1-10-11292/15

(10230104329)Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtunik Merle Parts Rahvakohtunikud Ülle Parmas ja Sven Sommer Kadri Allika Tõlk Katrin-Jana Vaab Kriminaalasi Nikolai Ivanov´i süüdistuses KarS § 113 järgi üldmenetluses Toomas Tomberg Prokurör Süüdistatav Kaitsja NIKOLAI IVANOV, isikukood: 37805275220; asukoht: Vangla kodakondsus: EV; haridus: keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: - 14.08.1996 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 alusel rahatrahviga 300 EEK; - 29.10.1998 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1 - KrK § 15 lg 2 alusel tingimisi vabadusekaotusega 8 k katseajaga 1a 6k; - 28.01.2000 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,3 alusel rahatrahviga 1080 EEK; - 13.11.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1 KarS § 25 lg 2 alusel vangistusega 30p; väärteokorras karistatud korduvalt; Tõkend: vahistamine alates 27.03.2010.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 26.03.2010.a. Jugans Grossmann RESOLUTSIOON 1 Süüdi tunnistada Nikolai Ivanov KarS § 113 järgi ja karistada teda vangistusega (kümme) aastat. 10 KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Nikolai Ivanov´i kinnipidamisest, s.o alates 26.03.2010.a. Nikolai Ivanov´i suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Nikolai Ivanov´i riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammäära – 695,05 eurot, - määratud kaitsjale makstud tasus summas 828,96 eurot, - DNA ekspertiisi kulud summas 632,73 eurot, - surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 310,42 eurot, Asitõendid: 1) sündmuskohalt leitud Nikolai Ivanov´ile kuuluvad riided: mustad jalatsid „Mountainguides; roheline kampsun; mustad püksid „Peperoni – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Nikolai Ivanovile. 2) sündmuskohalt leitud alljärgnevad esemed: pruuni värvi metallist kang, roostene, üldpikkusega 1m 32 cm, ühel otsal metallplaat mõõtega 25 x 9 cm; pruuni värvi metallkang, roostene, üldpikkusega 1 m 40 cm; sviiter „Artwork“, tumeroheline kampsun, vest, viigipüksid „Alexander“, sinised dressipüksid, valge T-särk, aluspüksid, sokid - hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 3) videosalvestus jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-11292, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 08.02.2011.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, 2 vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUSE SISU Nikolai Ivanovi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 22.-23.03.2010 Tallinnas, Xxx korteris lõi IKkäte, jalgade ja raudkangiga korduvalt pea, kehatüve ja jäsemete piirkonda, millega tekitas IKeluohtlikud tervisekahjustused - pea, kehatüve ja jäsemete kinnise tömbi ja terava trauma koljuluude ja skeletiluude murdude ning peaajupõrutuse, ajukelmetealuste verevalumite ja kopsude põrutusega, mis põhjustasid kannatanu surma sündmuskohal. Süüdistusakti kohaselt pani Nikolai Ivanov sellega toime teise inimese tapmise, s.o. KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KAIK Süüdistatav Nikolai Ivanov tunnistas end temale inkrimineeritavas kuriteos süüdi, vastates küsimustele seletas, et tundis IKenne sündmust umbes aasta ja tema suhted IKolid sõbralikud. IKpakkus süüdistatavale võimalust elada enda juures Koidu tänaval ühes „mahajäetud majas“. MJoli süüdistatava elukaaslane. 