Kriminaalasi nr 1-08-13374 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22 juuni 2010 a Jõgeva kohtumaja Kohtunik Liivi Loide Kriminaalasja number 1-08-13374 Kohtuistungi sekretär Pille Kaarepere Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Maris Reino Taotlus erakorraline ettekanne Raigo Moori kohta Prokurör Liane Peets Süüdimõistetu RAIGO MOOR isikukood 38811286025; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Pöörata täitmisele Raigo Moorile Tartu Maakohtu 13.10.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13374 mõistetud karistuse, mille kandmisest ta Tartu Maakohtu 17.01.2011.a määrusega enne tähtaega vabastati, kandmata osa, mis on 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Kohustada Raigo Moori ilmuma vangistuse kandmiseks 11. juuli 2011.a kella 10.00-ks Tartu vanglasse (Turu 56 Tartu linn). Karistuse kandmise algust arvestada Raigo Moori karistuse kandmisele asumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 13.10.2008. a otsusega (kriminaalasi nr 1-08-13374) mõisteti Raigo Moor süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati 3-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 1
(3)alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 05.08.
- a otsusega mõistetud ja kandmisele kuuluva karistusega ning tema liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud ja 15 päeva vangistust, millest kandmisele kuuluvaks jäi alates 13.10.
- a 4 aastat 6 kuud ja 7 päeva vangistust. 17.01.2011.a Tartu Maakohtu määrusega vabastati Raigo Moor liitkaristusest tingimisi enne tähtaega katseajaga, mille pikkuseks on ärakandmata vangistusaeg, s.o katseajaga kuni 19.04.
- a. Katseajaks allutati Raigo Moor KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kohustades teda: elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ning eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks, mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume, ühe kuu jooksul pärast vanglast vabanemist otsima endale töökoha või võtma ennast nõuetekohaselt arvele Töötukassas, mitte suhtlema vangistust kandnud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata, osalema kriminaalhooldusametniku poolt pakutud või valitud sotsiaalabiprogrammis, alluma elektroonilisele valvele kuue kuu vältel. Raigo Moori katseaja algust arvestati alates kohtumääruse jõustumisest ning elektroonilise valve tähtaja algust alates vastava seadme kinnitamisest tema keha külge. Raigo Moor lahkus vanglast 28.01.2011.a ja karistusregistri väljatrükist nähtub, et karistuse ärakandmata osa on kaks aastat kaks kuud 21 päeva vangistust. 30.05.2011.a esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande, milles teeb ettepaneku pöörata Raigo Moori karistus täitmisele, kuna ta ei allu elektroonilisele valvele. 28.05.2011.a laekus kriminaalhooldusametnikule Tartu vangla kaks eriteadet (219 ja 219-1) selle kohta, et Raigo Moor on omavoliliselt lahkunud kohtu poolt määratud alalisest elukohast Teearu talu Õuna küla Jõgeva valdeesmärgiga edaspidi mitte alluda KarS § 75 lg 2 p 9 alusel määratud elektroonilise valve kohustusele. Eriteatest 219-1 saadud informatsiooni kohaselt lahkus Raigo Moor liikumiskeelu ajal kodust elektroonilise järelevalve programmi järgi kell 03.
