lg.1; § 121 järgi Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Ülle Jaanhold Kaitsja Eva Rivis Süüdistatav Larissa Novitskaja, isikukood 45707030254, elukoht: Xxx, töökoht koristaja, keskharidusega; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; varem kriminaalkorras karistamata. Menetluse liik üldmenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Larissa Novitskaja
Süüdi tunnistada Larissa Novitskaja
järgi ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust.
lg.1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust.
lg.1,3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Larissa Novitskaja ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 15.03.2011.a. Larissa Novitskaja suhtes kohaldatud tõkend –elukohast lahkumise keeld –tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Larissa Novitskaja’lt N Š kasuks 92,48 eurot (1447 krooni). KrMS§ 175; § 179 alusel välja mõista Larissa Novitskaja’lt riigituludesse sundraha 417,03 eurot ja kaitsjatasu 231,1 eurot. Menetluskulud kanda 6 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistava nimi, 1-09-500, sundraha, kaitsjatasu. Maksekorraldused rahaliste kohustuste tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantseleisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu ja prokurör 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 06.04.2011.a. Asjaolud ja menetluse käik: Larissa Novitskaja’t süüdistatakse selles, et tema 16.02.2008 Ida politseiosakonnas aadressil Vikerlase 14, Tallinn, olles hoiatatud kriminaalvastutusest valeütluste andmise eest
kohaselt, kannatanuna ülekuulamisel andis teadvalt valed ütlused selle kohta, et ajavahemikul 11.02.2008 kella 12.00-st kuni 16.02.2008 kella 08.00-ni on tema korterist aadressil Maardu, Xxxvarastatud arvuti-laptop HP Pavilion DV xxx T7500 17 SCNF 7471 KFC. 11.03.2008 Ida politseiosakonnas aadressil Vikerlase 14, Tallinn, olles hoiatatud kriminaalvastutusest valeütluste andmise eest
kohaselt, kannatanuna ülekuulamisel andis Larissa Novitskaja teadvalt valed ütlused selle kohta, et 16.02.2008 umbes kella 08:00 ajal avastas ta, et aadressil Maardu, Xxx on varastatud kaasaskantav arvuti HP Pavilion xxx, viimati ta nägi arvutit 11.02.2008 kell 12.00. 2 18.03.2008 Ida politseiosakonnas aadressil Vikerlase 14, Tallinn, olles hoiatatud kriminaalvastutusest valeütluste andmise eest
kohaselt, vastastamisel INga andis kannatanuna teadvalt valed ütlused selle kohta, et pärast arvuti ostmist 04.01.2008 viis ta selle koju Maardusse, Xxx, arvuti seisis pakendis ja ta ei andnud seda kellelegi kasutada; ta jättis arvuti koju, mõne päeva pärast oli arvuti oma kohal; arvuti vargus toimus ajavahemikul 11.02.2008- 16.02.2008 tema korterist; ta ei ole andnud luba INle kasutada arvutit. Seega Larissa Novitskaja pani toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o.
Samuti süüdistatakse Larissa Novitskaja’t selles, et tema 15.06.2009 kella 17:00 paiku Maardus xxxkorteri ukse juures tungis kallale N Š ’le, kellel haaras riietest, kriimustas tema nägu ja tiris kaelas olnud kuldkettidest, põhjustades N Š ’le nahakriimustuse parema põse piirkonnas ja nahamarrastuse kaela tagumises piirkonnas. Seega Larissa Novitskaja pani toime teise inimese tervise kahjustamise ehk kehalise väärkohtlemise, s.o.
