lg 2 p 2 järgi Esko Lillak süüdistuses
lg 1 - § 22 lg 3 järgi Ain Jürgens süüdistuses
lg 2 p 2 järgi Romet Targama süüdistuses
lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi Indrek Meier süüdistuses
lg 1 järgi Janek Lind süüdistuses
lg 2 p 2 järgi Daniel Tarve süüdistuses
lg 1; § 184 lg 2 p 2; § 183 lg 2 p 2; § 185 lg 1 järgi üldmenetluse korras GEORG GUSTAV GRANT Isikukood või sünniaeg: Karistatus: Kaitsja Tõkend: Viktor Kozlov Süüdistatav ESKO LILLAK Isikukood või sünniaeg: Karistatus: Tõkend: Kaitsja Ants Nõmmik Süüdistatav AIN JÜRGENS 39108174215 kriminaal- ja väärteokorras karistamata ei ole kohaldatud 38708164213 kriminaalkorras karistamata väärteokorras karistatud 7-l korral elukohast lahkumise keeld Isikukood või sünniaeg: 36905176016 Karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral • 07.10.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt mõisteti KrK § 204 lg 3 järgi tingimisi vangistus 30 päeva katseajaga 18 kuud 1 Kaitsja 1-10-9941 koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 18 kuuks; • 09.06.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt mõisteti
lg 2 p 2, § 280 lg 1, § 424 ning
lg 1 ja
lg 2 alusel vangistus 3 aastat 10 kuud; • 13.10.2008.a Pärnu Maakohtu poolt mõisteti
alusel rahaline karistus 500 päevamäära koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastat; väärteokorras karistatud 3-l korral Tõkend: ei kohaldatud Andres Simson Süüdistatav ROMET TARGAMA Isikukood või sünniaeg: 39006250381 Karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata elukohast lahkumise keeld Tõkend: Kaitsja Avo Pärmann Süüdistatav INDREK MEIER Isikukood või sünniaeg: 39005030306 Karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata elukohast lahkumise keeld Tõkend: Kaitsja Alla Raudsepp Süüdistatav JANEK LIND Isikukood või sünniaeg: 39109044215 Kaitsja Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral • 21.10.2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt mõisteti
lg 2 p 1 ja 2 alusel vangistus kolm aastat, millest
68 lg 1 ja
alusel jäi kanda kaks aastat üheks kuud 29 päeva katseajaga kolm aastat väärteokorras karistatud 6-l korral Tõkend: vahistamine alates 16.04.2010.a Urmas Simon Süüdistatav DANIEL TARVE Isikukood või sünniaeg: 39103040339 Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral • 08.06.2009.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt mõisteti
lg 2 p 1, § 349, § 263 p 1 ja 4, § 136 lg 2, § 200 lg 2 p 7 järgi ning
lg 1 alusel kolm aastat ja kolm kuud vangistust, millest osaliselt kuulus ära kandmisele viis kuud ning
lg 1 ja 3 kohaselt jäeti kaks aastat 10 kuud täitmisele pööramata katseajaga kolm 2 1-10-9941 aastat väärteokorras karistatud 3-l korral vahistamine alates 03.06.2010.a Kaitsja Tõkend: Mare Lust RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada Georg Gustav Grant ja karistuseks mõista:
lg 2 p 2 järgi kaks aastat vangistust;
lg 2 p 2 järgi kolm aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista kolm aastat vangistust.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täitmisele, kui isik kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud ajavahemik alates 03.03.2010 kuni 05.03.2010, s.o. 3 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub kaks aastat, üksteist kuud ja 27 päeva vangistust. Õigeks mõista Esko Lillak süüdistuses
Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Isikut kahtlustatavana kinnipeetud ajavahemiku alates 03.03.2010 kuni 05.03.2010, s.o. 3 päeva eest, maksta talle AVVKHS § 5 lg 1 ja 2 alusel hüvitist 290,64 €. Süüdi tunnistada Ain Jürgens
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista kolm aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud ajavahemik alates 03.03.2010 kuni 01.09.2010, s.o. viis kuud ja 29 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub kaks aastat, kuus kuud ja 1 päev vangistust.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täitmisele, kui isik kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
Süüdi tunnistada Romet Targama
lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi ja karistuseks mõista kolm aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud ajavahemik alates 15.04.2010 kuni 17.04.2010, s.o. 3 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub kaks aastat, üksteist kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täitmisele, kui isik kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Süüdi tunnistada Indrek Meier
lg 1 järgi ja karistuseks mõista üks aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud ajavahemik alates 16.04.2010 kuni 17.04.2010, s.o. 2 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub üksteist kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täitmisele, kui isik kaheksateist kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 3 1-10-9941 Süüdi tunnistada Janek Lind ja karistuseks mõista:
lg 2 p 2 järgi kaks aastat vangistust;
lg 2 p 2 järgi kolm aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista kolm aastat vangistust.
lg 2 alusel liita mõistetud karistusele täies ulatuses Pärnu Maakohtu 21.10.2008 otsusega mõistetud kandmata karistus kaks aastat, üheksa kuud ja 29 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista viis aastat, üheksa kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja algust arvata temal alates 15.04.2010. a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Daniel Tarve ja karistuseks mõista:
lg 2 p 2 järgi kaks aastat vangistust;
lg 2 p 2 järgi kolm aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista kolm aastat vangistust.
lg 2 alusel liita mõistetud karistusele täies ulatuses Harju Maakohtu 08.06.2009 otsusega mõistetud kandmata karistus kaks aastat ja kümme kuud vangistust ning liitkaristuseks mõista viis aastat ja kümme kuud vangistust. Karistusaja algust arvata temal alates 01.06.
