ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Tõlk Ilja Malštšukov Kriminaalasi Sergei Duelli süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Rainer Amur Süüdistatav SERGEI DUELL, isikukood: 34812030255; elukoht: xxx; Vene Föderatsiooni kodanik; haridus: kõrgharidus; emakeel: vene keel; pensionär. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja vandeadvokaat Milvi Söörd RESOLUTSIOON Mõista Sergei Duell KarS § 423 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Antud kriminaalasja menetluskulud s.o. ekspertiisitasud 567.22 €, riigi poolt määratud kaitsjale väljamõistetud õigusabikulud summas 429.70 € ning koopiate tegemise kulud summas 7.33 € jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 /viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 16. veebruaril 2011.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus 1 kohtukantselei kaudu kättesaadav 07. märtsil 2011.a.alates kella 15.00. Kohtuotsuse motiivid: Sergei Duelli süüdistatakse selles, et tema 03.06.2007.a. kella 07:45 ajal juhtides mootorsõidukit Nissan X-Trail registreerimismärgiga xxxning liikudes Harjumaal Kuusalu vallas Vana – Narva mnt-l Kahala poolt Kuusalu suunas, jõudes Vana – Narva mnt 28. km-l asuvale Kuusalu – Kahala – Kursi ristmikule, kus asus sooritama vasakpööret Kursi suunas, ei veendunud enne manöövri sooritamist ja manöövri ajal, et see on ohutu ning ei takista teisi liiklejaid /
/ , ei andnud teed vastassuunas otse mööda Vana – Narva mnt-d Kuusalu poolt Kahala suunas eesõigusega teel liikunud mootorrattale Suzuki GSX 1100 registreerimismärgiga xxx, mida juhtis AT, sõites mootorrattale ette, mille tagajärjel sõitis mootorratas mootorsõidukile otsa /
Otsasõidu tagajärjel paiskus mootorrattur AT haljasalale, saades eluohtliku tervisekahjustuse. Oma käitumisega rikkus Sergei Duell ettevaatamatusest järgmisi liiklusnõudeid:
/enne manöövri alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid/, § 100 /pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile/; § 156 /pöörates vasakule või tagasi peab rööbasteta sõiduki juht andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale või on temast möödasõidul/. Oma tegevusega pani Sergei Duell toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus Kohtuistungil avaldas süüdistatav Sergei Duell, et esitatud süüdistus on temale arusaadav, oma süüd ta selles asjas ei tunnista. Süüdistatav Sergei Duell avaldas toimunud kohtuistungil, et ta soovib ütlusi anda. Mäletab, et liiklusõnnetuse päev oli pühapäeval umbes kella 08:30 ajal. Siis elas ta suvilas, Harjumaal. Vilde teele Tallinnasse kolis 20 aastat tagasi.Sellel hommikul enne liiklusõnnetust tuli Kahalast ja tahtis keerata Peterburi teele. Ta sõitis Kahala järvelt ja soovis sõita Soodla järve juurde. Liikus enda arvates Vana – Narva maanteel. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 293 lg 1 ja § 289 alusel toimiku lk 13 – 14 oleva väljavõtte Maa – ameti kaardiserverist, et süüdistatav saaks näidata, millist teed ta silmas peab. Süüdistatav Sergei Duell näitas kaardil, et liikus mööda Kahala teed. Autos oli üksinda. Ilmastik oli väga hea. Päike paistis õnnetuse ajal vasakult paremale. Kui lähenes vasakpöörde sooritamise kohale, siis vastavalt liikluseeskirjale, umbes 800 m enne ära pööramist vähendas kiirust ja siis pani vabakäigu ja sõitis sellega ristmikule, enne pööret pidurdas. Edasi jõudis ristmikule, kedagi ei olnud. Vaatas paremale, otse, siis vaatas tahavaatepeeglisse, siis vaatas vasakule, see võttis aega kuskil 2 sekundit. Siis vaatas vastassuunavööndisse talle vastutulevasse suunda. Kogu selle aja käiku sees ei olnud, vabakäik oli. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 293 lg 1 ja § 289 alusel Sergei Duelli kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest toimiku lk 51 kuuendalt realt algava lause selle kohta, et tal oli sisse lülitatud ka suunatuli ja sees oli teine käik. Süüdistatav Sergei Duell seletas, et tal oli vabakäik. Pani vabakäigu sisse kuskil 700 – 800 meetrit või isegi kilomeeter enne. 2 Sellel ajal kui vaatas vasakule poole, siis seal takistusi ei olnud, aga 2 sekundit kindlasti vaatas. Silmad harjusid Siis kui vaatas vasakule, siis sõiduk liikus 5 – 6 km /h. Peale seda, kui oli vaadanud kõrvalteele – vasakule, vaatas vastutulevat sõidurida. Teda ei huvitanud tema sõidurida. Seda mootorratast nägi praktiliselt kokkupõrke hetkel. Ta kannab kaheosalisi prille, kuid see teda ei sega. Silmaarsti juures käib igal aastal, kuna tal on suhkruhaigus. Mäletab, milline pilt talle vastu oli. Päike paistis vasakult paremale, hakkas mets ja puudest langes vari teele, seal oli nagu tunnel. Ta ei olnud enne kokkupõrget asunud vasakpööret sooritama, hakkas liikuma tee keskele. Enne manöövrit oleks pidanud veel liikuma 2 – 3 meetrit. Ta ei olnud sirgelt omas sõidusuunas tema auto oli diagonaalis tee keskel, pidi sõitma tee keskele enne