18

Kriminaalasi nr.1-10-3115 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2011.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-3115 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 06.06.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Urmas Koor´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu Urmas Koor, isikukood 37001150313 Kaitsja Monica Meristo RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta Urmas Koor tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada kinnipeetavale, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 30.05.2011 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava Urmas Koori tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Urmas Koor on süüdi tunnistatud Lääne-Viru Maakohtu 14.03.2002 otsusega KrK §101 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 11 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti osaliselt Pärnu Maakohtu 04.02.2002 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks loeti 12 aastat vabadusekaotust. 1 Karistuse kandmise algus 14.02.2002 ja lõpp 13.03.
2. Kinnipidamisasutuses Urmas Koori kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemisel asub elama vanemate juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. On omandanud keevitaja kutse ja läbinud katlakütja kursused. Enne kinnipidamist on isik olnud FIE ja tegelenud liha müügiga. Hetkel on avavanglas hõivatud tööga väljaspool vanglat xxx-s keevitajana. Vabanemise järgselt asub isik tööle oma vanemate talusse, kus on hõivatud talutöödega, mille kohta olemas garantiikiri. Vanglas läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Viru Vangla toetab Urmas Koori tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandes on kajastanud Urmas Koori käitumist vabaduses negatiivsetelt mõjutavad asjaoludeks korduv karistus ja alkoholi kuritarvitamine. Positiivseks asjaoluks on vabanemiseelse programmi läbimine, vanglas töötamine ning vabaduses elu- ja töötingimuste olemasolu. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Urmas Koor tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ääesoleval ajal ei ole küllaldaselt põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Urmas Koori isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Riskihindamise alusel on kinnipeetav ohtlik ühiskonnale. Vangla riskihinnangutele tuginedes on mittevägivaldse kuriteo süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul on 17 protsenti ja vägivaldse kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul 10 %. Urmas Koor on korduvalt kriminaalkorras karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest. Käesoleval ajal kannab pikaajalist vanglakaristust raske isikuvastase kuriteo eest. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuritegu oli toime pandud joobe seisundis) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et Urmas Koori puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Urmas Kooril oli ka enne vangistust lähedaste toetus ja vangistuse perioodil puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on läbinud mitmeid nõustamisprogramme ja osaleb tööprotsessis. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö- ja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud raske esimese astme kuriteo asjaolusid. 2 Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Tema vabastamisel saaks kannatanu pere õiglustunne ilmselt kahjustatud. Kohus leidis, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole Urmas Koori ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud kanda alla kahe aasta. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul Urmas Koori ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Urmas Koori vabastamata temale Lääne-Viru Maakohtu 14.03.2002 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 3