lg 1 alusel konfiskeerida Indrek Meier’ilt ära võetud 8000 krooni, mis on arestitud Pärnu Maakohtu 11.06.2010.a määruse alusel ning kantud 30.06.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti tagatise kontole. Eesti Advokatuuril hüvitada riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas: vandeadvokaat Viktor Kozlovile 651,95 €; vandeadvokaat Avo Pärmannile 651,95 €; vandeadvokaat Andres Simsonile 863,63 €; vandeadvokaadi vanemabi Alla Raudsepale 765,92 €. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Daniel Tarvet selles, et tema omandas ebaseaduslikult 2010.a jaanuaris eeluurimisega tuvastamata kuupäeval edasiandmise eesmärgil Tallinnas eeluurimisega tuvastamata kohas ja isikult vähemalt 20 grammi narkootilist ainet amfetamiini, mille andis samal ajal Tallinna linnas Õismäe piirkonnas õhtusel ajal ebaseaduslikult edasi alaealisele R U. Viimane soovis nimetatud koguse maha müüa endale tulu teenimise eesmärgil ning seejärel pidi tasuma Daniel Tarvele kolm tuhat krooni. Kuna R U aga ei leidnud ühtegi tuttavat, kes oleks tarvitanud amfetamiini, loobus ta mõne aja möödudes sellega tegelemast ning tagastas osa ainest Daniel Tarvele. Kuigi aine tagastati, nõudis Daniel Tarve jätkuvalt võla tasumist ning lepingu tegemist 15 000 kroonile. Nõutavat summat asus tasuma R U ema, kes tegi 17.05.2010.a 3000 kroonise ülekande Daniel Tarve sõbranna B M V kontole. Seega on tuvastamist leidnud, et Daniel Tarve andis ebaseaduslikult edasi narkootilist ainet vähemalt väikeses koguses, kuna pole võimalik välja selgitada seda, millise kontsentratsiooniastmega ainega tegu oli ega tuvastada mitu korda selle annuse abil oleks saanud tekitada narkojoobe. Eelpool nimetatud aine kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on käitlemiseks keelatud. 5 1-10-9941 Seega Daniel Tarve, täisealise isikuna narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmisega nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, pani toime
Samuti süüdistatakse Daniel Tarvet selles, et tema omandas ebaseaduslikult 2010.a mai keskpaigas eeluurimisega tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas eeluurimisega tuvastamata kohas ja isikult vähemalt 6 grammi narkootilist ainet mefedrooni, millest 5 grammi viies minigripp kilekotis andis 15.05.2010.a ajavahemikul 00:14 kuni 01:00 Viimsi vallas ebaseaduslikult edasi R T. Nimetatud koguse eest pidi R T maksma 2800 krooni, millest 1000 krooni tasus koheselt narkootilise aine üleandmisel. Lisaks on tuvastatud, et enne nimetatud kohtumist sai R T ühe grammi mefedrooni tasuta proovimiseks. Nimetatud kogusest jagus kokku kolmele isikule ning viiest grammist 15-le isikule. Seega, kuigi käesolevas asjas ei ole tuvastatud millise kontsentratsiooniastme ainega tegu oli, on kogutud tõendite pinnalt tuvastatud, et sellest piisas 18 narkojoobe tekitamiseks. Eelpool nimetatud aine kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on käitlemiseks keelatud. Tegemist on suure kogusega, kuivõrd sellest piisas narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Seega Daniel Tarve, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmisega isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime
Samuti süüdistatakse Daniel Tarvet selles, et tema omandas ebaseaduslikult 2010.a mai keskpaigas eeluurimisega tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas eeluurimisega tuvastamata kohas ja isikult vähemalt ühe grammi narkootilist ainet mefedrooni, mille andis 17.05.2010.a ajavahemikul 00:00 kuni 00:23 Tabasalu alevikus Säästumarketi juures 1100 krooni eest ebaseaduslikult edasi M S. Seega on tuvastamist leidnud, et Daniel Tarve andis ebaseaduslikult edasi narkootilist ainet vähemalt väikeses koguses, kuna kogutud tõendite alusel piisas ühest grammist mefedroonist narkojoobe tekitamiseks kolmele inimesele. Samuti omandas Daniel Tarve ebaseaduslikult 2010.a mai keskpaigas eeluurimisega tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas eeluurimisega tuvastamata kohas ja isikult vähemalt 7 grammi narkootilist ainet amfetamiini, mille andis 21.05.2010.a Ehitajate teel Pagariäri juures Tallinna linnas õhtusel ajal ebaseaduslikult edasi K V. Viimane soovis seda ka edasi müüa, kuna ei käinud sel ajal tööl ja nägi võimalust sissetuleku teenimiseks. Seega on tuvastamist leidnud, et Daniel Tarve andis ebaseaduslikult edasi narkootilist ainet vähemalt väikeses koguses, kuna pole võimalik välja selgitada seda, millise kontsentratsiooniastmega ainega tegu oli ega tuvastada mitu korda selle annuse abil oleks saanud tekitada narkojoobe. Eelpool nimetatud ained – amfetamiin ja mefedroon - kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on käitlemiseks keelatud. 6 1-10-9941 Seega Daniel Tarve, narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku omandamisega edasiandmise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime
Daniel Tarvet süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohas vähemalt 100 grammi narkootilise aine segu, mille ta ebaseaduslikul andis 14.04.2010.a kella 22.00 ajal Tallinnas „Magistrali” kaubanduskeskuse läheduses edasi I M, kes sellest kogusest 20 grammi tarvitas ära koos sõpradega ning 50.94 grammi, milles puhast ainet amfetamiini 5.73 grammi, hoidis oma elukohas, kust see 16.04.2010.a läbiotsimise käigus leiti ja politsei poolt ära võeti. Nimetatud kogusest 28.96 grammi, milles puhast ainet amfetamiini 3.72 grammi, andis Indrek Meier edasi 15.04.2010.a Janek Linnule, kellelt see samal päeval kahtlustatavana kinnipidamisel ära võeti. Eelpool nimetatud aine kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on käitlemiseks keelatud. Tegemist on suure kogusega, kuivõrd sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule (suur kogus alates 1.3 grammist – kd I tl 23). Seega Daniel Tarve, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmisega, pani toime
Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Georg Gustav Grant selles, et tema omandas edasiandmise eesmärgil 2010.a jaanuari lõpus eeluurimisega tuvastamata kuupäeval kella 22.00 ajal ebaseaduslikult Tallinnas eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas Janek Linnult vähemalt 50 tabletti narkootilist ainet MDMA (ecstasy) hinnaga 60 krooni tükk, millest 25 tabletti müüs Pärnus erinevatele isikutele hinnaga 100 krooni tablett, saades 2500 krooni kriminaaltulu. Samuti omandas Georg Gustav Grant 10.02.2010.a õhtusel ajal ebaseaduslikult Pärnus Riia mnt 74 maja taga parklas Janek Linnult 10 grammi narkootilist ainet mefedroon hinnaga 500 krooni gramm. Lisaks kahele eelnevale korrale omandas Georg Gustav Grant ka 03.03.2010.a kella 11.00 ajal Pärnus Niidupargi bussipeatuses ebaseaduslikult Ain Jürgensilt vähemalt 40.29 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 4.73 grammi amfetamiini, hinnaga 150 krooni gramm, mille eest oli tasunud 6000 krooni Esko Lillak. Narkootiline aine leiti ja võeti ära politsei poolt 03.03.2010.a kella 13.55 ajal Georg Gustav Granti kinnipidamisel. Eelpool nimetatud ained kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on käitlemiseks keelatud. Kõigil kolmel juhul oli tegemist suure kogusega, kuivõrd sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Seega Georg Gustav Grant, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmisega isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime
7 1-10-9941 Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Esko Lillak´ut selles, et tema olles teadlik, et Georg Gustav Grant soovib osta ebaseaduslikult narkootilist ainet amfetamiin, aitas viimasele kaasa selle omandamiseks suures koguses, andes eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Ain Jürgensile 6000 krooni, kes tõi selle summa eest 03.03.2010.a Georg Gustav Grantile vähemalt 40.29 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 4.73 grammi amfetamiini. Eelpool nimetatud aine kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on käitlemiseks keelatud. Tegemist oli suure kogusega, kuivõrd sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule (suur kogus alates 1.3 grammist – kd I tl 23). Seega Esko Lillak, andes raha narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikuks omandamiseks, pani toime
Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Ain Jürgens´i selles, et olles isik, keda on karistatud narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest, omandas 02.03.2010.a eeluurimisega tuvastamata kellaajal Tallinnas ebaseaduslikult vähemalt 13.17 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 1.84 grammi amfetamiin ning mis leiti ja võeti ära tema kinnipidamisel 03.03.2010.a. Samuti omandas Ain Jürgens eeluurimisega tuvastamata kohas ja ajal ebaseaduslikult vähemalt 40.29 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 4.73 grammi amfetamiin ja mille ta andis 03.03.2010.a kella 11.00 ajal Pärnus Niidupargi bussipeatuses ebaseaduslikult edasi Georg Gustav Grantile, olles eelnevalt saanud selle eest 6000 krooni kriminaaltulu. Samuti omandas Ain Jürgens 03.03.2010.a tuvastamata kellaajal Tallinnas ebaseaduslikult vähemalt 15.72 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 5.31 grammi amfetamiin ning mis leiti ja võeti ära 03.03.2010.a politsei poolt teostatud läbiotsmise käigus sõiduautost BMW [xxx]. Eelpool nimetatud aine kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on käitlemiseks keelatud. Tegemist on suure kogusega, kuivõrd sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule (suur kogus alates 1.3 grammist – kd I tl 23). Seega Ain Jürgens, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmisega isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime
Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Romet Targama´d selles, et tema viis 2009 aasta lõpust kuni märtsi lõpuni Tallinnas kokku Janek Linnu ja eeluurimisega tuvastamata isikud, kelle käest Janek Lind omandas ebaseaduslikult 5-20 grammi kaupa kokku 80 grammi narkootilist ainet mefedrooni. Samuti viis Janek Linnu 2009 aasta lõpust kuni veebruari lõpuni 2010 Tallinnas kokku eeluurimisega tuvastamata isikutega, kelle käest Janek Lind omandas ebaseaduslikult 5-10 grammi kaupa kokku 70 grammi narkootilist ainet amfetamiin. 8 1-10-9941 Samuti viis 15.04.2010.a kella 14.00 Tallinnas Õismäe tee x korteris kokku Janek Linnu ja Indrek Meieri, kelle käest Janek Lind omandas ebaseaduslikult 28.96 grammi narkootilist ainet hinnaga 275 krooni gramm, milles puhast ainet amfetamiini 3.72 grammi, mis leiti ja politsei poolt samal päeval sõiduauto Opel Astra [xxx] läbiotsimise käigus ära võeti. Eelpool nimetatud ained kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on käitlemiseks keelatud. Tegemist oli suure kogusega, kuivõrd sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Seega Romet Targama, viies kokku isikuid, kelle eesmärgiks oli ebaseaduslikult käidelda suures koguses narkootilist ainet ning olles isik, kes on ka varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime
Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Janek Lind´u selles, et tema olles isik, keda on karistatud narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest, omandas ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil Tallinnas jaanuari lõpus 2010.a eeluurimisega tuvastamata kuupäeval ning kohas ja isikult vähemalt 50 MDMA-d sisaldavat ecstasy tabletti, mille andis jaanuari lõpus 2010.a Tallinnas õhtusel ajal 3000 krooni eest ebaseaduslikult edasi Georg Gustav Grantile. Samuti omandas Janek Lind ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil 2009 aasta lõpust kuni märtsi lõpuni 2010.a Romet Targama kaasabil Tallinnas eeluurimisega tuvastamata isikutelt vähemalt 80 grammi 5-20 grammi kaupa narkootilist ainet mefedroon, millest 10 grammi andis ebaseaduslikult edasi 10.02.2010.a õhtusel ajal Pärnus Riia mnt 74 asuva poe parklas Georg Gustav Grantile ja ülejäänud eeluurimisega tuvastamata isikutele, saades kriminaaltulu vähemalt 40 000 krooni. Samuti omandas Janek Lind ebaseaduslikult 2009 aasta lõpust kuni veebruari lõpuni 2010.a Romet Targama kaasabil Tallinnas eeluurimisega tuvastamata isikutelt vähemalt 70 grammi 5-10 grammi kaupa narkootilist ainet amfetamiini, mille andis ebaseaduslikult edasi eeluurimisega tuvastamata isikutele, teenides sellega vähemalt 10 500 krooni kriminaaltulu. Samuti omandas ebaseaduslikult 15.04.2010.a Tallinnas Õismäe tee x korteris Romet Targama juhatusel kokku viidud Indrek Meierilt vähemalt 28.96 grammi narkootilist ainet, milles puhast ainet amfetamiini 3.72 grammi, peites selle samal päeval sõiduautosse Opel Astra [xxx] ning mis leiti ja politsei poolt samal päeval ära võeti. Eelpool nimetatud ained kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on käitlemiseks keelatud. Kõigil juhtudel oli tegemist suure kogusega, kuivõrd sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Seega Janek Lind, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmisega isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime
