4-11-2191/4

Väärteoasi nr.4-11-2191 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 16.06.2011.a. Kohus Kohtunik Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB LMT 03.05.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,11,003945 Martin Teppori karistamises LS § 7422 lg 3 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) MARTIN TEPPOR, isikukood 38910012726, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus LÕPPOSA Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 03.05.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,11,003945 osaliselt lisakaristuse osas, kergendades karistust. Mõista Martin Tepporile LS § 7422 lg 5 alusel lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. Rahatrahvi osas jätta otsus muutmata. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral algab juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg otsuse jõustumisest. Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule vandeadvokaadi vahendusel Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Martin Tepporit LS § 7422 lg 3 järgi rahatrahviga 65 trahviühikut ehk 260 eurot ja lisakaristusena kohaldati LS § 7422 lg 5 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks selle eest, tema 13.04.2011.a. kell 23:10 Tallinnas Peterburi tee 58C juures juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h võrra, sõites kiirusega 109+-4 km/h. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul on 50 km/h. Taotlus Menetlusalune isik taotles temale kohtuvälise menetleja otsusega määratud lisakaristuse tühistamist, leides, et talle piisab esmaseks karistuseks ka rahatrahvist ning lisakaristuse kohaldamine oleks otstarbetu. Tema lubadest sõltuv ka tema pere. Kuna vanemad on Hispaanias, on ta oma haigele vanaemale lähim sugulane, keda peab iganädalaselt Tallinnasse haiglasse kontrolli sõidutama. Elavad Tallinnast väljas ja nende maja juurde ühistransport ei käi. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leidis kirjalikus vastuses kaebusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tegemist on jämeda liikluseeskirja nõuete rikkumisega, mille puhul karmi karistuse kohaldamine on põhjendatud. Teades, et mootorsõiduki juhtimise õigust vajatakse oma pereliikmete eest hoolitsemiseks, oleks pidanud seda hoolsamalt jälgima oma liiklusalast käitumist. Karistuse eripreventiivseks eesmärgiks on menetlusaluse isiku edaspidine õigusrikkumistest hoidumine ja üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ja selline tegu saab karmilt karistatud. Kohtu seisukoht Martin Teppori süü 13.aprillil 2011.a. kella 23:10 ajal Tallinnas Peterburi teel sõidukit juhtides kiiruse ületamises on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt näitas kiirusmõõteseade sõiduki Audi S4 reg.märgiga xxx kiiruseks 109 km/h. Kui maha arvata laiendmääramatus +-4, jääb kiiruseks 105 km/h. Seega ületas ta lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 55 km/h võrra, sest Peterburi tee 58C juures on lubatud suurimaks kiiruseks 50 km/h. Menetlusalune isik väärteo toimepanemist ei vaidlustanud ega osanud ka kiiruse ületamist põhjendada. Seega on Martin Teppor toime pannud LS § 7422 lg 3 järgi kvalifitseeritava liiklusalase väärteo. Kohus leiab, et üle 50 km/h lubatud sõidukiiruse ületamine on raske ja ohtlik süütegu, mille eest tuleb tõepoolest rangelt karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja esmajoones tuleb karistuse mõistmisel lähtuda toimepandud teost. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka teo toimepannud isikut ja otsustada, kas esmakordsel karistamisel peab ikka karistus olema väga range või piisab leebemast karistusest, et isik saaks aru ja mõistaks toimepandud teo raskust ja võimalikke tagajärgi. Martin Teppori karistusregister on puhas. See tähendab, et tal ei ole ühtegi karistust liiklusalaste väärtegude eest ning karistus Ühistranspordiseaduse rikkumise eest on samuti kustunud. Menetlusalune isik märkis kaebuses, et on omanud juhtimisõigust pea kaks aastat, Seda väidet ei ole kohtuväline menetleja ümber lükanud. Selle aja jooksul oli 13.aprillil 2011.a. toimepandu tema esimene liikluseeskirjade rikkumine, olgugi et küllalt raske. Seega võib väita, et Martin Teppor on kahe aasta vältel olnud liikluses siiski õiguskuulekas liikleja. Arvestades õigusrikkumise raskust ja ohtlikkust, sest kiiruse ületamine toimus suures määras, on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine, kuid teisest küljest, võttes arvesse, et teda ei ole varem kordagi liikluseeskirjade rikkumise eest karistatud, võib esimest korda karistamisel piirduda lisakaristusega minimaalses määras, s.o. üks kuu. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on vaja sõidutada iganädalaselt haiget vanaema haiglasse, ei ole lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p. 2. Kohtunik 2