- 28.05.2011.a teavitas Politsei- ja Piirivalveameti Jõgeva politseijaoskonna välijuht Tartu Vangla peavalvekeskust sellest, et nendele laekunud informatsiooni kohaselt oli Raigo Moor Tallinnast laevaga sõitnud Soome Vabariiki. Erakorralise ettekande esitamise ajaks, s.o 30.05.2011.a, ei olnud Raigo Moor oma elukohta naasenud. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud ettepaneku juurde ja palus karistuse täitmisele pöörata, kuna seadusandja ei näe ette muud võimalust. Osasid kohustusi täitis Raigo Moor korralikult – ta asus tööle, osales programmis ja avaldas valmidust nii tegude kui ka sõnaga muutusteks. Samas kaldus ta korduvalt kõrvale EV ajakavast, mille kohta 02.05.2011.a tehti süüdimõistetule kirjalik hoiatus ja 28.05.2011.a eemaldas elektroonilise valve seadme enda küljest ja lahkus elukohast. Lisaks on selgunud on Raigo Moor on rikkunud ka kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeldu ning tarvitanud alkoholi. Prokurör toetas esitatud ettepanekut ja leidis, et karistuse kandmata osa tuleb täitmisele pöörata. Raigo Moor on rikkunud oluliselt talle kohtumäärusega pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta eemaldas elektroonilise valve seadme, lahkus elukohast ja ka Eesti Vabariigist, tarvitas alkoholi ja suhtles keelatud isikutega. Raigo Moor ise selgitas, et ta on eelkirjeldatud rikkumised toime pannud ja saab aru, et tal tuleb selle eest vastutust kanda. Kõigi rikkumiste põhjuseks peab ta alkoholi tarvitamist, kuna joobes olles kaob tal kontroll ja siis kõik rikkumised toime panebki. Raigo Moor selgitas, et ka 28.
- oli ta tarvitanud alkoholi ja siis oligi lõhkunud ja eemaldanu elektroonilise valve 2
(3)seadme enda jala küljest. Koos sõbraga sõitis ta tuttavalt laenatud autoga Tallinnasse ja sealt edasi Soome, kus kolme päeva jooksul pidutseti. Nelja päeva pärast naases ta koju ja hetkel tegeleb ta alkoholiprobleemi lahendamisega. Ta on pöördunud psühhiaatri poole ja saab ravi ning liitus ka AA liikumisega. Ta kahetseb toimunut ja tahab enda probleemiga edasi tegeleda. Kohus leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Antud säte ei anna kohtule alternatiivi, kas karistust täitmisele pöörata või mitte nagu seda teeb KarS § 74 lg
- Kriminaalhooldaja ettekandest ja süüdimõistetu enda seletusest kohtus nähtub, et Raigo Moor on rikkunud erinevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates on rikkumised ka niivõrd tõsised, et kui seadusandja näeks ka ette alternatiivse võimaluse, tuleks karistus ikkagi täitmisele pöörata. Raigo Moor oli vabastatud enne tähtaega koos kohustusega alluda elektroonilisele valvele, s.t et tema vabanemise eelduseks oli täiendava kontrolli kehtestamine. Raigo Moori oli teavitatud tagajärgedest, mida selle tingimuse rikkumine kaasa võib tuua. Kahel korral oli ta juba kaldunud kõrvale EV ajakavast, mille kohta tehti Raigo Moorile ka kirjalik hoiatus. Vaatamata selle, et talle anti jätkuvalt võimalus vabaduses karistust kanda, rikkus ta uuesti järelevalve tingimusi, lõhkus valveseadme ja lahkus elukohast ilma kriminaalhooldaja nõusolekuta. Lisaks rikkus ta kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta ning tarvitas ka korduvalt alkoholi. Seega ei täitnud ta ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel pandud kohustusi, mõjuvaid põhjusi nõuetest kõrvalekaldumiseks ei olnud. Asjaolu, et käesolevaks ajaks on Raigo Moor asunud uuesti tõsiselt tegelema alkoholiprobleemiga, on positiivne, kuid ei saa olla iseenesest aluseks vangistuse täitmisele pöörata jätmiseks. Kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa oli karistusregistri andmetel 28.01.2011.a, s.o Raigo Moori vabanemisel enne tähtaega Tartu vanglast, kaks aastat kaks kuud 21 päev vangistust. Kohus leiab, et puudub käesolevalt alus Raigo Moori vahistamiseks, vaid kohus määrab süüdimõistetule tähtaja ise vanglasse ilmumiseks. Raigo Moori karistuse kandmist arvestatakse alates tema karistuse kandmisele asumisest. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 76 lg 5 ja KrMS §
- Kohtunik 3
(3)