9 1-10-9941 Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Indrek Meier´it selles, et tema omandas ebaseaduslikult 14.04.2010.a kella 21.00 ajal Tallinnas „Magistrali” kaubanduskeskuse läheduses Daniel Tarvelt vähemalt 100 grammi narkootilise aine segu, millest 20 grammi tarvitas ta ära koos sõpradega, 28.96 grammi, milles puhast ainet amfetamiini 3.72 grammi andis ebaseaduslikult 8000 krooni eest edasi 15.04.2010.a Janek Linnule ning järele jäänud 50.94 grammi, milles puhast ainet amfetamiini 5.73 grammi, hoidis oma elukohas Tallinnas M x, kus see 16.04.2010.a läbiotsimise käigus leiti ja politsei poolt ära võeti. Eelpool nimetatud aine kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on käitlemiseks keelatud. Tegemist oli suure kogusega, kuivõrd sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule (suur kogus alates 1.3 grammist – kd I tl 23). Seega Indrek Meier, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, pani toime
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MAAKOHTUS Episood: 50 tabletti narkootilist ainet MDMA (ecstasy) Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav Georg Gustav Grant, kinnitas, et käis Lembituga Tallinnas, Janek Linnuga kohtumas, kuid ei osanud kokkusaamise kohta täpselt nimetada, kuna tegemist on võõra linnaga. Kohtumise eesmärgiks oli omandada 50 tükki MDMA tabletti. Tasumine toimus kohapeal sularahas. Nendest 50-st tabletist tarvitas 25 tükki ta ise ära, kuid 25 tükki müüs ära. Hiljem olevat selgunud, et tegu polnud kaubaga, mida ta osta soovis. Süüdistatav Janek Lind tunnistas kokkusaamist Georg Gustav Grandiga, et talle üle anda „naeru“, kuid kinnitas kohtule, et tegemist ei olnud narkootilise ainega, vaid täiesti lubatud kaubaga. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel tõendina jälitusprotokoll, mille järgi on toimunud suhtlus Janek Linnuga 29.01.2010.a õhtul Järve masti piirkonnas. Episood: 10 grammi mefedrooni Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Georg Gustav Grant tunnistas, et ta kohtus Janek Linnuga Pärnus Riia mnt asuva Tiina poe parklas. Kohtulikul uurimisel vastuolude tuvastamise käigus avaldatud ütluste avaldamise tulemusel kinnitas süüdistatav, et eeluurimisel antud ütlused on õiged. Seega enne kohtumist oli ta olnud E O juures ning sealt arvutist teinud kauba tasumiseks ülekande temale tundmatu isiku kontole. Üle kandis ta 5000 krooni ja selle eest pidi ta saama Janek Linnult 10 grammi mefedrooni. Süüdistatav Janek Lind kinnitas küll kohtumist Grantiga, kuid üle andis ta ainet, mis on legaalselt kättesaadav interneti teel ega ole keelatud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel tõendina: Tunnistaja E O ütlused, kes tundis ja teadis Janek Lindu juba varasemast ajast ja seda, et Janekil on olnud kokkupuuteid narkootiliste ainetega. Ta kinnitas kohtule, et tõesti ühel õhtul oli Grant tema juures arvutis ja pärast seda mindi autoga sõitma ja sealhulgas Tiina poe juurde, kus kohtuti Janek Linnuga. 10 1-10-9941 Nimetatud kohtumist Tiina poe taga on kinnitasid ka tunnistajad K P ja R J. Jälitusprotokoll, mis kajastab süüdistatavate vahelist vestlust sõnumite vahendusel veebruarikuus. Kajastatud vestlusest nähtub, et Georg Gustav Grantile pakutakse nii keemilist, kui ka ise soovib nn naljakat. Samuti nähtub sealt, et seda naljakat soovitakse 6 kilo eest ja et üks on
Sisse tuleb nõuda ka menetluskulu. MAAKOHTU SEISUKOHT Nii
Sätte eesmärk on piirata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tsiviilkäivet. Süüteo objektiivse koosseisu moodustab narkootilise või psühhotroopse aine väikeses või suures koguses ebaseaduslik omandamine, edasiandmine ja käitlemine. Süüteokoosseisu täitmiseks piisab ühe kirjeldatud osateo toimepanemisest. Ebaseaduslikkus tähendab eelkõige narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemist õigustava loa puudumist. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kõik erinevates episoodides käsitletud ained – amfetamiin, MDMA ja mefedroon - kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on käitlemiseks keelatud. Lõike 2 p 2 toodud korduvus tähendab muuhulgas ka seda, et tegemist võib olla isikuga, kes on mõne nimetatud tegudest toime pannud, kuid pole selle eest veel süüdi mõistetud. Subjektiivsest küljest eeldavad antud süüteod tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et käitleb narkootilist ja psühhotroopset ainet. Daniel Tarvele
lg 2 p 2 esitatud süüdistus selles, et ta omandas ebaseaduslikult 2010.a mai keskpaigas vähemalt ühe grammi narkootilist ainet mefedrooni, mille andis ebaseaduslikult edasi M S. Seega on tuvastamist leidnud, et Daniel Tarve andis ebaseaduslikult edasi narkootilist ainet vähemalt väikeses koguses, kuna kogutud tõendite alusel piisas ühest grammist mefedroonist narkojoobe tekitamiseks kolmele inimesele. 14 1-10-9941 Samuti omandas 2010.a mai keskpaigas eeluurimisega tuvastamata kuupäeval Tallinnas vähemalt 7 grammi narkootilist ainet amfetamiini, mille andis ebaseaduslikult edasi K V. Viimane soovis seda ka edasi müüa, kuna ei käinud sel ajal tööl ja nägi võimalust sissetuleku teenimiseks. Seega Daniel Tarve andis ebaseaduslikult edasi narkootilist ainet vähemalt väikeses koguses, kuna pole võimalik välja selgitada seda, millise kontsentratsiooniastmega ainega tegu oli ega tuvastada mitu korda selle annuse abil oleks saanud tekitada narkojoobe. Kohtu hinnangul pani süüdistatav toime just sellise teod. Tunnistaja M S teadis, et Daniel Tarvet, ja temalt soovis ta osta ühte grammi mefedrooni. Selleks sai ta kelleltki Danieli numbri ning edastas siis oma soovi telefoni teel, nimetades ainet Fengiks. Nimetatud tehingu toimumist kinnitas ka Daniel Tarve, kuid ka siin jäi ta endale kindlaks, et tegemist oli kofeiiniga. Ometigi jälitustegevuses salvestatud kõnedest S selgub, et Tarve lubab kindlasti tuua puhast Fengi ning ei sega seda millegagi. Ja kui S jaoks asi ei toiminud nii nagu viimane soovis, õpetas Daniel ainet õigesti kasutama, et ikka kaardiga tuleb tõmmata. Lõpuks aga jõuti kompromissile, et Tarve toob teise pooliku niisama juurde ja et see on kindlasti normaalne asi. Hilisemate vestluste käigus selgubki, et see teine poolik oli olnud normaalne, aga esimesel vist midagi viga, kuna hakkas vaid juua täis peaga toimima. Daniel kusjuures lisab jutu sees, et kõik ütlevad, et on ülihea, aga vaid M ei sobinud, mistõttu on ta hoopis ise imelik. Seega on Tarve seletused ümber lükatud ja tuvastamist leidnud, et Daniel Tarve andis ebaseaduslikult edasi narkootilist ainet vähemalt