Kriminaalasi nr. 1-08-10984 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg
- juunil 2011.a. Jõhvikohtumajas Kohtuasja number 1-08-10984 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Deniss Minzatov Asja läbivaatamise kuupäev 21.06.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Aleksei Vovk´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksei Vovk, isikukood 38511153717, viibib Viru Vanglas Kitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Aleksei Vovk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja advokaat Eduard Bulattšiku aotlus Aleksei Vovkile riigi õigusabi osutamise eest tasu nõudes summas 42,72 eurot. Välja mõista Aleksei Vovk´ilt kriminaalmenetluse kulud 42,72 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Aleksei Vovk´il tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr.
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „Aleksei Vovk 1-08-10984 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 02.06.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Vovk´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksei Vovk on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.12.2008 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p1, 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.12.2005 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 25.04.2008 ja lõpp 22.12.
- Kinnipidamisasutuses Aleksei Vovki kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 1 kord karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub elama abikaasa juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on
- klassi haridust. Enne vangistust on töötanud lukksepana xxx (15.01.200706.03.2008). Viru Vanglas omandas keskkonnalukksepa eriala 60 tunnistel kursustel. Osaleb riigikeele kursustel. Alates 01.09.2010 asus õppima Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusesse keevitaja eriala. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx. Enne vangistust oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Viru Vangla on aasta olnud Uimastivabaosakonnas, osales sõltlastele suunatud „Convictuse“ tugigrupi tegevuses. Viru Vangla toetab Aleksei Vovki tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Aleksei Vovki käitumist vabaduses võib mõjutada asjaolu, et kuritegu oli toime pandud katseajal, mis näitab, et tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja ka uue kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Aleksei Vovki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksei Vovki isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Aleksei Vovki on 1 kord karistatud distsiplinaarkorras seaduslikule korraldusele tööle hakata mitteallumise eest, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. Aleksei Vovk on varem 4 korda karistatud kriminaalkorras (valdavalt varavastaste kuritegude eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning katseajal taas pani toime uue 1 astme narkokuriteo. Varem on Aleksei Vovk olnud kriminaalhooldaja järelevalve alla, kuid ei suutnud täita kontrollnõudeid ja reaalse karistuse kandmisest vabastamise tingimusi, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2 Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoht ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Aleksei Vovkil oli ka enne kuriteo toimepanemist elu- ja töökoht ning lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal toime panemast uut kuritegu. Karistusaja lõpuni on veel ligi 1,5 aastat, mis on küllaldaselt pikk aeg, et läbida õppe- ja sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Aleksei Vovki vabastamisega temale Viru Maakohtu 15.12.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.