23.03.2010.a. pärast kella 21 õhtul jõudis süüdistatav Koidu tänaval asuvasse majja, läks enda tuppa, kus magas MJ, vahetas temaga mõned sõnad ja läks siis TPtuppa, kus viibis ka PV. Süüdistatav tarbis koos PVja TPodekolonni. TPütles süüdistatavale, et IK,,ronis MJpeale“. Seejärel läks süüdistatav MJjuurde ja rääkis temaga, naine väitis, et teda üritati vägistada. Pärast seda läks süüdistatav uuesti TPjuurde ja jõi seal veel alkoholi ning siis läks IKtuppa, kus IKoli voodis, vaatas televiisorit. Süüdistatav käskis IK püsti tõusta ja hakkas siis teda peksma. Algul peksis süüdistatav N. Ivanov IKrusikatega näkku, pärast korduvalt raudkangiga ja jalgadega kuhu juhtus. Pärast peksis IKka TP, kuid süüdistatav ei mäleta kuhu ja mitu korda. IKvastupanu ei osutanud. Pärast peksmist oli IKpõrandal ja tal oli nägu verine. Pärast peksmist läks süüdistatav N. Ivanov tagasi TPi tuppa ja jõi koos PV ja TPalkoholi edasi. Hommikul sai teada, et IKon surnud. Kohtus tunnistajana ülekuulatud TP, vastates küsimustele seletas, et tunneb süüdistatavat pool aastat, said kokku, kui käisid taarat korjamas. IKkutsus tunnistajat Koidu tänavale ühte mahajäetud majja elama. Tunnistaja TPläks Koidu tänava majja elama koos PVga. IKkutsus Koidu tänavale elama ka N. Ivanovi ja MJ. IKtapmise päeval läks tunnistaja TPkoos PVga kella 19:00 - 20:00 ajal oma tuppa, kus nad hakkasid odekolonni tarbima. Pakkusid ka IK, kuid IKei soovinud. IKläks oma tuppa. Nikolai Ivanov ja MJtulid kl. 24:00 ajal ja tunnistaja TP läks neile ust avama. Nikolai Ivanov ja MJtulid ka nende juurde, jätkati alkoholi tarbimist. PVvaatas televiisorit, jäi varsti magama. Süüdistatav rääkis, et on IKpeale pahane, rääkis ka vägistamisest, selle peale MJvaid noogutas. See vägistamine oli mingi varasem sündmus. MJläks oma tuppa. Tunnistaja TP jäi koos N. Ivanoviga veel istuma. Kui tunnistaja magama heitis, kuulis järsku IKtoas karjatust. Läks sinna ja nägi, et N. Ivanov lõi IKküünlajalaga. Tunnistaja TP läks vahele ja tõmbas süüdistatava eemale. Hiljem kuulis TP uuesti rüselust. Siis lõi süüdistatav N. Ivanov IKmetalltoruga, vastu kätt, keha, ka vastu pead võis peksta. IKkaitses end kätega, tõmbas padja ümber pea, vastu ei löönud. Ta peast tuli verd. Tunnistaja tõmbas süüdistatav N. Ivanovi ära. IKjäi voodi peale, ta oli verine, muhk oli 3 peas. N. Ivanov läks oma tuppa. Hommikul läks tunnistaja TP IKvaatama. Ta oli voodi pealt maha keeranud, pikali ja oli surnud. N. Ivanov keelas kutsuda politseid, kõik lahkusid majast. Tunnistaja ise IKei peksnud. Kohtus tunnistajana ülekuulatud PV vastates küsimustele seletas, et IKtutvus taarat kogudes. IKkutsus ka Koidu tänavale elama ja tunnistaja kolis Koidu tänava majja koos TPiga. Hiljem, talvel kui külmaks läks, kutsus IKKoidu tänava majja kevadeni veel elama N. Ivanovi ja MJ. Ka MJga ja N. Ivanoviga tutvus tunnistaja taarat korjates. Konflikte eelpool nimetatud isikutega ei olnud. IKe ei meeldinud, et MJja N. Ivanov väga hilja õhtul saabusid, sest keegi pidi alati üleval olema ja alt ukse lahti tegema. Samuti oli IKlubanud MJl ja N. Ivanovil olla kevadeni ja tahtis, et nad ära koliksid. Kuusik oli rahulik inimene. Päeval, mil IKtapeti, oli tunnistaja koos TPtaararingil ja tuli Koidu tänava majja tagasi alles kl. 19:00 20:00 ajal. IKlasi tunnistaja ja TPi majja sisse. Tunnistaja ja TP sõid ja jõid odekolonni. Umbes 23:30 saabusid MJja N. Ivanov ning tulid tunnistaja ja TPi tuppa, kuna neil endal elektrit ei olnud. Kõik tarbisid alkoholi. IKoli oma toas. Neljakesi istuti umbes paar tundi, siis jäi tunnistaja magama. Hommikul kui tunnistaja ärkas, siis ütles TP talle, et IKon surnud. N. Ivanov oli teda öösel peksnud. N. Ivanov võis IKpeksta, kuna IKoli paar päeva enne juhtunut tahtnud kas MJl vägistada või ähvardas sellega. TPil ei olnud põhjust IKlüüa. TP rääkis, et süüdistatav peksis Kuusikut, tema läks veel vahele. N. Ivanov