väikeses koguses, kuna kogutud tõendite alusel pidi sellest piisama vähemalt ühele narkojoobe tekitamiseks. Teises episoodis Tarve eitas oma süüd ja seletas, et tegemist oli kofeiiniga. Ka tunnistaja V üritas näidata kohtule, et tegemist oli naljaga. Need tunnistaja ütlused aga ei ole usaldusväärsed, sest pole eluliselt usutav, et pealtkuulatud kõnedes telefoni teel narkootikumide tellimisel lihtsalt nalja tehti ning tegemist oli proteiinipulbriga. Samuti on tunnistaja ütlused vastuolus Daniel Tarve enda ütlustega, kes kinnitas küll aine andmist, kuid et see ei olnud mitte amfetamiin, vaid hoopis kofeiin. Mõlemad ütlused on vastuolus ka nende omavaheliste vestlustega, kus K V tellib Daniel Tarvelt „10 jänest“ ja soovib seda saada „150“-ga. Kõnedest selgub ka see, et ainet soovitakse nädalavahetuseks, et siis oleks koos olla „tšill“. Ja kuigi tunnistaja kinnitas, et tellis 10 grammi ja talle anti ka 10 grammi, siis kõnedest tuleneb, et pärast kaalumist osutus selleks koguseks hoopis 7 grammi. Ja ka siin tekkisid probleemid tarvitamise osas ning Daniel Tarve lahkelt selgitab, et see kraam vajab pisut mängimist – nii kuivatamist kui ka kaardiga liigutamist. Mitte miski nendest kõnedes ei viita sellele, et tegemist oleks kofeiiniga või proteiinipulbriga. Daniel Tarvel puudus käitlemisluba, seega oli tegu ebaseaduslik. Tõendamise aspektist ei ole obligatoorne keelatud aine olemasolu tuvastamine eksperdiarvamusele tuginedes, vaid selleks on kasutatavad kõik lubatavad tõendiliigid. See tähendab muuhulgas seda, et süüteo tunnuste tuvastamine isiku käitumises on võimalik ka juhul, kui keelatud ainet ei ole õnnestunud kätte saada. Seega on tuvastamist leidnud, et Daniel Tarve andis ebaseaduslikult edasi narkootilist ainet vähemalt väikeses koguses, kuna pole võimalik välja selgitada seda, millise kontsentratsiooniastmega ainega tegu oli ega tuvastada mitu korda selle annuse abil oleks saanud tekitada narkojoobe. Isik on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, seega esineb korduvus. Kuna Tarve teadis, mis ainet ta omandas ja müüs, sai ta aru oma tegevuse sisust ja soovis rahvatervise mõttes kahjuliku tagajärje saabumist. Seega pani ta teo toime otsese tahtlusega. Seega on kuritegu õigesti
15 1-10-9941 Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Daniel Tarvet
lg 1 järgi ka selles, et tema omandas ebaseaduslikult 2010.a jaanuaris 20 grammi amfetamiini, mille andis alaealisele R U. Käesolev süütegu on suunatud lisaks rahvatervise kaitsmisele ka alaealiste tervise ja normaalse arengu kaitsele. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad nooremale kui kaheksateistaastasele isikule narkootilise aine edasiandmises ja tema kallutamises narkootiliste ainete tarvitamisele.. Kohus tegi tunnistajate R U ja I U kohtus antud ütlustele tuginedes kindlaks, et Daniel Tarve andis R U edasi väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini. Seda kinnitab muuhulgas ka toimikus asuv kontoväljevõte, kust nähtub, et 17.05.2010.a kandis R U ema selle eest ja oma poja kaitseks 3000 krooni Daniel Tarve sõbranna B M V kontole. Seega kogutud tõendeid kogumis hinnates, on tõendamist leidnud, et Daniel Tarve andis ebaseaduslikult edasi narkootilist ainet vähemalt väikeses koguses, kuna pole võimalik välja selgitada seda, millise kontsentratsiooniastmega ainega tegu oli ega tuvastada mitu korda selle annuse abil oleks saanud tekitada narkojoobe. Antud juhul ei leidnud tõsikindlat tõestust asjaolu, et Daniel Tarve oli teadlik tunnistaja alaealisusest. Tegemist oli juhututtavatega, kes omavahel olid ühes seltskonnas pidutsenud, nende vanusevahe ei ole suur ja selle tõttu pole ka väliselt võimalik kindlaks teha isikute vanust. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab antud süüteokoosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes, s.o nii noorema kui 18-aastase suhtes, kui ka selle isiku kallutamises narkootilise aine tarvitamisele. Seega ei ole tegu koosseisupärane ja ei saa kvalifitseeruda
Kohtu hinnangul tuleb antud tegu kvalifitseerida
lg 2 p 2 järgi, millise kuriteo koosseisu õiguslik analüüs on antud eelmises episoodis ja mida ei hakka siinkohal kordama. Daniel Tarvele on esitatud süüdistus
lg 2 p 2 järgi selles, et tema omandas ebaseaduslikult 2010.a mais vähemalt 6 grammi narkootilist ainet mefedrooni, millised andis edasi R T. Lisaks on tuvastatud, et enne nimetatud kohtumist sai R T ühe grammi mefedrooni tasuta proovimiseks. Nimetatud kogusest jagus kokku kolmele isikule ning viiest grammist 15-le isikule. Seega piisas sellest 18 isikule narkojoobe tekitamiseks. Kohtu hinnangul pani süüdistatav toime just sellise teo. Kohtulikul uurimisel andis tunnistaja Teder veenvalt ütlusi selles, et tema on nimetatud kogused keelatud ainet saanud süüdistatavalt ja kirjeldanud ainest tingitud seisundit endal ja oma külalistel. Nimetatud jutuajamised T ja Tarve vahel on jälitustegevuses salvestatud. Süüdistatava selgitused on vastuolus teiste kohtulikult uuritud tõenditega. Daniel Tarvel puudus käitlemisluba, seega oli tegu ebaseaduslik. Tõendamise aspektist ei ole obligatoorne keelatud aine olemasolu tuvastamine eksperdiarvamusele tuginedes, vaid selleks on kasutatavad kõik lubatavad tõendiliigid. See tähendab muuhulgas seda, et süüteo tunnuste tuvastamine isiku käitumises on võimalik ka juhul, kui keelatud ainet ei ole õnnestunud kätte saada. Seega loeb kohus tunnistaja ütlustele ja jälitustegevuses kogutud tõenditele tuginedes tõendatuks, et tegemist oli mefedrooniga suures koguses. Isik on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, seega esineb korduvus. Kuna Tarve teadis, mis ainet ta omandas ja müüs, sai ta aru oma tegevuse sisust ja soovis rahvatervise mõttes kahjuliku tagajärje saabumist. Seega pani ta teo toime otsese tahtlusega.
lg 1 alusel süüdistatakse Daniel Tarvet selles, et tema omandas ebaseaduslikult vähemalt 100 grammi narkootilise aine segu, mille ta ebaseaduslikul andis 14.04.2010.a kella 22.00 ajal Tallinnas „Magistrali” kaubanduskeskuse läheduses edasi I M, kes sellest kogusest 20 grammi tarvitas ära koos sõpradega ning 50.94 grammi, milles puhast ainet amfetamiini 5.73 grammi, hoidis oma elukohas, kust see 16.04.2010.a läbiotsimise käigus leiti ja politsei poolt ära võeti. Nimetatud kogusest 28.96 grammi, milles puhast ainet amfetamiini 3.72 16 1-10-9941 grammi, andis Indrek Meier Romet Targama kaasabil edasi 15.04.2010.a Janek Linnule, kellelt see samal päeval kahtlustatavana kinnipidamisel ära võeti. Nimetatud episoodiga seoses on süüdistus esitatud ka Indrek Meierile ja Janek Linnule, küll