Larissa Novitskaja ennast
lg.1; § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava kaitsja asus seisukohale, et süüdistused on põhjendamatud. Süüdistuses
lg.1 järgi on vaieldamatult tuvastatud, et sülearvuti kuulus Larissa Novitskajale ning otseselt kinklepingut selle arvuti üleandmiseks IN’le sõlmitud ei ole. Hetkest, kui süüdistatav nõudis oma sülearvuti tagastamist ning poeg sellest keeldus, oli Larissa Novitskaja’l tavakodanikuna ainus võimalus pöörduda abisaamiseks politseisse. Kaitsja möönab, et reaalsuses tulnuks vaidlus lahendada tsiviilkohtus, kuid Larissa Novitskaja pidas sülearvuti tagastamist ikkagi varguseks ning seetõttu puudub nimetatud süütekoosseisus subjektiivne külg ehk siis pole tõendatud, et Larissa Novitskaja oleks tahtlikult andud politseis valeütlusi. Süüdistuses
järgi märkis kaitsja, et Larissa Novitskaja ja kannatanu N Š omavahelised suhted on äärmiselt halvad ja seetõttu tuleb kannatanu ütlustesse suhtuda erilise kriitikaga. Liiatigi on nii süüdistatava kui kannatanu ütlused kardinaalselt erinevad. Kui kannatanu on andnud ütlusi selle kohta, kuidas Larissa Novitskaja teda ründas, siis täiesti tähelepanuta on jäetud Larissa Novistkaja selgitused selle kohta, et tegelikkuses olid ründajateks nii N Š kui ka IN. Rohkem sündmusel pealtnägijaid ei olnud ning seega kuulub Larissa Novitstskaja ka süüdistuses
Kohtu järeldused Larissa Novitskaja süüdistuses
Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära kannatanu ning tunnistajate ütlused, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Larissa Novitskaja süü
lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud ning kohtueelses menetlus kvalifitseeritud õigesti. Larissa Novitskaja on andnud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus ühesuguseid ütlusi ja nimelt ei ole ta kunagi eitanud, et sülearvuti ostis ta oma pojale IN’le kingituseks. Arvutit läksid nad ostma 04.01.2008.a. Kristiine Keskusesse koos pojaga, kuid arvutit ta peale ostu 3 pojale ei andnud, vaid viis selle koju aadressil XxxMaardus. Ise tuli ta tagasi Tallinnasse Mustamäele. Arvutit ei ostnud ta kingituseks niisama, vaid poeg pidi täitma teatavad tingimused. Ja nimelt oli tal pojaga kokkulepe, et IN kirjutab oma isa IN peale Kodakondsusja Migratsiooniametile kaebuse, et mees Eesti Vabariigist välja saadetaks, kuna ta ei täida ülalpidamiskohustust, siis selle tulemusena ostab Larissa Novitskaja pojale arvuti. Poeg ka sellise avalduse kirjutas ning Novitskaja viis selle isikulikult ka ära. Alles pärast seda, kui küsimus on Migratsiooniametis lahendatud, pidi ta arvuti pojale andma. Arvuti viis ta koju ja jättis selle sinna pakendatuna. Ise ta sellega midagi teha ei plaaninud. Kuna ta töökoht oli Mustamäel, siis oli tal ka elamine seal olemas ning Maardus käis ta pigem paar korda nädalas. Arvuti kadumise avastas Novitskaja 11.02.2008.a. Õigemini -11.02.2008.a. avastas Novitskaja, et arvuti pakend on kadunud. Kuna tema peale ostu arvutit pakendist lahti ei võtnud ja jättis selle koju pakendatult, siis ta ei oska väita, kas arvuti oli pakendist varasemalt juba ära võetud. Tema jaoks tundus asi kahtlane, kui 11.02.2008.a. koju tulles ei olnud ka omal kohal arvuti pakend. Ainuke inimene, kes Novitskaja korterisse siseneda sai, oli tema tütar OF, kelle olid ka korterivõtmed. Tütar elas Viimsis ning sageli ta Novitskaja juures ei käinud. Samuti välistas süüdistatav täielikult võimaluse, et tütar oleks arvuti võtnud. Samuti ei olnud kodus näha mittemingisuguseid sissetungimise jälgi. Novitskaja eeldas, et poeg on arvuti võtnud ning