manöövrit. Kinnitab, et tema ja kohale tulnud mootorratturi venna ning veel ühe tunnistajaga ta ei sündmuskohal rääkinud. Arvab, et mootorrattaga kokkupõrke tõttu võis tema seisev auto oma asendit löögi tõttu muuta, see oli tugev löök. Mootorrattur võis tema autole läheneda 130 – 140 km/h kiirusega kindlasti. Päike võis takistada tema nähtavust vastutuleva sõiduki suhtes, kuid ainult sellisel juhul kui vastutulev sõiduk sõitis tema tee poolel ilma tuledeta. Tema on olnud 35 aastat autoroolis, ta ei ole kunagi isegi trahvi saanud, ning tema ei rikkunud ta liikluseeskirja nõudeid. Süüdistatav Sergei Duell lisas viimase sõna käigus, et ta on esmakordselt kohtus süüdistatavana. Prokurör tugineb ainult ekspertarvamustele ,kuid toimikust on näha, milliseid tehnikavahendeid on kasutatud sündmuskoha vaatlusel. Ainus oli fotoaparaat Canon. Midagi muud ei olnud. Ekspertiisid ei saa olla õiged. Oli veel üks oluline tunnistaja, kes sõitis mööda 2 – 3 min peale õnnetust. On sellest rääkinud uurijale vähemalt kolmel korral. On kirjutanud ka prokurörile sellise kirja, kus on viidanud sellele tunnistajale. Tunnistaja ei teadnud teda ega kannatanut. Tema ise oli šokis ja unustas isegi selle, kuidas telefon sisse lülitada. Kiirabi kui ka politsei kutsus mitte kannatanu, vaid see möödasõitnud tunnistaja. S. Duelli väitel protokoll on teadlikult võltsitud. Süüdistatav oma viimase sõnas väitis, et oleks pidanud ka kindlaks tegema mootorratturi liikumise. Liikluseeskiri ütleb ka seda, et kui teel on takistus, siis tuleb valida vastav sõidukiirus, et ära hoida ohtlik olukord. Mootorrattur oleks pidanud hoidma võimalikult paremale poole teed. Antud juhul oli mootorratturil võimalus liikuda, ta võis oma asukohta muuta. Uurimine oleks pidanud tuvastama tegeliku süüdlase. Kohapeal mingeid mõõtmisi ei teostatud. Kui ei ole teostatud mingeid mõõtmisi, kuidas siis saab teostada ekspertiisi. Keegi ei pööranud nendele asjaoludele tähelepanu, kaasa arvatud prokurör. Esimene uurija oleks pidanud teostama kasvõi mingisuguseidki uurimistoimingud, küsitlenud kasvõi kiirabitöötajaid, fikseerinud kannatanu kukkumiskoha. Ka ei ole uurimisel tuvastatud, milline oli mootorratta tehniline seisund. Ei ole tuvastatud, kas mootorrattal oli üldse tehniline ülevaatus teostatud. Ei tea isegi seda, kas mootorrattal oli üldsegi spidomeeter. Kas see näitas ka tegelikku õiget kiirust. Ei ole ühtegi tõendit.
iab, et uurimistoiminguid ei ole teostatud korralikult. Piltide alusel saab tuvastada, et oli mootorratas, kuid nendelt ei saa isegi teada, millist marki mootorrattaga oli tegemist. Süüdistatav S.Duell väitis oma viimases ka seda, et uurimisel ei ole üheselt tuvastatud, kas mootorrattur oli kaine. Süüdistatav on veendunud, et kannatanul tuvastati alkoholijoove, kuid see jäeti tähelepanuta. Kaitsja Milvi Söörd avaldas kohtuistungil, et tema kaitsealune oma süüd ei tunnista. Seda ei ole ta teinud ka uurimise käigus. Arvamuse süü osas annaks kaitsja peale tõendite uurimist. Kaitsja lisas kohtulike vaidluste käigus, et täna jõuab ehk lõppstaadiumi asi, mis toimus 3 aastat ja 6 kuud tagasi. Süüdistatakse Sergei Duelli KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises, ehk selles, et Sergei Duell rikkus liiklusnõudeid ettevaatamatuse tõttu, mille tagajärjel tekitas kannatanule raske tervisekahjustuse. Sündmus toimus Kuusalus, Vana Narva maanteel. Sergei Duell sõitis Kuusalu suunas. Soovides pöörata Kursi suunas toimuski liiklusõnnetus. Süüdistuse kohaselt on Sergei Duell rikkunud
, kuna ei andnud teed 3 otse liikunud ja liikluses eesõigust omavat liiklejat, kelleks oli AT. Samuti süüdistatakse teda selles, et rikkus
Riiklik süüdistaja alustas eksperdi arvamusest ja
idis, et selle arvamusega on Sergei Duelli süü tõendatud. Tema vastupidiselt arvab, et on palju vasturääkivusi ja vastuolusid ja nende olemasolul ei ole võimalik Sergei Duelli süüdi mõista. Kaitsja alustab kohtuistungil üle kuulatud isikute ütlustega. Nendeks on kannatanu, süüdistatav ja tunnistajad. Sellest võib järeldada, nagu oleks kannatanu põhiline tõendite allikas, kes on andnud ütlusi ja kelle ütluste alusel on ekspert tulnud oma järeldustele. Kannatanu andis kohtuistungil ütlusi. Ta seletas kohtule, et ostis mootorratta päev enne õnnetuse toimumist. Ostu – müügi