Romet Targama puhul on esitatud süüdistus
Kohtulikul uurimisel tunnistasid nii Indrek Meier kui ka Daniel Tarve, et see aine pärines Daniel Tarvelt. Samuti kattusid mõlema süüdistatava ütlused selle kohta, kuidas toimus aine üleandmine ning et selle eest tuli tasuda Indrekul 27 000 krooni miinus võlg 2000 krooni ehk siis kokku 25 000 krooni. See teeb grammi hinnaks 250 krooni. Indrek Meier andis ütlusi ka selle kohta, mis sellest ainest sai: osa leidis politsei tema kodust - 50.94 grammi (kaks pakki: ühes 35.19 grammi ja selles puhast ainet 4.13 grammi ja teises 15.75 grammi ja selles puhast ainet 1.60 grammi), osa sellest saadi kätte R J autost, kuhu selle oli pannud pärast Indrek Meierilt ostmist Janek Lind - 28.96 grammi ja ülejäänud osa oli sõpradega ära tarvitatud. Meieril oligi soov ise seda ainet proovida, kuna Daniel Tarve oli seda reklaaminud kui uut ainet ning osa siis raha teenimise eesmärgil maha müüa, mis tal osaliselt ka õnnestus. Samuti kattusid isikute ütlused selles osas, et pärast politsei toiminguid hakkas Daniel Tarve helistama ja nõudma raha tasumist. Seda nii Indrek Meierilt kui ka tema emalt, kellele Daniel tutvustas ennast kui Indreku sõpra. Tunnistajad märkisid, et 3000 krooni tasumine Danielile pidi tagama rahu mõneks ajaks. Ka Daniel Tarve ise tunnistas, et võttis Indreku emaga ühendust, et saada Indrekuga kontakti. Ema P M kirjeldas kohus nii kõnesid kui ukse taga käimist. Samuti autode viibimist hoovis. Kusjuures see kõik toimus ajavahemikul, mil Indrek Meieri kodust oli leitud ainet ja kestis kuni hetkeni, mil Daniel Tarve kinni peeti ja vahi alla võeti. Viimati oli auto Meierit koduhoovil olnud 01.06.2010.a kell 16.00, kinnipidamise protokollist nähtub, et Daniel Tarve peeti kinni samal päeval Tallinnas kell 18:40. Tekkinud olukorrast oli teadlik ka Indreku vend P M, kes tunnistajana on oma ütlused kohtule andnud ja tema oli ka see, kes vennale sel ajal tuge pakkus ja oma hoole alla võttis. Seda, et Daniel Tarve ja Indrek Meier kohusid ja tehingu tegid 14.04.2010.a õhtul, kinnitab ka nende suhtes jälitustoimingutega kogutud teave, mis on tõendina vormistatud jälitusprotokollis. Kuigi Daniel Tarve tegelikult ei eitanud antud teo tehiolusid ja tema antud ütlused kattusid kogutud tõenditega, tekkis lahknevus selles, et tema ei müünud mitte narkootilist ainet, vaid kofeiini. Aine, mida ta 100 grammi andis üle Indrekule ja mille eest nõudis ta 25 000 krooni, pidavat olema kofeiin ning ta tunnistas enda poolt pettuse toime panemist. See seisukoht ei ole kooskõlas teiste tõenditega, ei tunnistajate ega süüdistatavate ütlustega ega ka kõige olulisema – ekspertarvamusega. Nimelt sellest 100 grammis saadi kätte 50.94 grammi ja 28.96 grammi (kokku 79.90 grammi). Nimetatud kogused saadeti ekspertiisi, kus tuvastati, et tegemist on amfetamiiniga. Daniel Tarve avaldas selle peale, et ju Indrek Meier segas ainet ise mingi teise ainega. Samas jälgides ajatelge, kus aine saadi 14.04.2010 aasta õhtul 22.00 paiku ja see anti juba 15.04.2010.a üle Janek Linnule ja kogus ei ole suurenenud, vaid vähenenud, kuigi lisaaine segamisega pidanuks aine kogus suurenema. Seega on Daniel Tarve arvamus vaid paljasõnaline ega haaku teiste kogutud tõenditega. Tunnistajad R J ja K P, aga ka süüdistatavad Romet Targama, Janek Lind ja Indrek Meier tunnistasid kõik ühist viibimist R J juures kodus ja sealt alguse saanud teekonda Pärnusse. Samuti ühtisid kõigi ütlused selles osas, et Pärnusse tuldi R autoga, kes oli ka juhiks ning tema kõrval istus Janek Lind ja taga K ning Romet. Samuti tuli välja see, et esimestena istusid autosse Janek ja K ning seejärel alles R ja Romet. Sellest samast autost leiti aga narkootilist ainet - 28.96 grammi amfetamiini. Peidetud oli see kahte kohta: keskkonsooli puhurite õhusuunajate taha 16.16 grammi, milles puhast ainet 2.14 grammi ja kindalaeka peal armatuurilaua sisse 12.8 grammi, millest puhast ainet 1.58 grammi. 17 1-10-9941 R J tunnistas, et tema oli see, kes paki pani õhukanali taha, kuid ta ei teadnud, mis see oli ning tegi seda Romet Targamaa palvel. Samuti oli R seda nutsu näinud oma kodus, ja sellega tegelesid Targamaa ning Meier, kusjuures toonud oli selle pambu just Meier. Lisaks ta ei välistanud Janek Linnu juuresolekut. Kohus antud ütluste põhjal selgus, et leitud narkootikumidega oli seotud Romet Targama. Seega tunnistaja ütlused on kooskõlas teiste uuritud tõenditega, et Targama kutsel tõi aine sinna Meier. R J tunnistas, et paki andis Targama Janekile ja Janek andis selle talle. Kuna Janek Lind istus ees kõrvalistmel, siis on ka eluliselt usutav, et tema selle aine enda ette ka peitis. Vähemtähtis pole ka see, et Romet Targama ja Indrek Meier on kohtule kinnitanud, et Romet oli see, kes viis omavahel kokku Indreku ja Janek ning seda põhjusel, et üks tahtis müüa ja teine osta narkootikume. Indrek Meier tunnistas, et oli saanud 100 grammi Daniel Tarvelt ning sellest 30 grammi narkootilist ainet viis Janekile. Tehing toimus R korteris, kus ta selle koguse aine eest sai sularahas 8000 krooni. Selle summa leidis ka politsei kodu läbiotsimise käigus ning arestis kriminaaltuluna. Vähemtähtis pole ka asjaolu, et Indrek Meier tundis Janek Linnu kui oma ebaseadusliku tehingupartneri kohtus ära. Daniel Tarvel, Indrek Meieril, Janek Linnul aga ka Romet Targamal puudus käitlemisluba, seega oli tegu ebaseaduslik. Keelatud ainet saadi kätte. Seega loeb kohus tuginedes tunnistajate ütlustele ja jälitustegevuses aga ka eksperdiarvamusele tuginedes tõendatuks, et tegemist oli narkootilise ainega suures koguses. Daniel Tarve, Janek Lind ja Romet Targama on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, seega esineb korduvus. Indrek Meier käitles narkootilist ainet ühel korral. Nii Tarve, kui ka Lind, Targama ja Meier teadsid, mis ainet nad käitlevad, said aru oma tegevuse sisust ja soovisid rahvatervise mõttes kahjuliku tagajärje saabumist. Seega panid nad teo toime otsese tahtlusega. Kohtueelse uurimise lõpetamisel ja kohtu alla andmisel antud episoodi järgi, ei olnud menetlejale teada Tarve varasem narkootilise aine käitlemine, mille tõttu tegu kvalifitseeriti
Kuna isik on tegusid toime pannud korduvalt, siis narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmisega, pani ta toime
Ka Janek Linnu antud süütegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 2 järgi, kuna allpool näeme, et temagi tegevuses on tõendatud korduvus.
lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimselt kaasabi. Just sellistele tunnustele vastab Romet Targama käitumine kuriteost osavõtul. Tema viis kokku omavahel narkootilise aine ostjaid ja müüjaid, tehes sead teadlikult, s.o, teades, et tema vahendusel leiavad narkootikumid tee ostjalt müüjani ja sealt edasi tarbijateni. Samuti sai ta aru, et tegemist on keelatud ainega, mille käitlus on piiratud eriseadustega. Kuna allpool tõdeme, et temagi pani narkootilise ainega seotud tegusid toime korduvalt, milles kogused olid suured, siis on õigesti omistatud tema käesolevale teole
Indrek Meier käitles narkootilist ainet ühel korral suures, siis on olnud õige kvalifitseerida tema tegu
Georg Gustav Granti süüdistatakse
lg 2 p 2 alusel selles, et tema omandas 2010.a jaanuari lõpus Tallinnas Janek Linnult, kelle on samuti süüdistus esitatud
lg 2 p 2 järgi, vähemalt 50 tabletti narkootilist ainet MDMA (ecstasy), millest 25 tabletti müüs Pärnus erinevatele isikutele; 18 1-10-9941 Samuti omandas Georg Gustav Grant 10.02.2010.a Pärnus Riia mnt 74 maja taga parklas Janek Linnult 10 grammi narkootilist ainet mefedroon; Ain Jürgens´i süüdistatakse
lg 2 p 2 järgi selles, et olles isik, keda on karistatud narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest, omandas 02.03.2010.a eeluurimisega tuvastamata kellaajal Tallinnas ebaseaduslikult vähemalt 13.17 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 1.84 grammi amfetamiin ning mis leiti ja võeti ära tema kinnipidamisel 03.03.2010.a. Samuti omandas Ain Jürgens eeluurimisega tuvastamata kohas ja ajal ebaseaduslikult vähemalt 40.29 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 4.73 grammi amfetamiin ja mille ta andis 03.03.2010.a kella 11.00 ajal Pärnus Niidupargi bussipeatuses ebaseaduslikult edasi Georg Gustav Grantile, Narkootiline aine leiti ja võeti ära politsei poolt 03.03.2010.a kella 13.55 ajal Georg Gustav Granti kinnipidamisel, mille eest oli tasunud 6000 krooni Esko Lillak Esko Lillak pani siinjuures süüdistuse kohaselt toime
Samuti omandas Ain Jürgens 03.03.2010.a tuvastamata kellaajal Tallinnas ebaseaduslikult vähemalt 15.72 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 5.31 grammi amfetamiin ning mis leiti ja võeti ära 03.03.2010.a politsei poolt teostatud läbiotsmise käigus sõiduautost BMW [xxx].
lg 2 p 2 ettenähtud süüteo õiguslik analüüs on esitatud eelpool, mistõttu kohus ei hakka seda kordama. Siinjuures Georg Gustav Granti seletusele tuginedes tegi kohus kindlaks, et just tema omandas Janek Linnult 50 tükki MDMA tabletti. Tasumine toimus kohapeal sularahas. Nendest 50-st tabletist tarvitas 25 tükki ta ise ära, kuid 25 tükki müüs maha. Janek Linnu seletus, et tegu oli „naeruga“, e. lubatud kaubaga on vastuolus Grandi ütlustega ja jälitusprotokolliga, ning on nende poolt ümber lükatud. Georg Gustav Granti ja Janek Linnu ütlustele tuginedes tegi kohus kindlaks, et isikud kohtusid Pärnus Riia maanteel ja seejärel käitlesid narkootilist ainet mefedroon, kuigi Lind ise eitas, et aine oli keelatud. Tõenduslikult on olulised ka tunnistaja O ütlused, kes kinnitas, et teab Lindu kui narkoainete käitlejat ja kinnitas, et tema juures tehti Granti poolt rahaline ülekanne. Samuti ei jäta kahtlust narkotehingutest jälitusprotokollis kajastatu SMS sõnumite tekstide näol. Seega on Linnu ütlused vastuolus teiste kohtulikult uuritud tõenditega ja on nende poolt ümber lükatud. Seega kogutud tõendeid kogumis hinnates, leidis kohus, et tõendamist leidnud, et Grant ja Lind käitlesid narkootilist ainet vähemalt väikeses koguses, kuna ainuüksi süüdistatavate endi ütluste alusel pole võimalik välja selgitada seda, millise kontsentratsiooniastmega ainega tegu oli ega tuvastada mitu korda selle annuse abil oleks saanud tekitada narkojoobe. Nad teadsid, mis ainet nad käitlevad, said aru oma tegevuse sisust ja soovisid rahvatervise mõttes kahjuliku tagajärje saabumist. Nad panid loetletud teod toime otsese tahtlusega. Seega tuleb antud teod ümber kvalifitseerida
Episoodis, mis puudutab Granti poolt Lillaku raha eest Jürgensilt omandatud amfetamiini käitlemist, tuvastas kohus, et süüdistatavad Grant ja Jürgens tunnistasid end süüdi täielikult ja selgitasid vastavalt asjaolusid. Nimetatud aine võeti politsei poolt Grantilt ära ja sellele on tehtud ekspertiis ja see on tunnistatud eksperdi arvamuse kohaselt narkootiliseks aineks amfetamiin. Vaidlust ei tekita ka aine kogus – tegemist on suure kogusega. Kohtulikus menetluses ei tekitanud vaidlusi tõenduslikult episood, kus Ain Jürgens omandas Tallinnas suure koguse amfetamiini, milline tema sõiduautost BMW ära võeti. Jürgens tunnistas ise oma süüd, samuti kinnitab eksperdiarvamus süüdistuse järeldusi. 19 1-10-9941
lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimselt kaasabi. Esko Lillak kinnitas, et andis raha Jürgensile, kuid ei teadnud, et see läheb narkootikumi ostmiseks. Grant kinnitas, et palus Lillakul raha Jürgensile, kuid ei selgitanud milleks. Jürgens selgitas, et Lillak andis talle raha, kuid tema poolt pakutud pakikest ei võtnud Lillak vastu. Nii Jürgens kui ka Grant teadsid, mis ainet nad käitlevad, said aru oma tegevuse sisust ja soovisid rahvatervise mõttes kahjuliku tagajärje saabumist. Seega panid nad loetletud teod toime otsese tahtlusega. Seega on neile õigesti omistatud
Kohtus ei leidnud tõendamist, et Esko Lillak oleks teadnud, et tema raha läheb kuriteole kaasaaitamisele. Kuna tema puhul puudub subjektiivse külje oluline element – tahtlus, ei saa lugeda tema poolt toimepandud tegu koosseisupäraseks. Seetõttu tuleb Esko Lillak süüdistuses
Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Romet Targama´d selles, et tema viis 2009 aasta lõpust kuni märtsi lõpuni Tallinnas kokku Janek Linnu ja eeluurimisega tuvastamata isikud, kelle käest Janek Lind omandas ebaseaduslikult 5-20 grammi kaupa kokku 80 grammi narkootilist ainet mefedrooni, millest 10 grammi andis ebaseaduslikult edasi 10.02.2010.a õhtusel ajal Pärnus Riia mnt 74 asuva poe parklas Georg Gustav Grantile ja ülejäänud eeluurimisega tuvastamata isikutele. Samuti viis Romet Targama Janek Linnu 2009 aasta lõpust kuni veebruari lõpuni 2010 Tallinnas kokku eeluurimisega tuvastamata isikutega, kelle käest Janek Lind omandas ebaseaduslikult 5-10 grammi kaupa kokku 70 grammi narkootilist ainet amfetamiin. Romet Targama süüdistus on kvalifitseeritud
Kohus on eespool Janek Linnu tegevusele nendes episoodides eespool õigusliku hinnangu andnud. Romet Targama tunnistas kohtus, et Grandile müüdud 10 grammi on Janek Linnu poolt varem omandatud tundmatu isiku käest, kuid kellega viis ta kokku tema. Targama kinnitas kohtule, et ta on mitmeid tehinguid vahendanud Janek Linnu jaoks, sh viinud ta kokku inimestega, kellelt ta sai u 80 grammi mefedrooni. Nii nagu mefedrooni puhul, viis Romet Targama Janek Linnu soovil viimase kokku meie jaoks tundmatu isikuga selleks, et temalt omandada u 70 grammi narkootilist ainet amfetamiin.
lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimselt kaasabi. Just sellistele tunnustele vastab Romet Targama käitumine kuriteost osavõtul. Tema viis kokku omavahel narkootilise aine ostjaid ja müüjaid, tehes sead teadlikult, s.o, teades, et tema vahendusel leiavad narkootikumid tee ostjalt müüjani ja sealt edasi tarbijateni. Samuti sai ta aru, et tegemist on keelatud ainega, mille käitlus on piiratud eriseadustega. Ta pani narkootilise ainega seotud tegusid toime korduvalt, milles kogused olid suured, siis on õigesti omistatud tema käesolevale teole
Süüdistatavatele on süüdistust läbivalt ette heidetud kriminaaltulu saamist. Kohtulikul uurimisel jäid kajastatud summad siiski paljasõnalisteks ja ütlustes lahknevateks, millised summad ei leidnud tõendamist teiste kohtulikult uuritud tõenditega. Seega ei ole võimalik üheselt kindlaks teha saadud kriminaaltulu suurust ega kohaldada selle suhtes konfiskeerimist. Samas ei ole kriminaaltulu näol tegemist kvalifitseeriva tunnusega ja seetõttu ei ole takistuseks isikute süüdimõistmisel. Üksnes süüdistatavalt Indrek Meierilt läbiotsimisel äravõetud 8000 krooni on käsitletavad süüteoga saadud varana
MS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu hinnangul kattuvad süüdistatava ja kannatanute ütlused, tunnistajate ütlused aga ka muud tõendid sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt täpselt ja on süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate Granti, Jürgensi, Targama, Lind, Meieri ja Tarve poolt vastavate koosseisupäraste tegude toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatavad Grant, Jürgens, Targama, Lind, Meier ja Tarve pani toime kuritegusid. Süüdistatava valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü Karistusseadustikus sätestatud tunnustele vastavate kuritegude toimepanemises. Kohtule esitatud teabe kohaselt menetlusaluse isiku tegudes süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb süüdistatavad süüdistuses toodud ja Karistusseadustikus sätestatud tunnustele vastavate koosseisupäraste tegude õigusvastases toimepanemises süüdi tunnistada. Esko Lillaku tegu ei ole koosseisupärane ja ta tuleb seetõttu õigeks mõista.. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese eksisteerimise seisukohast oluliste aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra 21 1-10-9941 kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Süüdistatavad Tarve ja Lind omavad varasemaid kriminaalkaristusi ja uued kuriteod on toime pandud katseajal. Eeltoodust järeldub, et süüdistatavad kujutavad endast ühiskonnale ja õiguskorrale ohtu, mida tuleb
Kuritegude iseloom kinnitab, et süüdistatavad ei ole omanud tõsikindlat kavatsust järgida ühiskonnas valitsevaid häid kombeid. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus kriminaalmenetluses ei tuvastanud. Kohtu hinnangul ei esine isikule süüksarvatud tegudes ka karistust raskendavaid asjaolusid. Kaalunud nimetatud asjaolusid koostoimes
lg 1 sätestatuga, asus kohus seisukohale, et karistusliigina Tarve ja Linnu puhul tuleb kõne alla üksnes vangistus, mille pikkuseks liitkaristusena tuleb mõista raskeima karistuse sanktsioonis ettenähtud vangistuse alammäär.
lg 2 alusel kuulub mõistetava karistusega liitmisele varem mõistetud kandmata karistus. Kohtu hinnangul vastab selline karistus kui õiguslik etteheide isiku süüle ning on ilmselt eripreventiivselt piisav motiveerimaks neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Süüdistatav Jürgens on samuti kriminaalkorras varem karistatud isik. Karistust kergendavaid asjaoluks luges kohus puhtsüdamliku kahetsuse. Kohtu hinnangul ei esine isikule süüksarvatud tegudes ka karistust raskendavaid asjaolusid. Antud asjaoludel näeb kohus karistusena vangistust kuriteo sanktsiooni alamääras, s.o. kolm aastat. Kohus leiab, et tema suhtes on võimalik
lg 1, 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata tingimuslikult kolme aastase katseaja jooksul. Süüdistatavad Grant, Targama ja Meier on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavaid asjaoluks luges kohus puhtsüdamliku kahetsuse. Kohtu hinnangul ei esine isikutele süüksarvatud tegudes ka karistust raskendavaid asjaolusid. Antud asjaoludel näeb kohus karistusena vangistust kuriteo sanktsiooni alamääras. Kohus leiab, et ka nende suhtes on võimalik
lg 1, 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata tingimuslikult kolme aastase katseaja jooksul. Menetluskulud Menetluskuludeks antud asjas on sundraha, koopiate tegemise kulu, tasu riigi õigusabi eest, tunnistajate-kannatanute kohtusse tulemisega seotud kulutused ja ekspertiisitasud. Ekspertiisidega seonduvad kulud KrMS § 175 lg 1 p 3 mõistes on: 1) narkootilise aine ekspertiisi teostamise eest 1315.- Eesti krooni (tl 20) Georg Gustav Grant – 439 krooni Esko Lillak – 437 krooni Ain Jürgens – 439 krooni 2) arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi teostamise eest 1493.- Eesti krooni (tl 24) Georg Gustav Grant – 215 krooni, Ain Jürgens, Esko Lillak, Romet Targama – 213 krooni Janek Lind, Daniel Tarvet, Indrek Meier – 213 krooni 3) narkootilise aine ekspertiisi teostamise eest 2630.- Eesti krooni (tl 101) Ain Jürgens 4) DNA ekspertiisi teostamise eest 16 200.- Eesti krooni (tl 111) Georg Gustav Grant – 8100 krooni Ain Jürgens – 8100 krooni 5) narkootilise aine ekspertiisi teostamise eest 1315.- Eesti krooni (tl 198 II
lg 1 sätestab, et kohus konfiskeerib süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Indrek Meier tunnistati kohtu otsusel kuriteos süüdi ja temalt võeti ära kuriteoga saadud 8000 krooni. Tuginedes eeltoodule tuleb konfiskeerida Indrek Meier’ilt ära võetud rahasumma, mis on arestitud Pärnu Maakohtu 11.06.2010.a määruse alusel ning kantud 30.06.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti tagatise kontole. Kohtuotsuse edasikaebamine, jõustumine ja täitmine KrMS § 319 lg 1, 2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kooskõlas KrMS § 411 lg 1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg 2 kohaselt pööratakse süüdimõistev kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. 24 1-10-9941 Rubo Kikerpill Kohtunik Ilme Prenge rahvakohtunik Malle Kullerkan rahvakohtunik 25
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.