käskis surnukeha avastamisel kõigil majast ära minna, nii ka tehti. Kohtusse tunnistaja MJ ei ilmunud, ka sundtoomine ei andnud tulemusi ja politsei teatisest nähtuvalt ei õnnestunud tema asukohta kindlaks määrata, tegemist on prokuröri sõnul asotsiaalsete eluviisidega isikuga. Kohus avaldas KrMS § 291 p 4 alusel MJkohtueelsel uurimisel antud ütlused (tl 97-102), millistes ta väitis, et enne sündmusi umbes aasta hakkas ta koos elama N. Ivanoviga ja kolis koos temaga Koidu tänaval mahajäätud majja. Seal elas ka IK. Tapmise päeval oli ta oma toas, N Ivanovi kodus ei olnud. Ta ärkas selle peale, et keegi üritas tal võtta teksapükse jalast. Tunnistaja väljendas end IKsuhtes ebatsensuurselt, seejärel lõi Igor teda käega vastu silma ja tunnistaja omakorda lõi teda mingi esemega. IKlahkus toast. MJjäi magama. Tunnistaja ärkas selle peale, et saabus N. Ivanov. Tunnistaja rääkis talle juhtunust. N. Ivanov ütles, et läheb klaarib IKasjad ära. Ta oli ära umbes 15 minutit. Kui ta tagasi tuli, ütles, et klaaris IKära. Hommikul läksid nad taarat koguma, tagasi tulles oli maja uks kinni ja majja enam ei pääsenud. Nad asusid elama mingisse garaaži ja seal teatas N. Ivanov talle, et peksis IKläbi. Tunnistaja mõistis, et N. Ivanov oli IKära tapnud. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke tõendeid: - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega (tl 2-4, lisad 5-41); - surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 204 (tl 45-50); - fototabeleid (tl 51-61); - DNA ekspertiisiakt nr GE-0414-10/1171 (tl 64-69 p 1-4) - asitõendite (sündmuskohalt leitud esemed ja süüdistatava riided) vaatlusprotokoll koos lisadega (tl 70-79). Poolte seisukohad: Prokurör on seisukohal, et N. Ivanovi tegu on õigesti kvalifitseeritud ja taotles Nikolai Ivanovi süüdi tunnistamist KarS § 113 järgi ja tema karistamist vangistusega 10 aastat. Karistuse alguseks palus prokurör lugeda kinnipidamise aja 26.03.2010.a. 4 Nikolai Ivanovi kaitsja leidis, et süüdistatavale inkrimineeritav kuritegu on valesti kvalifitseeritud. Tapmine tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 115 järgi, isikut provotseeriti. Juhul kui kohus sellega ei nõustu, siis palus kaitsja arvestada Nikolai Ivanovile karistuse mõistmisel karistust kergendavaid asjaolusid, tugeva hingelise erutuse seisundit, kaasabi kuriteo avastamisel. KOHTU JÄRELDUSED: Kohus, viinud läbi kohtulike tõendite uurimise ja hinnanud kõiki tõendeid oma siseveendumuse kohaselt kogumis leiab, et süüdistatava süü temale inkrimineeritavas on tõendamist leidnud ning tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Süüdistatav kohtus tunnistas oma süüd antud kuriteos ning võttis omaks, et ta lõi korduvalt IKrusikate ja metallkangiga kuhu juhtus. Vastates kohtu küsimusele väitis ta, et peksmisel ei mõelnud ta sellele, millised tagajärjed peksmisel võivad olla. Süüdistatava ütlused selle kohta, et ta peksis IKnii rusikate kui ka metallkangiga elutähtsate organite piirkonda on tõendamist leidnud lisaks tema enda poolt isiklikule süü omaksvõtule ka alljärgnevate tõenditega: - tunnistaja TPi ütlustega selle kohta, et ta nägi süüdistatava poolt IK kehasse ja jäsemete piirkonda peksmist metalltoruga, osa lööke võisid tabada ka pead, - tunnistaja PVütlustega selle kohta TP järgmisel hommikul ütles hommikul talle, et süüdistatav oli IKpeksnud, - sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 2-4), millest nähtuvalt Tallinnas Xxx avastati IKlaip, korteris vere jäljed, laibal esinesid põrutushaavad peas, kätel, samuti fototabelitega (tl 5-41); - surnu ekspertiisiaktis sisalduva ekspertarvamusega (tl 45-61), selle kohta et.