pingut ta vormistada ei saanud, kuna tal puudus juhtimisõigus. Ostjaks tegelikkuses oli tunnistaja VM. Kannatanu seletas, et tal puudus juhtimisõigus ja sellel päeval tema sõitis umbes 80 – 90 km/h. Kohtu küsimusele, kas tal on eelnev sõidukogemus, vastas ta, et on varem sõitnud vanade mootorratastega, kuid taolise mootorratta juhtimiskogemust ta ei omanud. Küsimusele, kas ta oli joonud eelmisel päeval alkoholi, vastas ta, et eelmisel päeval õlut. Kohtuekspert ei ole tuvastanud alkoholijoovet veres. Mingisugune mõju sellel võis olla. Kannatanu peale kokkupõrget sündmusi ei mäleta. Teab ainult, et sõitis otse ja milline oli tee. Tee oli kurviline ning pidi kiirust vähendama. Kannatanu väitel ta liikus 80 – 90 km/h ja kurvilisel teel, uuel rattal. Ka mootorrattur on kohustatud järgima liikluseeskirja, valima vastava kiiruse ja vaatama, et mingeid takistusi teel ei ole. Nähtub, et selleks, et korralikku ekspertiisi teostada puudus teel täielikult mootorratta pidurdusjälg. Kui analüüsida Sergei Duelli antud ütlusi, siis tema ei tunnistanud ennast süüdi, ta on seletanud, et ei ole rikkunud ühtegi süüdistuses ära toodud liikluseeskirja punkti. Ta on pika juhikogemusega, ta ei ole mitte kunagi rikkunud liikluseeskirja ja ta rääkis, et lähenedes ristmikule, siis umbes 800 m kuni 1 km varem vähendas kiirust ja lülitas sõiduki vabakäigule. Ristmikul vaatas mitmel korral, kas tee on vaba. Kui oli jõudnud ristmikule, siis tema kiirus oli 5 – 7 km/h. Ta ei näinud mingit liiklusvahendit kuskilt tulemas enne, kui mootorratas talle otsa sõitis. Ta arvas, et mootorratas liikus kiiresti, üle 100 km/h. Keegi seda mõõta ei saanud. See oli tema arvamus. Kannatanu ütlus, et ta liikus vaid 70 – 80 km/h on samuti vaid tema ütlus, mida ei ole saadud tõendada. Sergei Duell on ka uurimise käigus korduvalt öelnud, et uurimisorganid ei viinud toiminguid läbi nii nagu ette nähtud. Mõõtmisi ei viidud läbi vastavalt nõuetele. Ei ole tehtud fotosid mootorrattast. Lähteandmeid mis oleks saanud tuvastada oleks saanud tulevikus kasutada, et arvutada välja mootorratta sõidukiirus. Ekspert on öelnud, et andmed sündmuskohast ja fotod mootorratta vigastustest on puudulikud, teekattele ei ole jäänud ühtegi jälge. Kokkupõrkest tungituna oleks pidanud jääma pöördumismoment. Seda, et kokkupõrge võis muuta auto suunda, siis seda kinnitas ka ekspert. Miks ei ole võimalik määrata liikumiskiirust, kuna auto ja mootorratta kokkupõrke nurka tee suhtes ei ole olemas. Seetõttu ei ole võimalik arvustuslikult hinnata mootorratturi käitumist, liikumist ja liikumise kiirust. Ekspert annab arvamuse, et eeldatavasti võib väita, et kokkupõrge on toimunud mootorratta suunavööndis. Ekspert annab arvamuse, et võib väita, ta ei anna kategoorilist arvamust. Siis millise nurga all võis olla sõidukite kokkupõrke nurk? Käesolevas kriminaalasjas oli ka teine ekspert andnud oma arvamuse, et tegelikult võttes arvesse sõiduauto esiosa vigastust, siis kokkupõrke nurk 60o . Lahknevused ekspertide arvamustes on olemas. Duellil oli valitud kokkuleppel kaitsja. Ta on püüdnud välja selgitada asjaolu, kas on kindlaks määratud mootorratta sõidukiirus. Kui mootorrattur oleks sõitnud aeglasemalt, siis oleks ta suutnud ka pidurdada. Nad on pöördunud ka ekspertide, spetsialistide poole, kes siis on analüüsinud neid dokumente. Eksperdid on öeldud, et faktiliselt on võimalik mootorratta sõidukiirus kindlaks teha, selleks on vaja kasutada simulatsiooni mudelit. Taoliste toimingute tegemisel oleks pidanud spetsialistid käima sündmuskohal ja see oleks olnud väga kallis. Faktiliselt
iab kaitsja, et ka eksperdi arvamusega ei ole tuvastatud Sergei Duelli süü, et tema ainuisikuliselt on liiklusõnnetuses süüdi. Prokuröri väide, et Duell juba enne 800 m enne ristmikku lülitas sisse vabakäigu on 4 paljasõnaline. Meil on ainult Sergei Duelli ütlused. Ta sõitis tõesti väga väikese kiirusega. Kas juht oma väikese kiirusega takistab teisi liiklejaid ei oma antud asjas tähtsust. Ühtegi teist liiklejat ei olnud näha.
iab, et on uurimine läbi viidud ühekülgselt. Uurimine on teostatud taolise suunitlusega, et Sergei Duell on rikkunud liikluseeskirja. Ei olegi proovitud välja selgitada, kas ka kannatanu on rikkunud liikluseeskirja sätteid.
iab, et käesolevas asjas ei ole kogutud taolisi tõendeid, mis annaks alust väita, et Sergei Duell on rikkunud neid liikluseeskirja punkte.
iab, et võiks tulla küsimuse alla segasüü küsimus. Kui tõendeid ei ole küllaldaselt kogutud, siis kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Tema kaitsealune ei ole neid liikluseeskirja punkte rikkunud. Mis puudutab tunnistaja K ütlusi, siis ta on kannatanu vanaisa. Ta on huvitatud asja lahendamisest positiivselt oma lapselapse kasuks. Kaitsjana saab sellest täiesti aru. Ei ole alust kahtlustada Sergei Duelli valeütlustes, kuna ta on varasemalt täiesti karistamata isik. Kaitsja palub Sergei Duell õigeks mõista. Kannatanu AT avaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistatav on temale täiesti võõras isik. Mingisuguseid seaduslikke takistusi ütluste andmisel tal ei ole. 2007.a elas Harjumaal, Kuusalu vallas, Uuri külas, Teeristi talus. Liiklusõnnetuse sündmuskoht asub tema kodust 8-10 km kaugusel. Juhtis sellel liiklusõnnetuse päeval mootorratast, kuna tahtis minna ülevaatusele, ostis ratta üleeelmisel päeval ja läks proovisõidule. Ratta ostis VM vahendusel. Ratta eest maksis reaalselt tema. See mootorratas maksis 37 000,00 EEK. Selle summa tasus osade kaupa, seetõttu oligi vaja VM, vormistasid mootorratta tema nimele, ümbervormistamisel sai enda nimele. Reaalselt raha maksis müüjale tema. Õnnetuse päeva mäletab kuupäevaliselt. Õnnetusele eelneval ajal käis autokoolis, oli autoga sõitnud. Mootorratta juhiluba ei olnud, kuid kogemus oli. Enne õnnetust oli autokoolis käinud 2 kuud. Autokoolis tegi nii mootorratta- kui ka autojuhilube. Ei mäleta, mida tegi liiklusõnnetuse päeva hommikul enne mootorratta juhtimist. Juhtimist alustas oma kodust. Soovis sõita „Balti Spooni“ juurde ja tagasi, see on paar kilomeetrit. Sellel päeval päike paistis, ilus ilm oli. Tal olid seljas teksapüksid, botased, tuulejakk, kiiver. Kui ta kodunt hakkas sõitma, siis mootorratas töötas korralikult. Selle tee olusid ei mäleta , oli asfaltkattega tee. On ka varasemalt seda teed mööda autot juhtinud. Liiklusõnnetuse toimumise kohta märgib kannatanu, et kui oli ümber pööranud, siis seal on sild. Enne seda võttis hoo maha 70 km/h, seal on järsk kurv, siis pikk sirge. Nägi seda autot seismas, nägi suunatuld, kokkupõrget ta ei mäleta. Sild on täpselt kurvi peal, enne liiklusõnnetuse kohta kuskil 400 m. Sõidukit nägi sirgel. Nissan X-Trail tee suhtes oli otse ninaga tema poole. Ta ei mäleta seda, kas sõiduk oli rohkem oma suunavööndis või tee keskel, tsikliga sõites ei saa nii aru ka, vist oma sõiduvööndis. Silla juures kurv on järsk, seal peab hoo maha võtma, tema kiirus oli kuskil 80 km/h. Peale õnnetust mäletab, et helistas emale, siis on kõik. Ise ei mäleta, kus ta lamas. Õnnetuse eelsel ajal on tal olnud politseiga liikluses probleeme lubadeta sõidu eest. Ei mäleta täpselt, millal see oli, aga aastaid ennem. Temal olid välised kriimud ja sisemine verejooks. Haiglas viibis nädal aega. Varalise kahju nõue seisneb selles, et soovib mootorratta raha tagasi saada ja riiete ja kiivri summa. Kirjutas umbkaudse summa, kuskil 47000,00 peaks nüüd kokku olema. 43200,00 on hagiavalduses, 37000,00 mootorratta maksumus jope maksumus on kuskil 1500,00, ta ei mäleta enam, tšekke tal alles ei ole. Enne avariid oli mootorratas täielikult tehniliselt korras, läks sellepärast sõitma, kuna öeldi, et kui mootor soojaks sõita, siis vigade korral hakkab soe mootor puterdama. Ratas oli korras, puterdama mootor ei hakanud. Müüs ratta maha 2000.- krooniga. Müüs ratta osadena maha. 5 Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 293 lg 1 ja § 289 alusel kannatanu AT tsiviilhagi toimiku lk 86 selle kohta, et 03.06.2007.a. kella 07:45 ajal Harjumaal, Kuusalu vallas, Vana – Narva mnt. 28 kilomeetril Kuusalu – Kahala – Kursi ristmikul toimus liiklusõnnetus, kus temale vasakpööret teostav sõiduauto ette keeras (tema liikus otse). Liiklusõnnetuse tagajärjel hävinesid: mootorratas maksumusega 40000.- krooni, jope maksumusega 1000.- krooni, kiiver maksumusega 2000.- kroonija teksapüksid maksumusega 200.- krooni, kokku 43200.krooni, mis palub sisse nõuda liiklusõnnetuse põhjustajalt. Kannatanu AT avaldas, et õige hagi on see, mis toimikus kirjas on. Tal on ka mittevaralise kahju nõue 100 000.- krooni. Kui seda täitis, siis sooviti teada maksimaalset summat. Tema elu on seoses avariiga muutunud, tervis ei ole enam hea, on tihti haige. Ka ei saa teha varasemat tööd. Tööd ei ole enam saanud normaalselt, seljavalud ja tõstmisega probleemid, peavalud. Tegeles kergejõustiku ja korvpalliga, kuid enam eriti mitte. Nüüd vaid natukene. Tihe haigestumine on üks asi. Ta enne niipalju haige ei olnud, samuti seljavalud. Seda on arstid öelnud, et immuunsus on halvenenud seoses õnnetusega. Enne õnnetust oli tal konkreetne töökoht. Seoses õnnetusega pidi töölt eemal olema nädal haiglas ja kuu haiguslehel. Tunnistaja VMavaldas toimunud kohtuistungil, et tunneb kohtusaalis viibijatest ATd. Mingeid seaduslikke takistusi tal ütluste andmisel ei ole. ATga oli töökaaslane ja on väga hea sõber, elavad samas külas.Mootorratta omanik on paberite järgi tema aga tegelikult maksis selle Arvo kinni, kuna kauplus ei müünud isikule, kellel ei ole vastavat juhiluba, tema tõi Tartust ratta ära. AT käis temaga koos. Ei mäleta kuupäeva, millal see mootorratta järgi käimine toimus, aga kuskil mai lõpus 2007 .a. Kui olid Tartust mootorratta kätte saanud, siis viisid selle Arvo juurde koju kuuri. Alguses oli küll jutt, et sõitma kohe ei lähe, aga kes ei ole olnud noor. Müügileping koostati samal päeval kui järgi käisid. Tema selle mootorratta ostmisega seoses midagi ei maksnud, Arvo maksis kõik kulud. Tema ise ka proovis selle mootorrattaga sõita, sõitis kaupluse õue pealt käru peale ja pärast ka proovis. Mootorratas oli tema hinnangul, täiesti korras, absoluutselt. Ta ei tea, millal tehti rattale tehniline ülevaatus, kuid kauplus ei müünud seda ilma tehnilise ülevaatuseta. Tunnistaja JEavaldas toimunud kohtuistungil, et saalis viibijatest tunneb oma venda ATd. Seaduslikke takistusi ütluste andmisel tal ei ole. Vennaga toimunud õnnetusest sai teada selliselt, et ema ajas teda üles, et vend on teinud Kabala teel avarii ja ta läks otsima.
idis kodu lähedalt tee pealt. Nägi sündmuskohta. Jeep oli teel ja A oli murul.Kui sündmuskohale jõudis, siis seal oli meesterahvas, kes sõitis Jeep’iga, vend ja Ülo Kraus. Politsei ja kiirabi jõudsid peale teda. Ilmastik oli ideaalne, hommik, päikesepaiste, udu ei olnud. Jeep’i juht sellel ajal oli oma auto juures. Tema jooksis venna juurde. Tema vend lamas tee ääres. Võis olla sõidukist 25 – 30 meetrit eemal. See oli ristmiku peal, mõlemast teest umbes 25 m. Selle aja jooksul kui tuli kiirabi või politsei, kannatanut ei liigutatud, kuna ei teadnud vigastusi, pani oma jope talle peale, ta oigas valudes. Ta ei mäleta, kas sellel ajal oli kannatanu teel kui politsei tuli või juba kiirabis, sest ta ei mäleta seda, kumb enne jõudis, tema arust tuli kiirabi enne. Tema autojuhiga ei rääkinud, ta ei oska vene keelt. Elasid vennaga samas kohas. Mootorratas oli saadud õnnetusele eelnenud päeval, käisid Tartust ostmas, 1000 kuubikuline. Temal endal ei ole mootorratta juhtimise õigust, tal oli B – kategooria juhiluba, viibis ostutehingu juures. Ta ei mäleta seda täpselt, kas mootorratas oli ülevaatuse läbinud ja kas dokumendid anti kaasa. Sündmuskohal sõidukit ei liigutatud, see jäi nii nagu oli. Seda teed tunneb väga hästi, on seal elanud alates 1999.a. See on ohtlik sillaga kurv, peale kurvi on pikk sirge. Seal on kurvi märk. Ta ei mäleta, kas on kiiruspiirangu märk. Oli ka varem näinud 6 venda mootorratast juhtimas, kuid mitte seda mootorratast. Teadis, et vennal puudub mootorratta juhtimise õigus. Iga noor mees tahab mootorratast omada, juhiluba oli tegemisel. Vend oli varem sõitnud 570 kuubikuliste mootorratastega. Sisuliselt olid sama võimsad. Tunnistaja ÜKavaldas toimunud kohtuistungil, et tunneb saalis olijatest kõiki. Kannatanu ei ole talle sugulane, kui veresugulust ei ole, siis sugulane ei ole. Seaduslikke takistusi ütluste andmisel ei ole. Tunnistaja väitel tema oli esimene, kes jõudis sündmuskohale. Ilmastik oli ideaalne, kuiv asfalt, selge, sademeid ei esinenud. Tema, kes ta on olnud 30 aastat liiklusega seotud, siis võib öelda, et maasturi juht on süüdi. Ta on rikkunud märki anna teed ja ristmik on ületatud diagonaalselt. Ristmik ületati diagonaalselt, sest auto asend on selline ja isik ise ütles, et tuli põiki üle tee. Tegemist oli eaka vanema meesterahvaga. AT asus üle ristmiku ja paremal haljasalal, heinamaal, kui tema sõidusuunast vaadata. Läks ka tema juurde. Ei mäleta seda, kas enne või peale juhiga vestlust. Seda piirkonda tunneb 1966 aastast ja on olnud ka ise nõukogude ajal liiklusmiilits. Ise on jahimees, selle piirkonna kalastuskohti ei tea. AT kaebas valusid, kaasa pani väikese padja pea alla, siis tuli tal vend ja pani talle jopi peale. Autojuhiga rääkis vene keeles, oli aru saada, et eesti keelt ei valda. Sõidukijuht ise kannatanu juures ei käinud, seisis praktiliselt masina juures, liikus edasi tagasi, mitte kaugemale kui 3 m ei läinud. Juht jättis üldiselt taolise mulje, et ei ole tahtlik tegu, lihtsalt juhtus. Ei olnud eriti jutukas. Kui ta tuli sündmuskohale, siis tema ei näinud peale süüdistatava auto ja külili oleva mootorratta ühtegi sõidukit. Pärast tuli autosid rohkem. Ekspert
mbit T avaldas toimunud kohtuistungil, et jääb oma arvamuste juurde mõlemas ekspertiisis. Ekspertiis on koostatud ülesloetletud lähteandmete alusel. Oletavatele küsimustele ta ei saa vastata .Simulatsioonimudeli abil ei saa määrata kindlaks mõlemate sõidukite kiiruseid , kuna puudusid jäljed teedel. Ka see vajab lähteandmeid nagu klassikalised meetodid. Andmeid ei ole, siis ei ole. . Seda saab väita, et Nissan X-Trail oli vasakpööret sooritanud ja liikunud mootorratta sõidusuunda. Sõiduki liikumiseks 5-7 km/h peaks sõitma I või II käiguga gaasile vajutamata. Vabakäigul võib ka veereda. Pidevalt sõita on suhteliselt keeruline. Talle on kättesaadav eksperdi arvamus, mille Sergei Duell on lasknud teha omapoolsel eksperdil Ain
ppikul. Ta välistaks mootorratta kulgemise 60o nurgaga, sellise nurga puhul ei saaks see mootorratas minna nurga ja ratta vahelt sisse. Nende konkreetsete fotode alusel ilmselt ei ole võimalik seda liiklusõnnetuse toimumise mehhanismi kindlaks teha. Ei ole teada, mis nurga alt need on pildistatud. Konkreetsel juhul ei ole võimalik. Looduses on kineetiline energia. Kui mootorratas liikus otse, siis osad oleksid pidanud
ndama osad selles suunas, millises suunas põrkuvad sõidukid. Kui ratas liikus tee kõrvale, siis ka killud
ndasid selles suunas. Kohus uuris kriminaalasjas alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: • Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna vanemkonstaabli Aleksander M poolt 03.06.2007.a. koostatud liiklusõnnetuse akt LÕ 1515 (tl 3), millest nähtub, et 03.06.2007.a. kell 07:45 toimus liiklusõnnetus Harju Maakonnas, Kuusalu vallas, Vana – Narva maantee 28. kilomeetril, Kursi ristmikul, kus põrkasid kokku vasakpööret sooritanud Tatjana Naumovale kuuluv sõiduauto Nissan X-Trail registreerimismärgiga XXX, mida juhtis Sergei Duell ja TRkuuluv otse liikunud mootorratas Suzuki GSX1100F registreerimismärgiga XXX mida juhtis AT. Liiklusõnnetuses sai vigastada AT. Sõiduautol on esiosa deformatsioon ja mootorrattal üldine deformatsioon. 7 • • • • 03.06.2007.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 5 – 12), millest nähtub, et 03.06.2007.a. kell 09:00 – 09:20 vaadeldi Harjumaal, Kuusalu vallas, Vana – Narva mnt. 28 km. olevat teelõiku vaatlussuunaga Kuusalu poolt Kahala suunas, mis on sõiduauto Nissan X-Trail registreerimisnumbriga XXX sõidusuunaks ja mootorratta Suzuki GSX1100F registreerimismärgiga XXX vastassõidusuunaks. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul on 90 km/h. Vana – Narva maanteel on kahesuunaline liiklus. Sõidutee on sirge, kaetud asfaltbetoonkattega, horisontaalne, ilma aukudeta ja kõrgemate kohtadeta. Ilm on selge ja kuiv. On valge aeg ja nähtavus hea. Vana – Narva maantee kirjeldatud lõigul on sõidutee kogulaius 6,6 m. Kuusalu poolt Kahala poole vaadates ristub paremalt Vana – Narva maanteega 7,5 m laiune Tallinna – Narva maanteele viiv tee. Sündmuskoha kirjeldamisel on 0-punktiks võetud Tallinn – Narva maanteele viiva tee Kuusalu poolse teeserve mõtteline pikendusjoon. 0-punktist 25,0 m Kahala suunas ja Vana – Narva mnt parempoolsest teeservast 10,0 m haljasala suunas on koht, kus oli mootorrattur pärast liiklusõnnetust. Mootorratas on paremal pool Vana – Narva maanteed oleval haljasalal ja asetseb oma esirattaga 0-punktist 13,2 m Kahala suunas ja Vana – Narva maantee paremast teeservast 6,6 m haljasalal ning tagarattaga 0-punktist 13,5 m Kahala suunas. Vana – Narva maanteel risti sõiduteega on esiosaga Tallinn – Narva mnt suunas sõiduauto Nissan X-trail. Nissan paikneb 0-punktist esimese parempoolse nurgaga 5,6 m Kahala suunas ja tagumise parempoolse nurgaga 7,1 m Kahala suunas. Nissani vasak esinurk on kohakuti Vana – Narva maantee parempoolse teeserva mõttelise pikendusega. Nissani esiosa ees on 0-punktist 5,2 m Kahala suunas kildudega kaetud ala mõõtudega 3,8 m pikuti ja 2,0 m laiuti. Muid liiklusõnnetuses puutuvaid esemeid ja jälgi ei
itud. Sündmuskoha vaatlusele on lisatud sündmuskoha skeem ja fotod. Uurimistoimingus kasutati fotoaparaati „Canon“. 30.10.2009.a. koostatud täiendavast sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi fototabeliga (tl 15 – 22), millest nähtub, et 30.10.2009.a. kell 11:30 – 12:10 vaadeldi Harjumaal, Kuusalu vallas, Vana – Narva mnt. 28 km. Asuvat Vana – Narva maantee ja Kuusalu – Kahala – Kursi tee ristmikku ning Vana – Narva maantee ja Soorinna tee ristmikku. Vana – Narva mnt. 28 kilomeetril on kahesuunaline, mõlemas suunas üks sõidurada. Teekattemärgistused puuduvad. Kaugus Soorinna tee Kuusalu poolsest teeservast Kahala – Kursi tee Kahala poolse teeservani on 38,5 m. Soorinna tee Kuusalu poolne teeääre sügavus ja Kahala – Kursi tee Kahala poolne teeääre sügavus mõõdetud ning märgitud protokolli lisas skeemile. Teekate Vana – Narva maantee 28. kilomeetril ja teega ristuvatel teedel: asfaltbetoonkate, mis on tasane ja kuiv. Sündmuskoha vaatluse ajal ilm selge, päiksepaisteline, nähtavus väga hea. Päike paistis sündmuskoha vaatluse teostamise ajal Tallinn – Narva maantee poolt. Uurimistoimingus kasutati fotoaparaat HP Photosmart E337 ja mõõteratast Gottlibe Nestle nr 2003/019, taadeldud kuni 12.08.2010.a. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt 03.08.2007.a. koostatud isiku ekspertiisiakti nr 223 eksperdi arvamus (tl 33) millest nähtub, et ATl tuvastati 03.06.2007.a. SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglas põrna rebend keha pindmiste hulgivigastustega ning ta vajas erakorralist operatiivset ravi. Tervisekahjustused on eluohtlikud ja võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal sõiduauto ja mootorratta kokkupõrke tagajärjel mootorratturi hooga paiskumisel vastu kõvasid tömpe pindu. Hospitaliseerimisel SA Põhja – Eesti regionaalhaiglasse AT verest ja uriinist etüülalkoholi ja narkootilisi aineid ei
itud. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 21.01.2008.a. koostatud liiklustehniline ekspertiisis nr LL-270-07/5898 koos skeemiga (tl 37 – 40), millest nähtub, et mootorratta Suzuki registreerimismärk XXX liikumiskiirust ei ole akti uurimuslikus osas 8 • • toodud põhjendustel arvutuslikult võimalik määrata. Vaadeldavas liiklussituatsioonis, kus maasturi Nissan X-Trail registreerimismärk XXX juht sooritas pööret vasakule ning temale liikus otse vastu sõidueesõigust omav mootorratas Suzuki registreerimismärk XXX, on maasturi Nissan juht tekitanud ohu mootorratta Suzuki juhi liikumisele. Seega oleks liiklusõnnetuse vältimise võimalus vaadeldav üksnes mootorratta Suzuki juhti poolt. Akti uurimuslikus osas toodud põhjendustel ei ole aga liiklusõnnetuse vältimise võimalust arvutuslikult võimalik hinnata. Küsimusele, kas mootorratta liikumisel lubatud kiirusega oleks sõiduauto juhi poolt sooritatud vasakpööre kujutanud endast liiklusohtu, ei ole ei ole akti uurimuslikus osas toodud põhjendustel võimalik vastata. Liiklusõnnetuse tekkemehhanismiga seonduvat on vaadeldud akti uurimuslikus osas. Tartus, 02.06.2007.a. sõlmitud müügileping järelmaksu tingimustel koos maksegraafikuga (tl 57 – 64 ) millest nähtub, et 02.07.2007.a. on müüja TR, keda esindab Imre Metsik ja ostja VMkokku
ppinud sõiduki Zusuki GSX1100F tehasetähisega GV72C105815, registreerimisnumbriga XXX müügiks hinnaga 37000,00 krooni, intressiga 2,0% kuus laenujäägilt. Tasumise ajaga 02.06. – 02.09.2007.a.