helistas talle ning käskis arvuti kohe tagasi tuua. Kuidas poeg üldse tema korterisse võis pääseda, ei olnud Novitskajal aimugi, kuid ta kinnitas korduvalt, et IN on kõigeks võimeline ning kõige suurema tõenäosusega võttis poeg lihtsalt ise võtmed OF’ilt viimase teadmata. Novitskaja selgitas ka, et palus pojal arvuti tagastada, kuid poeg vastas, et kuna see on talle ostetud, siis ta ei pea seda vajalikuks. Seetõttu ta politseisse pöörduski. Novitskaja on seisukohal, et kui asi ostetakse kingituseks, siis ikkagi kinkijal on õigus otsustada, millal ta asja üle annab ja kas üldse. Larissa Novitskaja ütlused on aga vastuolus teiste kogutud tõenditega. Esmalt kannatanu IN enda ütlustega ja nimelt on kannatanu kinnitanud, et tõepoolest, selline oamoodi kokkulepe Larissa Novitskaja’ga tõepoolist oli, et kui kannatanu kirjutab isa kohta Migratsiooniametile avalduse, saab ta endale sülearvuti. Nimetatud kokkuleppest oli teadlik ka Larissa Novitskaja ema IA, kelle juures IN reaalselt elas. Arvutit mindi koos ostma 04.01.2008.a. Kristiine Keskusesse, peale ostu suundus Larissa Novitskaja Mustamäele, andes arvuti IN, kes läks sellega oma elukohta XXXMaardus. IN saabumist 04.01.2008.a. koju koos arvutiga kinnitas ka IA, kes selgitas, et nägi, kuidas lapselaps arvutiga, milline oli pakendis, koju saabus. Seda, et arvuti tõesti nimetatud aadressil asus, on tõendatud ka STV vastusega politsei päringule ning selle lisadega, millest nähtub, et aruvuti HP Pavilon oli alates 05.01.2008.a. ühenduses internetiga aadressil XXXMaardus. / toimik 08230110303 lk. 5793/. Ka vaatlusprotokollist on näha arvuti IP aadress ning seda, et IN on avanud seal faili / toimik 08230110303 lk. 30-34/. Seega on kogutud tõenditega tuvastamist leidnud, et arvuti HP Pavilon, millise Larissa Novitskaja ostis 04.01.2008.a. ning mida kinnitab ka Järelmaksu müügileping nr 7969630 /toimik 08230110303 lk. 17-19/, asus ka alates nimetatud kuupäevast IN elukohas. Nimetatut kinnitas ka Larissa Novitskaja tütar OF, kes selgitas, et täiesti välistatud on asjaolu, et tema vend IN oleks võinud arvuti ema korterist varastada. Ainult temal olid oma ema korteri varuvõtmed ning isegi juttu ei saanud sellest olla, et ta võtmeid vennale oleks andnud. OF kinnitas, et ta teadis ema- ja vennavahelisest kokkuleppest ja sellest, et vend pidi arvuti kingiks saama ning seda arvutit on ta ise reaalselt ka oma venna juures näinud, kuid ta ei 4 suuda meenutada, et oleks arvutit kunagi ema korteris näinud. Tema hinnangul seda olla ei saanudki, kuna Larissa Novitskaja kinkis arvuti oma pojale. Kõigi nende tõendite põhjal loeti ka kohtueelses menetluses tuvastatuks, et IN’le esitatud kahtlustus
Siit jõuab kohus järelduseni, millega on tõendatud Larissa Novitskaja poolt teadvalt valeütluste andmine. Esmalt loeb kohus ebausaldusväärseks Larissa Novitskaja selgitused selle kohta, et ostes 04.01.2008.a. oma pojale arvuti, viis ta selle ikkagi endale koju ja alles 11.02.2008.a. avastas arvutipakendi kadumise, mis andis talle alust arvata, et poeg on arvuti varastanud. Sellised ütlused ei ole lihtsalt eluliselt usutavad. Esiteks on Larissa Novitskaja öelnud, et ta elas põhiliselt Tallinnas, Mustamäel ning Maardu korteris käis vaid paaril korral nädalas. Ei ole loogiline, et arvuti ostetakse Kristiine Keskusest, milline asub sisuliselt Mustamäe linnaosa läheduses, siis sõidetakse arvutiga tagasi Maardusse ainult selleks, et arvuti tuppa panna ja siis tagasi Mustamäele sõita. Isegi, kui uskuda asjaolu, et Larissa Novitskaja ei tahtnud koheselt arvutit pojale üle anda, olnuks