 eurot.
3. KrMS § 175 lg 1 p 3 on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, mis käesolevas kriminaalasjas on: - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil seoses kohtuarstliku ekspertiisi (surnu ekspertiisiakt 14, 12.02.2010) teostamisega tekkinud kulu 6800 krooni (434 eurot 60 senti) /tl 69 I kd/; - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil seoses DNA-ekspertiisiga (akt nr GE-0168-10/0449 05.04.2010) teostamisega tekkinud kulu 24 090 krooni (1539 eurot 63 senti) /tl 129 I kd/; - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil seoses sõrmejäljeekspertiisiga (akt SS-0029-10/0448 23.04.2010) teostamisega tekkinud kulu 9750 krooni (623 eurot 14 senti) /tl 134 I kd/; - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla seoses ambulatoorse kohtupsühholoogilise ekspertiisi (akt nr 221, 26.01.2010) teostamisega tekkinud kulu 6750 krooni (431 eurot 42 senti) /tl 39 II kd/; - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla seoses ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi (akt nr 16, 28.12.2010) teostamisega tekkinud kulu 862 eurot 81 senti /tl 64 II kd/. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 kohaselt kohtupsühhiaatriekspertiisi kulud kaetakse riigieelarvest. Kompleksekspertiisi maksumus on 27 tunni eest 862,81 eurot, sellest 17 tundi kulus tööaega psühhiaatril ja 10 tundi psühholoogil. Psühhiaatrile seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 543,21 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kuigi kohus jättis tõendite kogumist välja nii sõrmejäljeekspertiisi akti kui DNA- ekspertiisi akti, tuleb ka nende ekspertiiside kulud K. Robam`ilt välja mõista, kuna ekspertiiside teostamise vajadus tulenes sellest, et K. Robam on andnud menetluses erinevaid ütlusi. Lähtudes eeltoodust tuleb K.Robam`ilt välja mõista ekspertiiside kulud 3348,39 eurot ja riigi kanda jätta 543,21 eurot.
4. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 on menetluskulud kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulud ja käesolevas kriminaalasjas on see 149 krooni s.o. 9,63 eurot /tl 172 I kd/. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Piia Jaaksoo Hille Viigipuu Jaan Melsas 11 Ärakiri 1-10-7968 Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik Ärakiri õige 12