1. IKsurma põhjuseks oli pea, kehatüve ja jäsemete kinnine tömp ja terav trauma, koljuluude ja skeletiluude murdude ning peaajupõrutuse, ajukelmetealuste verevalumite ja kopsude põrutustega. Need tervisekahjustused on eluohtlikud.
2. Raiehaavad juustega kaetud peanahal ning paremal labakäes võisid olla tekitatud löökidest sirge serva omava raievahendiga; arvestades vigastuste servade morfoloogilisi iseärasusi (marrastunud peensakilised servad) on alust arvata, et raievahendi serv võis olla ära nüritud.
3. Pea, kehatüve ja jäsemete kinnine tömp trauma võis olla tekitatud korduvatest tugevatest löökidest tömpide piiratud pinnaga esemega/esemetega. Kolmnurksed põrutushaavad otsmikul paremal pool võisid olla tekitatud tömbi esemega piiratud kolmnurkse kontaktpinnaga. V-kujuline põrutushaav otsmikul vasakul pool võis olla tekitatud löögist tömbi esemega piiratud V-kujulise kontaktpinnaga. Mustriline nahaalune verevalum vasakul labakäel ja randmel võis olla tekitatud löögist tömbi esemega, mille kontaktpind võis olla rohkete ridades paiknevate väljaulatuvate osadega (näiteks jalatsite tald vms ese).
4. Ei ole välistatud, et ülajäsemetel esinevad tömbid ja teravad pehmete kudede vigastused ning parema II ja V sõrmede lähilülide murrud võisid olla saadud enesekaitse käigus pea/kehatüve suunatud löökide pareerimisel.
5. Arvestades paiknevate vigastuste lokalisatsiooni, on välistatud nende ühemomentne tekitamine. Täpselt määrata sedastatud tervisekahjustuste tekitamise järjestust pole võimalik vigastuste hulgalisuse ja vähese morfoloogilise informatiivsuse tõttu.
6. Arvestades tervisekahjustuste paiknemist surnukeha ees- ja tagapindadel üla- ja alaosas, on alus arvata, et tervisekahjustuste tekitamise ajal kannatanu kehaasend on olnud muutuv.
7. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud orienteeruvalt mõnikümmend minutit - 3 tundi enne surma saabumist, mille jooksul ei ole välistatud kannatanu iseseisva liikumise või muu tegevuse võime säilimine.
