4-10-3528/15

4-10-3528 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2011, Tartu Väärteoasja number 4-10-3528 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Kätlin Küla Väärteoasi Mati Arula väärteoasi liiklusseaduse § 7419 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu
2. oktoobri 2010 otsus Kaebuse esitaja menetlusalune isik Mati Arula Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Mati Arula RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 147 lg 1 p 4; 148 p 4; 151 lg 1 p 4 tühistada Viru Maakohtu
3. oktoobri 2010 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-10-3528 osaliselt, see on Mati Arulale Liiklusseaduse § 7419 lg 3 p 1 alusel kohaldatud lisakaristuse osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Mati Arula apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. jaanuarist
5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
6. jaanuarist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. jaanuarist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu
10. oktoobri 2010 otsusega mõisteti Mati Arula süüdi ja karistati liiklusseaduse § 7419 lg 2 järgi 10-päevase arestiga. Liiklusseaduse § 7419 lg 3 p 1 alusel kohaldati M. Arula suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Aleksei Savvi koostas
11. oktoobril 2010 väärteoprotokolli nr AB 976835 selle kohta, et M. Arula
12. oktoobril 2010 kell 20.55 Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Tiigi tänaval, suunaga Puiestee tn suunas, juhtis OÜ-le Brennus kuuluvat mootorsõidukit Volvo FM7, registreerimismärgiga XXX , ning kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga LION Intoxilyzer 8000 mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,53 mg/l +/-0,05 mg/l. Lõplik tulemus 0,48 mg/l. Seega tuvastati juhi organismis alkoholi rohkem kui LS § 20 lg 1 lubatud 0,09 mg/l. Oma tegevusega rikkus M. Arula liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, pannes toime liiklusseaduse LS § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Juhindudes VTMS § 84 sätetest saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond väärteoasja materjalid M. Arula süüdistuses arutamiseks maakohtule. Menetlusalune isik M. Arula tunnistas end toimepandud väärteos täielikult süüdi. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Liiklusseaduse § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritav süütegu, s.o sõiduki juhtimine joobeseisundis, on raske liiklusalane rikkumine, mis kuulub riigi poolt karmilt karistatavate süütegude hulka. Menetlusalust isikut ei ole küll samalaadse rikkumise eest karistatud, kuid tegemist on kutselise autojuhiga, kes on äärmiselt hoolimatult ja vastutustundetult suhtunud liiklusnõuete täitmisesse – olles teadlik, et vaid loetud minutite pärast on tal vaja uuesti sõidukit juhtida, et paigutada see soovitud parkimiskohale oma elukoha juures, tarbis, viibides sõidukis, kaks 0,5 l džinni, viies end teadlikult ja tahtlikult alkoholijoobe seisundisse, ning seejärel tahtlikult juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Menetlusalust isikut on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega karistatud, kuid need ei ole suutnud mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Kohus arvestas karistuse mõistmisel teo suurt ühiskonnaohtlikkust. Seda laadi õigusrikkumiste eest on põhjendatud määrata ranged karistused. Kohus leidis, et menetlusalust isikut on põhjendatud karistada arestiga alla selle keskmise määra. Vabadust piiravat karistust saab pidada proportsionaalseks toimepandud 2 süüteoga. Kohus pidas põhjendatuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes liiklusseaduse § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist selle miinimummääras, s.o kolmeks kuuks, et mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu M. Arula palub tühistada kohtuotsuse talle mõistetud lisakaristuse osas, muutes selle ümber rahatrahviks. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt töötab apellant autojuhina ning juhtimisõiguse äravõtmisel jääb ta töötuks. Mingit muud eriala apellant õppinud ei ole. Apellandi naine on juba poolteist aastat töötu ja ei saa enam mingeid toetusi. Peres on kaks alaealist last, kes kannataksid apellandi eksimuse pärast. Apellant on olnud siiani pere ainuke toitja. Apellant tunnistab täielikult oma süüd ja usub, et selline asi enam ei kordu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tartu Ringkonnakohtu istungil jäi M. Arula esitatud apellatsiooni juurde selles toodud põhjendustel ning palus see rahuldada. Kohtuvälise menetleja poolt apellatsioonile esitatud kirjalikus vastuväites leiab viimane, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioon rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning tutvunud väärteoasja materjalidega nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele M. Arula suhtes kohaldatud lisakaristuse osas karistuse mittevastavuse tõttu väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. Maakohus on M. Arulat karistanud Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel 10 päevase arestiga, mis on M. Arulal käesolevaks hetkeks kantud. Seega mõistis maakohus M. Arulale raskeima nimetatud paragrahvi sanktsioonis ettenähtud põhikaristuse. Ringkonnakohus leiab, et karistades M. Arulat raskeima põhikaristusega, s.o vabaduse võtmisega, tulnuks maakohtul, arvestades M. Arula poolt toimepandu tehiolusid ning tema isikut, põhjalikumalt kaaluda lisakaristuse kohaldamise vajadust M. Arulale. Maakohus on M. Arulale Liiklusseaduse § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristuse kohaldamist põhjendanud üldsõnalise väitega, et kohaldab lisakaristust selleks, et mõjutada M. Arulat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis M. Arula mootorsõidukit joobeseisundis Sõmerul Tiigi tn 1 asuva maja ees, s.t sisuliselt oma elukoha ees olevas parklas. Ringkonnakohus möönab, et ka parklas sõiduki juhtimine joobeseisundis on keelatud, kuid leiab, arvestades rikkumise toimepanemise kellaaega ja sellest tulenevat liiklusintensiivsust ning manööverdamisel kasutatavat sõiduki kiirust, et M. Arula poolt lähtuv oht teistele liiklejatele oli oluliselt väiksem kui tavapärases liikluses osaleva joobes juhi poolt tekitatav oht. 3 Samas ei saa jätta tähelepanuta, et M. Arula poolt tarbitud alkoholi kogus oli väike ning tema joobeks mõõdeti 0,48 mg/l väljahingatavas õhus. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt pole M. Arulat varasemalt sõiduki joobes juhtimise eest karistatud. Ringkonnakohus leiab, et M. Arula varasemad liikluseeskirjade rikkumised ei ole olnud rasked. Nii on M. Arulat karistatud tehnoülevaatust mitteläbinud sõiduki juhtimise eest, mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest ning sõidumeerikute kasutamisega seotud rikkumiste eest. Ringkonnakohtu arvates seadsid nimetatud rikkumised ohtu eelkõige M. Arula enese elu ja tervise ning rikkusid vaid vähesel määral teiste liiklejate ohutust. Samas ei ole vähetähtis asjaolu, et kõik eelnevad talle määratud trahvid on M. Arula poolt tasutud. M. Arula väidete kohaselt töötab ta OÜ Brennus autojuhina ning lisakaristuse kohaldamise korral kaotaks ta töökoha. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, sest abikaasa on juba pikemat aega töötu ning mingeid toetusi enam ei saa. Tema töötajäämine muudaks perekonna materiaalse olukorra väljapääsmatuks. Ringkonnakohus möönab, et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Samas leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus tööpuudus on suur, ei ole põhjendatud M. Arulale lisakaristuse mõistmisega põhjustada olukord, kus isik väärteokaristuse tulemusena kaotaks töökoha. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus