järgi Menetlus Käskmenetlus Süüdistatav Enno Sallaste, isikukood 36802264929, elukoht xxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 07.05.2011 kell 21.52, vabastatud 08.05.2011 kell 13.40, tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 08.05.2011.a Prokurör Tiina Viru Kaitsja Priit Tartu, vandeadvokaat RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Enno Sallaste
järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 160 miinimumpäevamäära, so 512.00 eurot. 1.1.
lg 1 alusel lugeda ärakantud karistuseks eelvangistuses viibimise aeg 07.05.2011.a kuni 08.05.2011.a s.o 2 päeva arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära (kokku 6 päevamäära). 1.2. Lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 154 miinimumpäevamäära, so 492.80 (nelisada üheksakümmend kaks eurot ja 80 senti) eurot. 2.
2.
Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud süüdistusakti ja kriminaalasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määraga. Enno Sallaste on ennast talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi teo objektiivsete asjaolude kohta. E.Sallaste süüd tõendavad kogumis kriminaalasjas kogutud tõendid – indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundi kontrollimise protokoll ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga ning süüdistatava E.Sallaste enda ütlused. Eeluuritud tõendid kogumis kinnitavad, et E.Sallaste teole antud kriminaalõiguslik hinnang
Asitõendeid asjas ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus E.Sallaste poolt kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud kahetsust, mille kohus hindab puhtsüdamlikuks kahetsuseks. Süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud. E.Sallaste kinnitusel ta töötab ning omab piisavat sissetulekut rahalise karistuse kandmiseks. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades peab kohus põhjendatuks karistada E.Sallaste’t kergemaliigilise karistusega, st rahalise karistusega ja seda prokuröri ettepanekus märgitud ulatuses, st sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas ulatuses. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-dele 4 ja 9 järgi hüvitab menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. E.Sallaste määratud kaitsjana osales kriminaalasja kohtueelses menetluses vandeadvokaat Priit Tartu, kellele prokurör on arvestanud tasu ja sõidukulu hüvitist kokku koos käibemaksuga 67.42 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, st 417.03 eurot. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.