pingus on märgitud, et sõiduki omandiõigus jääb kuni müügihinna ning
pinguga seotud kulude täieliku tasumiseni müüjale. 25.09.2009.a. koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (tl 72 – 79), millest nähtub, et 25.09.2009.a. kell 11:00 – 12:00 viidi Harju Maakonnas, Kuusalu vallas läbi uurimistoiming, mille käigus Sergei Duellile tehti ettepanek selgitada 03.06.2007.a. Harjumaal, Kuusalu vallas, Vana – Narva mnt. 28 km. Asuvat Vana – Narva maantee ja Kuusalu – Kahala – Kursi tee ristmikul toimunud liiklusõnnetuse asjaolusid kohapeal. Sergei Duell selgitas, et ta oli 03.06.2007.a. Kahalas kalal. Kuna kala ei võtnud, siis tuli ära. Sõitis Kahalast kuusalu poole. Sõitis kiirusega 80km/h. Lähenedes ristmikule, kus teeviit näitab Kursi ja Tallinn – Narva maantee peale, umbes üks kilomeeter enne seda vähendas kiirust ja lülitas vabakäigule. Jõudes ristmikule lähemale vaatas, et kedagi vastu ei tule. Vaatas peeglitesse, tagant ei lähenenud kedagi. Vaatas vasakule, ka seal kedagi ei olnud. Kordas seda endale, et tee on eest vaba, tagant vaba ja vasakult vaba. Hakkas vasakpööret tegema. Kiirus oli väike, umbes 5 km/h. Pöördel vaatas juba kahe tee vahelisele alale. Meeles on, et vasakult tee oli kindlasti täiesti vaba. Otse tulevale teele ta enam ei vaadanud. Silmanurgast nägi äkki mootorratast ning siis toimus löök. Oli juba tee keskel. Auto paiskus saadud löögist vasakule tagasi. Mootorratas koos juhiga
ndas põllule. Ilmastiku tingimused olid head, ilm oli kuiv ja paistis päike. Päike oli kõrgel, paistis vasakult tagantpoolt. Ees tee peal oli vari. Võimalik, et ta sellepärast mootorratast ei näinud. Paremal pool tee ääres oli maas prügi, kus oli palju klaasitükke, mis peegeldasid vastu. Esmalt oli šokis. Esmalt läks vaatama, kas mootorratta juht on elus. Mõne minuti möödudes möödasõitnud juht helistas. Uurimistoimingu ajal oli ilm kuiv ja päikesepaisteline. Päike paistis ülevalt vasakult poolt. Liiklusõnnetuse kohta fotografeeriti ajal, kui seal sõidukeid ei liikunud. Menetlustoimingu käigus näitas Sergei Duell ristmikul kohale, kus ta oli enne vasakpöörde algust (foto 2). Seejärel näitas ta kahe teeharu vahelisele alale, kuhu ta vaatas enne pöörde alustamist (foto 3 ja 4). Fotol 5 on vasakule suunduv tee, kuhu Sergei Duell soovis pöörduda. Tee on tühi. Fotol 6 näitab ta kohale, kuhu mootorratas kukkus ning fotol 7 kohta, kus
bas mootorratta juht. Menetlustoimingu käigus mõõdeti vahemaa kaugust ristmikust Kuusalu poole kuni kurvini, kus kaob nähtavus. Tallinn – Narva maantee poole suunduva tee ääre pikendussirgest Kuusalu poole suunduva tee kurvini on vahemaa 217 m, enne kurvi asuva liiklusmärgini on vahemaa 175 m (fotod 8 – 11). Mõõdetud vahemaa otspunktid on tähistatud mõõterattaga. 9 • • Uurimistoimingus kasutati fotoaparaat Canon EOS ja mõõteratast 593000 Gottlieb Nestle nr 2005/041, taadeldud kuni 12.03.2009.a. AT poolt esitatud tsiviilhagi (tl. 86), millest nähtub, et 03.06.2007.a. kella 07:45 ajal Harjumaal, Kuusalu vallas, Vana – Narva mnt. 28 kilomeetril Kuusalu – Kahala – Kursi ristmikul toimus liiklusõnnetus, kus temale vasakpööret teostav sõiduauto ette keeras (tema liikus otse). Liiklusõnnetuse tagajärjel hävinesid: mootorratas maksumusega 40000.- krooni, jope maksumusega 1000.- krooni, kiiver maksumusega 2000.- kroonija teksapüksid maksumusega 200.- krooni, kokku 43200.- krooni, mis palub sisse nõuda liiklusõnnetuse põhjustajalt. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 28.01.2010.a. koostatud liiklustehniline ekspertiisis nr LL-293-09/4786 koos skeemiga (tl 123 – 126), millest nähtub, vastavalt akti uurimuslikule osale läbib mootorratas Suzuki 1100 registreerimismärk XXX ühtlasel liikumiskiirusel90 km/h teepikkuse 217 m ajaga ca 8,7 s. Arvestades mootorratta Suzuki 1100 registreerimismärk XXX liikumisaega (vastus küsimusele 1) asus sõiduauto Nissan X-Trail registreerimismärk XXX, liikudes kiirusega 5…10 km/h, kokkupõrke kohast arvutuslikult vastavalt ca 12…24 m kaugusel. Vastavalt akti uurimuslikule osale saab esitatud küsimusele vastuse üksnes eksperimentaalselt liiklusõnnetuse sündmuskohal kasutades eksperimendil vaadeldavas liiklusõnnetuses osalenud sõiduautoga Nissan X-Trail registreerimismärk XXX analoogilist sõidukit. 03.06.2007.a. (tl 5 – 6) ja 30.10.2009.a. (tl 15 – 16) tehtud sündmuskoha vaatluse andmetele vastav sõiduauto Nissan X-Trail registreerimismärk XXX ja mootorratta Suzuki 1100 registreerimismärk XXX ligilähedane paiknemine sõidutee suhtes on toodud ekspertiisiaktile nr LL-270-07/5898 21.01.2008.a. lisatud skeemil. Samal skeemil on toodud ka sõidukite vigastustega kooskõlas olev auto ja mootorratta tehniliselt reaalne vastastikune asend. Olenemata asjaolust, et arvutuste tegemiseks vajaliku täpsusega ei saa sõidukite paiknemist teel paika panna, võib siiski akti uurimuslikus osas toodust lähtuvalt väita, et sõiduauto Nissan ja mootorratta Suzuki kokkupõrge on reaalselt toimunud mootorratta suunavööndis ja sõiduauto Nissan on vasakpöörde sooritamisel liikunud ristmikul diagonaalselt ( ekspertiisiaktile LL-270-07/5898 21.01.2008.a. lisatud skeem). Sõiduauto Nissan juhi poolne pöörde sooritamine n.ö. 90o-lise nurga all ja sõidukite esmane kokkupõrke nurk ca 60o, ei ole akti uurimuslikule osale vastavalt tehniliselt võimalik. Kohus, kuulanud ära kannatanu, tunnistajate ja kohtu alla antud süüdistatava ütlused kohtuistungil ning kontrollinud kriminaalasjas
iduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, süüdistatav tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus on seisukohal, et kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita igakülgselt ja täielikult Sergei Duelli poolt KarS § 423 lg 1 toimepanemist. Kriminaalõiguses kehtiva in dubio pro reo põhimõtte kohaselt tõlgendatakse kõik kriminaalmenetluses tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks. Sergei Duell ei ole oma süüd liiklusõnnetuse toimepanemisel tunnistanud ning on andnud ütlusi, et juhtis sõidukit Nissan X-Trail registreerimismärk XXX ning viibis autos üksinda. Kui ta jõudis ristmikule, siis seal kedagi ei olnud. Tema vaatas paremale, otse, siis vaatas tahavaatepeeglisse, siis vaatas vasakule, see võttis kuskil 2 sekundit. Siis vaatas vastassuunavööndisse talle vastutulevasse suunda. Kogu selle aja käiku sees ei olnud, vabakäik oli. Mootorratturit ta enne kokkupõrke hetke ei näinud. Prokurör on käsitlenud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 28.01.2010.a. koostatud liiklustehnilist ekspertiisi nr LL-293-09/4786 kui olulisemat tõendit antud kriminaalasjas. Nii 10 antud ekspertiisiakti koostamisel kui ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 21.01.2008.a. koostatud liiklustehnilises ekspertiisis nr LL-270-07/5898 on kasutatud 03.06.2007.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud andmeid. Kohus osundab asjaolule, et 03.06.2007.a. sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud kasutatud tehnikavahenditena ainult fotoaparaat „Canon“. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ei nähtu, et menetleja oleks kasutanud 03.06.2007.a. mõõteseadusele vastavalt taadeldud mõõtevahendeid. Seega jääb kohtule arusaamataks, millisel viisil on menetleja 03.06.2007.a. sündmuskoha vaatlusprotokollis ja selle juurde lisatud skeemil kajastatud mõõtetulemusteni jõudnud. Kohus on seisukohal, et 03.06.2007.a. sündmuskoha vaatlusprotokolli ja skeemi näol on tegemist lubamatute tõenditega. Lähtudes eeltoodust ei pea kohus usaldusväärseteks tõenditeks ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 21.01.2008.a. koostatud liiklustehnilises ekspertiisi akti nr LL-270-07/5898 kui ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 28.01.2010.a. koostatud liiklustehnilise ekspertiisi akti nr LL-293-09/4786, kuna antud ekspertiisiaktides on ekspert jõudnud lõppejärelduseni puudulike andmete põhjal. Sergei Duelli süüd liiklusõnnetuse toimepanemisel ei kinnita ka 25.09.2009.a. toimunud ütluste ja olustiku seostamise protokoll ega 30.10.2009.a. teostatud sündmuskoha vaatluse protokoll. Eelnimetatud juhtudel on viibitud sündmuskohal ja vaadeldud seda, kuid ei 25.09.2009.a. ega 30.10.2009.a. ei olnud kohapeal liiklusõnnetuses osalenud sõidukeid ega kannatanuid ning seega oli antud juhul nende asukoha määratlemine liiklusõnnetuse hetkel oletuslik. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu lahendile 3-1-1-94-02, milles Riigikohus on
idnud, et liiklusseaduse § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Liikluseeskirja § 4 kohaselt peavad liiklejad täitma selle eeskirja nõudeid. Nendest sätetest järeldub, et igal liiklejal, kellel on ülalmärgitud kohustused, peab olema õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liikluseeskirja nõudeid. Sellest omakorda tuleneb nõue, et liiklusega seotud õigusrikkumiste asjade menetlemisel, eriti aga liiklusõnnetusega seotud kuritegude menetlemisel, tuleb kaaluda kõigi liiklusõnnetuses osalenud liiklejate käitumist ja anda nende käitumisele õiguslik hinnang, sest vastasel korral ei ole võimalik objektiivselt hinnata kelle käitumine oli põhjuslikus seoses inimese vigastuste tekitamisega või surma põhjustamisega. Antud juhul on tegemist nn usalduspõhimõttega ning menetlemisel tuleb välja selgitada ka liiklusõnnetuses osalenud sõidukite tehniline seisukord, kuna tehnilise seisukorra jälgimine on samuti liikluses osaleva mootorsõidukijuhi kohustus. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kriminaalasjas ei ole tuvastatud kummagi sõiduki tehniline seisukord. Kummagi sõiduki kohta pole koostatud liiklusvahendi vaatlusprotokolli. Sõidukite vigastused on kajastatud üldsõnaliselt vaid liiklusõnnetuse aktis. Lisaks nähtub 03.06.2007.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelist, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduautos Nissan X-Trail registreerimismärk XXX on kajastatud 7 fotol, mootorrattas on fototabelis vaid kaks pilti. Fotodelt ei nähtu mootorrattal esinevad vigastused. Kannatanu AT on avaldanud 26.01.2011.a. toimunud kohtuistungil, et juhtis sel päeval mootorratast, kuna tahtis minna ülevaatlusele. Tunnistaja VM on samal kohtuistungil öelnud, et ta ei tea, millal tehti mootorrattale tehniline ülevaatus, kuid kauplus ei müünud seda tehnilise ülevaatuseta. Seega on andmed mootorratta tehnilise seisukorra ja tehnoülevaatuse läbimise kohta puudulikud. 11 Eeltoodust lähtudes on kohus veendumusel, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei tõenda igakülgselt ja täielikult Sergei Duelli süüd liiklusõnnetuse toimepanemisel ning Sergei Duell tuleb temale esitatud süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi õigeks mõista. Kuna kohus peab võimalikuks Sergei Duell õigeks mõista, siis vastavalt KrMS § 310 lg 2 kohaselt jätab kohus läbi vaatamata kannatanu AT tsiviilhagi. Kohus juhindub KrMS §-dest 310; 311; 312; 314.
ili Raedla Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.