16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 01.06.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-608 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Lembit NIRGI Kohtuasi Viru Vangla materjalid Fred GROSSI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Fred GROSS sünd. 12.05.1990, isikukood 39005120229, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 07.10.2009 ja lõpp 12.02.2012 Jätta Fred GROSS vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus, määrata tema poolt Fred GROSSILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 71 (seitsekümmend üks) eurot 70 senti. Välja mõista Fred GROSSILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu 33 (kolmkümmend kolm) eurot 35 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Fred Grossi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Fred Gross on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 01.02.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §25 lg.2 - §200 lg.2 p.4, 8 järgi ja karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 4 kuud 5 päeva alates 07.10.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 3 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, vanglas viibib kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetav käib vanglas traktoristi kursustel. Vangla andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 1721,02 eurot. Kinnipeetava sotsiaalse võrgustiku moodustavad vanemad ja õed-vennad. Ebastabiilsus käitumises ja korduvad õiguserikkumised on avaldanud mõju kinnipeetava suhetele perekonnas. Vangistuses on kinnipeetavat külastanud ja materiaalselt toetanud hea tuttav, kes on kinnipeetavale garanteerinud ka vabanemisel töökoha. Kinnipeetava puhul on täheldatavad impulsiivsed otsused, ta on tegutsenud hetke ajel ja ei ole mõelnud tagajärgedele. Oma eluga toimetulekut raskendab kinnipeetava puhul asjaolu, et ta ei suuda mõista enda pingutamise vajalikkust. Kinnipeetavale ei ole omane võtta vastutust oma tegude eest, tema käitumine lähtub vaid enda vajadustest. Kinnipeetaval on küll pikaajalised eesmärgid, kuid nende saavutamiseks tehtavad jõupingutused ei ole eesmärkidega vastavuses. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetav on 4 korda kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava suhtes on varem kohaldatud kriminaalhoolduslikku järelevalvet, kuid talle osutatud usaldust kinnipeetav ei õigustanud. Talle määratud esimesel katseajal sooritas ta uued kuriteod. Teistkordselt kohaldati kinnipeetava suhtes kriminaalhoolduslikku järelevalvet seoses tema vabastamisega tingimisi enne tähtaega, kuid kinnipeetav sooritas katseajal raske kuriteo. Iseloomustavaks infoks on ka see, et kinnipeetavat on karistatud vanglas sooritatud kuriteo eest. Kinnipeetavale on vangistuses kohaldatud mitmeid distsiplinaarkaristusi. Kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et kinnipeetav oleks suuteline kehtestatud käitumiskontrolli nõudeid täpselt täitma, ka on ilmne, et kinnipeetava senised hoiakud ei ole olnud õigusekuulekad ja ta ei sobi kriminaalhooldusele. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama üürikorterisse, kus elavad vanemad, õde ja vend. Töökoha on kinnipeetavale garanteerinud xxx. Maakohtu istung Kinnipeetav Fred Gross taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et on nõus kõige iseloomustustes tooduga, talle määratud distsiplinaarkaristusi ta vaidlustanud ei ole. 2 Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil kinnipeetava Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, vangistuses viibib juba kolmandat korda. Tallinna Linnakohtu 25.10.2004 otsusega mõisteti kinnipeetav süüdi ja karistati vangistusega 1 aasta 4 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud. Nimetatud katseaega kinnipeetav nõuetekohaselt ei läbinud ja mõisteti taas süüdi Tallinna Linnakohtu 19.09.2005 otsusega. Viru Maakohtu 22.07.2008 otsusega mõisteti kinnipeetav taas süüdi ja sama kohtu 27.02.2009 määrusega vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Nimetatud katseaeg kinnipeetav ei läbinud. Uute kuritegude toimepanemises kahtlustati teda juba 02.10.
2. Eeltoodu alusel ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega taas katseajaga, läbib kinnipeetav seekord katseaja nõuete kohaselt ja ei pane katseajal toime uusi kuritegusid. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist on ilmselge, et antud kinnipeetav ei sobi kriminaalhoolduse alla ning isegi käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste panemine kinnipeetavale katseajaks ei vähenda uute kuritegude toimepanemise riski. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 3 distsiplinaarkaristust, kõik need on käesoleval ajal kehtivad. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kaks neist seotud korraldustele mitteallumisega. Seega ei ole kinnipeetav suuteline järgima kehtestatud reegleid isegi vangistuse ajal, see aga raskendaks omakorda kriminaalhoolduse teostamist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kehtivate distsiplinaarkaristuse olemasolul ei ole see tingimus käesoleval ajal täidetud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei suuda kinnipeetav mõista, et oma eluga toimetulekuks peab ta ise muutuma ja pingutama. Samast iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole valmis võtma vastutust oma tegude eest ja tema käitumine lähtub vaid enda vajadustest. Maakohus leiab, et seega ei ole antud kinnipeetava puhul vangistuses oldud aeg piisav, et kinnipeetav oleks oma väärtushinnangud, mõtteviisi ja käitumise ümber hinnanud. Maakohus nõustub siinkohal kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et kinnipeetava hoiakud ei ole õiguskuulekad ja ta ei sobi kriminaalhooldusele. 3 Positiivsete asjaoludena hindab maakohus püsiva elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal põhjendatud. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest, nendega kaasnevatest tagajärgedest, pannud katseaegadel toime kuritegusid ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud ja õiglustunne riivatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkide ja põhimõtetega. Uute kuritegude toimepanemise risk Fred Grossi poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ja sooritas neid ka katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab aru saama, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 71,70 eurot. Vastavalt taotlusele ettevalmistus 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 25,57 eurot, sõidukulu 18,20 eurot ja käibemaks 11,95 eurot. Kuigi õige käibemaksu summa peab olema 15,15 eurot ja kõik kokku moodustab summa 90,88 eurot, rahuldab maakohus kaitsja taotluse tema soovitud väiksemas summas, s.o. 71,70 eurot. Sellest summast kuulub kinnipeetavalt väljamõistmisele tasu ettevalmistuse ja kohtuistungil esinemise eest 38,35 eurot, ülejäänud tasu 33,35 eurot jätab maakohus Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik 4