loogiline koos arvutiga Mustamäele suunduda. Teiseks ei ole usutav Larissa Novitskaja versioon võtmete sattumisest OF’i käest IN kätte. OF välistas täielikult võimaluse, et ta vabatahtlikult oleks võtmed oma vennale andnud. Larissa Novitskaja siiski eeldas, et võtmed sai poeg varastades. Selline eeldus ei ole loogiline ja tundub kohtule teostamatu. Selleks, et IN oleks saanud salaja enda käsutusse OF’i võtmed, pidanuks ta Kristiine Keskusest sõitma Viimsisse oma õe juurde, suuta kuidagi näpata salaja võtmed, sõita Maardusse ema korterisse, võtta sealt arvuti ja jätta pakend maha, seejärel viia arvuti enda koju, siis sõita tagasi Viimsisse ja suuta poetada vargsi võtmed õele tagasi. Analoogilist tegevust pidi ta veel korra kordama, väidetavalt siis kui arvuti pakendit ära toomas käis. Veelgi ebaloogilisem oleks arvata, et arvutit varastati n.ö kaks korda. Kui IN tahtnuks emale jätta muljet, et arvuti asub tegelikkuses Larissa Novitskaja korteris, teades, et ema seda ei kasuta, siis iga aruselge inimene jätab arvuti pakendi puutumata, mitte ei lähe sellele kuu aeg hiljem salaja korterisse hiilides järgi. Ehk siis kohus ei suuda teha mitte mingisugust muud järeldust uuritud tõendite põhjal, kui et Larissa Novitskaja ostis vastavalt kokkuleppele oma pojale IN arvuti, millega viimane ka rõõmsalt oma koju Maardus suundus ning seda ka koheselt kasutama hakkas. Põhjus, miks Larissa Novitskaja politseisse varguse teatega oma poja kohta pöördus, on kohtu hinnangul aga pelgalt isiklik soov saada arvuti poja käest tagasi. Nimelt koorus nii IN, IA ja OF ütlustest välja asjaolu, et peale arvuti kinkimist soovis Larissa Novitskaja, et IN kirjutaks veel ühe kaebekirja oma isa peale, millest IN kategooriliselt keeldus. Peale seda keeldumist käskis Larissa Novitskaja arvuti tagastada, kuid sellest poeg keeldus, kuna eeldas, et on kõik toimingud teinud, et arvuti endale saada. Larissa Novitskaja aga eeldas, et kui poeg keeldub temaga edasisest koostööst, on tal õigus oma kingitus tagasi võtta. 5 Võlaõigusseaduse § 267 ja § 268 kohaselt on kinkelepingust taganemine jagatud kaheks – taganemine enne lepingu täitmist, st enne kingitud asja üleandmist ning taganemine pärast lepingu täitmist, st pärast kingitud asja üleandmist. Enne kingitud asja üleandmist on lepingu taganemise asjaolud alljärgnevad:
Kohtu järeldused Larissa Novitskaja süüdistuses
Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära kannatanu ning tunnistajate ütlused, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Larissa Novitskaja süü
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud ning kohtueelses menetluses kvalifitseeritud õigesti. Ka nimetatud süüdistuses Larissa Novitskaja oma süüd ei tunnistanud ning selgitas, et tegelikkuses ründas hoopis teda kannatanu N Š ning tekitas talle terviskahjustusi. Politseisse ning arsti poole ta ei pöördunud, kuna tundis piinlikust. Siiski ei eitanud Larissa Novitskaja asjaolu, et saabus 15.06.2009.a. oma endise abikaasa IN elukohta xxxMaardus. Tema mineku põhjuseks oli asjaolu, et IN oli talle 29 000 krooni võlgu. Larissa Novitskaja´l oli vaja maksta kommunaalteenuste eest, kui tema arvates eksabikaasa lihtsalt varjab oma sissetulekuid ning ta otsustas temalt ise raha küsida. Raha küsimiseni ta aga ei jõudnudki, kuna Š sisuliselt kohe ründas teda, kui oli jõudnud nende ukse taha. Š käskis N ´l Larissa Novitskaja tuppa tirida ja korteris Š peksis süüdistatava läbi. Larissa Novitskaja selgitas, et Š lihtsalt ei salli teda, kuna ta käib IN käest raha nõudmas, milleks tal on täielik õigus. Larissa