8. Kõik laibal leiduvad tervisekahjustused on elupuhused.
9. Toksikoloogiauuringul laiba verest ja uriinist etanooli ning narkootilisi aineid ei leitud.
10. Surm võis saabuda orienteeruvalt 12-36 tundi enne kohtuarstlikku lahangut (punktid 1-10); - DNA ekspertiisiaktis toodud ekspertarvamusega (tl 64-68), mille kohaselt sündmuskohalt 5 leitud raudkangil leiti IKDNA, milline asjaolu tõendab, et seda kangi kasutati tema peksmiseks (arvamuse p 1-2); - asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 70-79), millise kohaselt võeti sündmuskohalt kaasa raudkang; - samuti süüdistatava jalatsite - kingad „Mountainguides", vaatlusprotokolliga, millest jalatsite tald sarnaneb kohtuarstliku ekspertiisiakti punktis 3 kirjeldatuga (tl 73). Kuna süüdistatava ütlused tema poolt IKpeksmise kohta on kooskõlas kõigi eelnimetatud tõenditega, puudub selles osas kohtul alus tema ütlustes kahtlemiseks. Kohus ei pea aga usaldusväärseteks süüdistatava väiteid IKtekkinud konflikti ajenditest ning asjaolust, et ka TP osales peksmisel ja seda põhjusel et kohtu üle kuulatud tunnistajate TPi ja PVütlustega on antud väited vastuolus. Kohus peab usaldusväärseteks just antud tunnistajate ütlusi, kuna need on kokkulangevad, ka detailides ning samuti riimuvad tunnistaja TPi ütlused surnu ekspertiisiaktis kajastatud kohtuarstliku eksperdiarvamusega (vigastuste paiknemine, tekkemehhanism). Süüdistatav väitis, et tema tegevus oli ajendatud sellest, et ta sai teada IKpoolt MJvägistamise katsest. Kaitsja viitas tugevale hingelisele erutusele ja provotseeritud tapmisele. Tunnistajate TPi ja PVütlustest tulenevalt oli küll jutuks olnud asjaolu, et IKjustkui oli üritanud MJt vägistada, kuid see ei toimunud mitte tapmise päeval vaid varem. Seega ei esine tugeva hingelise erutuse tunnuseid, ka ei ole asjakohane viide provotseeritud tapmisele. Süüdistatava käitumise ajendiks oli kättemaks. Süüdistatava ütlused selle kohta, et IKpeksis ka TP on ilmselgelt motiveeritud soovist vähendada enda süüd. Antud asjaolule ei viita ükski teine kogutud tõend. Tunnistajate ütlustest nähtub, et just süüdistatav oli see, kes järgmisel hommikul andis korralduse kõigil majast lahkuda, ka see oli ilmselt tingitud vastutusest vabanemise soovist. Kuna süüdistatav enda ütluste kohaselt peksis korduvalt rusikate ja metalltoruga (kangiga) IKelutähtsate organite piirkonda ja vastates kohtu küsimusele ütles, et teda ei huvitanud tagajärjed, ta ei mõelnud sellele, siis tulenevalt surnu ekspertiisiaktis tuvastatud vigastuste tekkemehhanismist, asukohast (elutähtsate organite piirkond) ja vigastuste arvust on ilmne, et elutähtsate organite piirkonda korduvalt lüües möönis süüdistatav isiku surma saabumist, aktsepteeris iseenda poolt toodud riskija selle võimalikke tagajärgi, möönis surma saabumise võimalikkust, seega tegutses ta tapmises kaudse tahtlusega (RKKK III-1/1-72/95; 3-1-1-10796; 3-1-1-106-97). Kohus ei pea usaldusväärseks ja ei arvesta tõendina MJütlusi ja seda eelkõige põhjusel, et kohtul ei õnnestunud teda küsitleda, kuna tegemist on asotsiaalse taustaga isikuga ja tema asukoht ei olnud teada. Kohtul ei õnnestunud kontrollida tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste usaldusväärsust, kohtus need avaldati, need olid vastuolus nii süüdistatava kui ka tunnistajate ütlustest nähtuvate asjaoludega ning kohus ei pea neid usaldusväärseteks. Nii on ta väitnud, et süüdistatav oli tema toast eemal umbes 15 minutit, süüdistav ise ja ka tunnistajad on aga väitnud, et N. Ivanov viibis tunnistajatega koos pikaajaliselt ning eelnevalt viibis seltskonnas ka MJ. Ka väitis MJ, et järgmisel hommikul läks ta koos süüdistatavaga majast välja ja ei teadnud Kuusiku laiba majas asumisest midagi, tunnistajate ütlustest aga nähtub, et hommikul otsustati ühiselt, et lahkutakse majast just laiba leidmise tõttu. Karistus 6 Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus arvestab karistuse mõistmisel KarS § 56 sätteid, isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Nikolai Ivanovi on varem karistatud neljal korral: 14.08.1996.a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel rahatrahviga 300 krooni; 29.10.1998.a. Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1 - KrK § 15 lg 2 alusel tingimisi vabadusekaotusega 8 kuud katseajaga l aasta 6 kuud; 28.01.2000.a. Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 3 alusel rahatrahviga 1080 krooni ja 13.11.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1 - KarS § 25 lg 2 alusel vangistusega 30 päeva. Väärteokorras on süüdistatavat karistatud korduvalt. Süüdistatav on teise inimese tapmisega toime pannud esimese astme kuriteo ja seda kaudse tahtlusega. Karistust kergendavaks asjaoluks on Nikolai Ivanovi puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kaitsja viide süüdistatava aktiivsele kaasabile kuriteo avastamisel ei ole asjakohane, kuna süüdistatav lahkus majast, kus asus laip, ei teavitanud politseist juhtunust, vaid vastupidiselt soovis sündmust varjata. Kohus leiab, et isikut on vajalik karistada vangistusega. Vangistuse määra üle otsustamisel on oluline, et konkreetse isiku puhul kannaks see karistuse eesmärki, oleks selle saavutamiseks piisav. Kohus leiab, et prokuröri põhjendused karistuse määramisel sanktsiooni keskmise määra rakendamiseks on asjakohased. Isik on varem korduvalt kohtulikult karistatud, ta kahetseb toimepandut, kuid kohtus üritas oma ütlustega end siiski õigustada, mingeid erandlikke asjaolusid antud sündmuse juures kohus ei tuvastanud. Ekspertarvamusest tulenevalt peksti IKjõhkralt, esines vigastuste rohkus, milline asjaolu on samuti oluline karistuse mõistmisel. Vajalik on kohaldada sanktsiooni keskmise määraga lähedast karistust. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud vangistusemääraga ja peab 10-aastast vangistust põhjendatuks. Kohtukulud ja asitõendid: Vastavalt KarS § 180 lg 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasud ja ekspertiisitasud. Kuna N. Ivanov kuulub süüdimõistmisele teise inimese tapmises, siis tuleb temalt välja mõista järgmised menetluskulud: sundraha 2,5 palga alammäära - 695,05 eurot, kuna tegemist on I astme kuriteoga; määratud kaitsjale makstud tasus summas 828,96 eurot; DNA ekspertiisi kulud summas 632,73 eurot ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 310,42 eurot. Kriminaalasja materjalide hulgas olevate asitõendid: sündmuskohalt leitud Nikolai Ivanovile kuuluvad riided: mustad jalatsid „Mountainguides", roheline kampsun ja mustad püksid „Peperoni, millised kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel Nikolai Ivanovile tagastamisele. Sündmuskohalt leitud alljärgnevad esemed: pruuni värvi metallist kang, roostene, üldpikkusega l m 32 cm, ühel otsal metallplaat mõõtmetega 25 x 9 cm; pruuni värvi metallkang, roostene, üldpikkusega 1 m 40 cm; sviiter „Artwork", tumeroheline kampsun, vest, viigipüksid, sinised dressipüksid, valge T-särk, aluspüksid, sokid kuuluvad pärast kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 p 4 kohaselt hävitamisele, nende omanik on surnud. Kriminaalasja toimikus olev videosalvestus on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 p 1 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja juurde. Tsiviilhagi 7 Tsiviilhagi ei esitatud. Kannatanule on varaline kahju hüvitatud Põhja Pensioniameti Tallinna büroo 01.09.2010.a. otsusega nr KT0259 (tl 59). Merle Parts Kohtunik Ülle Parmas Rahvakohtunik Sven Sommer Rahvakohtunik 8