Novitskaja ei eitanudki, et on oma eksabikaasa ukse taga varasemaltki korduvalt käinud raha nõudmas. Selliselt Larissa Novitskaja poolt antud ütlused on aga vastuolus kannatanu ja tunnistajate poolt antud ütlustega. Ja nimelt selgitas kannatanu N Š , et temal otseselt süüdistatava suhtes mingit vihavaenu ei ole, kuid vastab tõele, et Novitskaja käib sageli nende ukse taga ja tülitab neid. Nimelt on Larissa Novitskaja endine abikaasa IN kannatanu praegune elukaaslane, kellega elab koos 7 juba 7 aastat. Kannatanu koos elukaaslasega Larissa Novitskaja´ga ei suhtle ja temaga kontakti ei otsi. 15.06.2009.a. plaanis ta IN’ga kodust lahkuda ning niipea, kui ta ukse avas, vaatas koridorist vastu Larissa Novistkaja ning vasaku silma all oli tal sinikas. Novitskaja tõukas jalaga ust ning sisenes korterisse vaatamata sellele, et kannatanu üritas teda takistada. Toast tuli ka kohale IN ning nad palusid süüdistataval lahkuda, kuid viimane ainult karjus ja rebis Š ’t riietest, samuti kriimustas Novitskaja tema nägu ning ta tundis tugevat valu. Kannatanul oli sviitri alla Bissmark’i kuldkett, mis riiete rebimise tulemusena deformeerus. Kui nad Novitskaja koridori suutsid tõrjuda, oli kannatanu mõnda aega IN’ga kodus ning vaatasid uksesilmast, kas süüdistatav on lahkunud. Kui nad teda enam ei näinud, üritasid nad uuesti kodust lahkuda, kuid õues üritas Novitskaja teda uuesti rünnata. Kannatanu jõudis prügi ära visata ja IN takistas seniks Larissa Novitskaja’t, et kannatanu jõudis koridori tagasi ning nad jäidki selleks päevaks koju. Kannatanu selgitas, et selline „jama“ kestab juba 7 aastat ning see ei olnud esimene kord, kui Novitskaja teda ründas. Kannatanu rääkis, et temal pole Novitskaja’ga mitte midagi klaarida, ta ei helista talle mitte kunagi ja kontakti temaga ei otsi. Kuna ründe käigus kuldkett deformeerus täielikult ning see tuli uus valmistada, esitas kannatanu tsiviilhagi 92,48 euro suuruses summas ( 1447 krooni). Kannatanu juttu kinnitas ka tunnistaja IN, kes selgitas, et on Larissa Novitskaja endine abikaasa ning käesoleval ajal elab koos N Š ’ga. Üldiselt tal mingeid suhteid süüdistatavaga ei ole, kuid vältimatult tuleb suhelda, kui Larissa Novitskaja helistab või käib tema kodu juures skandaalitsemas. Tunnistaja kinnitas kannatanu juttu, et 15.06.2009.a. plaanisid nad kodust lahkuda ja kui Š oli avanud välisukse, hakkas ta kohe tunnistajat appi karjuma, kuna Larissa Novitskaja oli trepikojas ning üritas korterisse tungida. Kui tema appi jõudis, olid naised omavahel kähmluses, Novitskaja tõmbas veel kannatanul kaelaketi katki ning koos kannatanuga õnnestus neil Larissa Novitskaja koridori lükata ning toauks sulgeda. Nad ootasid mõnda aega ning üritasid siis uuesti kodust lahkuda, kuid Larissa Novitskaja ootas neid õues ning nad jäid sel päeval koju. Põhjus miks Larissa Novitskaja nende juures käib on ilmselt sellest, et ta loodab tunnistajalt raha saada, kuigi tunnistaja on korduvalt Larissa Novitskajale selgitanud, et see on täiesti mõttetu, kuivõrd kogu rahanõuet täidab juba täitur ning rohkem tunnistaja lisaks veel midagi maksma ei pea. Kaudselt kinnitas kannatanu ütlusi ka tunnistaja G Š . Kuigi ta kannatanu peksmist otseselt ei näinud, nägi ta 15.06.2009.a. koju, aadressil XXX, saabudes, et Larissa Novitskaja seisab tema maja ees. Tunnistaja ei tunne teda isiklikult, kuid teadis rääkida, et süüdistatav käib tihti tema maja juures ning ta teab, et ta käib N Š juures. Enamasti ta karjub trepikoja juures või kui majja sisse saab, läheb kannatanu ukse taha. Trepikoda on muidu lukustatud. 15.06.2009.a. tunnistaja nägi aknast, kuidas Larissa Novitskaja lähenes nende trepikojale. Ilmselt sai ta kuidagi koridori sisse, sest mõne hetke pärast kuulis ta ülevalt korruselt karjumist ning kisa. Mis seal toimus, tunnistaja ei näinud. Seejärel tunnistaja lahkus kodust ning kui ta kuskil tunni aja pärast tagasi saabus, seisis Novitskaja jälle trepikoja ukse taga ning helistas uksetelefonil. Meelde jäi tunnistajale asjaolu, et Larissa Novitskaja näol oli tumelillakas sinikas, mis tundus tunnistajale selline juba mitme päeva vanune olevat. Kohtu hinnangul riimuvad just kannatanu N Š ütlused kõigi tunnistajate ütlustega, kui ka kriminaalasjas esitatud AS Kallavere Haigla vigastuste dokumenteerimise aktiga / toimik 09230109568 lk. 10/ ning fototabeliga kannatanu vigastuste kohta lk. 18. Seevastu loeb kohus Larissa Novitskaja ütlused ennastõigustavaks. 8
näeb ette kriminaalvastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Karistusõiguse teooria kohaselt on kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Käesoleva koosseisu täidab ka kergem tegu – valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuslikult ei ole selline, et võiks põhjustada tervisekahjustuse. Löömine ja peksmine on näited sellisest väärkohtlemisest. Käesoleva koosseisu moodustab kehaline väärkohtlemine ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, s.o. füüsilist valutunnet. Eelloetletud teod on juba olemuslikult piisava intensiivsuse juures valutekitavad. Käesolevaga tekkis kohtul kindel veendumus, et N Š räägib tõtt. Tema ütlused Larissa Novitskaja ründe kohta riimuvad IN ütlustega, kui ka vigastuste dokumenteerimise kaardiga. Larissa Novitskaja ütlused selle kohta, et tegelikkuses oli kannatanuks hoopis tema ja vigastuste tekitaja oli N Š , loeb kohus ennastõigustavaks. Kohus ei leidnud kogu kriminaalasja uurimise jooksul mitte ühtegi mõjuvat põhjust, miks pidanuks kannatanu üldse Larissa Novitskaja´ga kontakti otsima. Samas on ka ebaloogilised Larissa Novitskaja enda selgitused. Ühelt poolt ta väidab, et kehvigatsuste tekitamises kannatanu poolt oli tal piinlik arsti ja politsei poole pöörduda, samas ei valmista talle mitte mingisugust piinlikust järjepidevalt kannatanu ukse taga käia, mida ta ka ise pole eitanud. Kuigi tunnistaja G Šapovalova otseselt konflikti pealt ei näinud, annavad tema ütlused aimu asjaolust, et Larissa Novitskaja on sagedane kutsumata külaline kannatanu juures. Seda, et kannatanu on ka korduvalt politsei poole pöördunud, kinnitavad mitmed väärteootsused Larissa Novitskaja suhtes
/ toimik 09230109568 lk. 49-55/. Eeltoodud alusel asub kohus seisukohale, et Larissa Novitskaja süüd
Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Käesoleval juhul Larissa Novitskaja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ta on varem kriminaalkorras karistamata. Nagu nähtub Larissa Novitskaja enda ütlustest, on tal küll töökoht, kuid tema materiaalne olukord on äärmiselt keeruline, seega ei pea kohus mõistlikuks tema karistamist rahalise karistusega. Kohtu hinnangul tuleb Larissa Novitskaja’t mõlema kuriteo toime panemises karistada lühiajalise vangistusega ning jätta see täielikult täimisele pööramata, kohaldades
Kannatanu N Š poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud. Kannatanu selgitas ka kohtuistungil, et kallaletungi käigus lõhutud kuldkett deformeerus täielikult ning uue keti valmistamiseks vormistati see tellimustööna. / toimik 09230109568 lk. 25-29/. Kohus juhindub KrMS §§ 311- 315 sätetest. 9 Piret Liivo Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.