98

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 01.06.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-10171 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja Mihhail FIRSOV Leningradi Riiklik Ülikool, õigusteadus, 1987 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Vladimir MANUKJANI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Vladimir MANUKJAN sünd. 02.02.1984, isikukood 38402024925, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, rahvuselt armeenlane, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 11.05.2008 ja lõpp 05.03.2014 Jätta Vladimir MANUKJAN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Vladimir Manukjani elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vladimir Manukjan on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 30.12.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §214 lg.2 p.1, 4 ja §184 lg.2 p.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 9 kuud 23 päeva alates 11.05.

1. 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks. Kinnipeetav õpib alates 01.09.2010 kutseharidussüsteemis puidupingitöölise erialal, on läbinud sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening, Viha juhtimine ja Tee. Kinnipeetavat toetavad vangistuses materiaalselt vanemad. Kinnipeetaval on tasumata hagisid summas 5092,58 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad vanemad, vend ja mõned sõbrad. Vend on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav on tugevalt mõjutatav, tema sotsiaalsed oskused vastavad vanusele, kuid ta võib olla manipuleeriv, valikuid teeb vaid oma vajadustest lähtuvalt. Kinnipeetav väljendab vestlusel ühiskondlikult aktsepteeritud hoiakuid, kuid näib olevat mõjutatud kriminaalsele subkultuurile omastest väärtustest. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et kinnipeetav vajab vabanemise korral tugevdatud järelevalvet. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna elektroonilise valve pikkuseks 3 – 6 kuud ja järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle, õppima või omandada eriala kohtu määratud tähtajaks ja mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 ja väärteomenetluse korras 20 korda. Kuriteod on läinud raskemaks. Varasem kriminaalhooldus ei täitnud eesmärki, kinnipeetav rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja sooritas katseajal uue kuriteo. Kriminaalhooldusperioodil oli kinnipeetav klienditöös passiivne, ei pidanud kinni kohustustest ja kokkulepetest. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa ja vend. Vend vabanes 2010 suvel vangistusest, osa kuritegusid on nad toime pannud koos. Teistest kuriteokaaslastest on üks Paides kriminaalhooldusel ja 3 Tartu Vanglas, kusjuures taotlevad ennetähtaegset vabastamist Järvamaale. Kinnipeetava poolt võimalik suhtlemise jätkamine endiste kuriteokaaslastega või kriminaalkorras karistatud isikutega on riskiks uute kuritegude sooritamisele. Lähedased toetavad kinnipeetava vabanemist. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama vanematele kuuluvasse ühepereelamusse, mis vastab elektroonilise järelevalve tingimustele ja lähedased on kirjalikud nõusolekud andnud. Kinnipeetava lähedased on ka nõustunud kinnipeetavat toetama. Täitise andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi kokku 128 458,99 eurot. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Tegemist on tööga üheks aastaks, katseajaga 4 kuud. Kriminaalhooldusametnik leiab, et arvestades kuritegude hulka, nende raskust ja laadi ning kinnipeetava isikuomadusi, on risk jätkata uute kuritegude sooritamist kõrge. Kinnipeetav on väljendanud allumatust käituda seadusekuulekalt sellega, et sooritas katseajal uue kuriteo, s.t. jätkas kuritegelikku eluviisi. Kriminaalhooldus ei täitnud kinnipeetava suhtes eesmärki. Kinnipeetav ei ole motiveeritud korrigeerima oma senist käitumisstiili, väärtushinnanguid ja hoiakuid. Kriminaalhooldusametnik ei usu, et kinnipeetav suudab järgida kontrollnõudeid ja kohtu poolt määratud kohustusi. Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Vladimir Manukjan taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest ja seletas, et uue kuriteo pani toime katseajal, kuid nüüd on vangistuses oldud aja jooksul kõigest aru saanud. Prokuröri abi Sergei Travnikov nõustus maakohtu vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. istungil kinnipeetava Kaitsja Mihhail Firsov toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kinnipeetav oli Pärnu Maakohtu 02.11.2007 otsusega mõistetud süüdi ja karistatud vangistusega 9 kuud 23 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat 4 kuud. Uute kuritegude toimepanemises kahtlustati teda juba 30.11.
2. Seega on ta uued kuriteod toime pannud kehtival katseajal. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kahe I astme kuriteo eest, s.h. raske rahvatervisevastase narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetavale mõistetud liitkaristusest on tal käesolevaks ajaks ära kantud 3 aastat ja kanda on veel üle 2 aasta. Arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid, raskust, laadi, kinnipeetava isikut, kuritegude toimepanemist katseajal ja mõistetud liitkaristust, leiab maakohus, et kinnipeetav on ära kandnud veel liiga vähe talle mõistetud karistusest. Maakohus leiab, et karistuse eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul veel saavutatud. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav kasutab probleemilahenduste strateegiana agressiooni, kuritegudesse suhtub ennast õigustavalt, teeb valikuid teadlikult vaid enda vajadustest lähtuvalt ja on mõjutatud kriminaalsele subkultuurile omastest väärtustest. Maakohus peab siinkohal positiivseks kinnipeetava poolt sotsiaalprogrammide läbimise. Samas leiab maakohus, et vangistuses oldud aeg ei ole olnud piisav, et kinnipeetav oleks ümber hinnanud oma väärtushinnangud, mõtteviisi ja käitumise. Sotsiaalprogrammides läbitu kinnistamiseks tuleb kinnipeetaval jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kindla elukoha, töökoha ja lähedaste toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal on ennatlik ega ole 3 põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, pannud toime raske narkootikumide levikuga seotud kuriteo ning teinud seda katseajal, leiab maakohus, et tema vabastamise korral käesoleval ajal oleks ühiskonna heaolu ohustatud ja õiglustunne riivatud.. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkide ja põhimõtetega. Uute kuritegude toimepanemise risk Vladimir Manukjani poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuriteod ja sooritas neid ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab aru saama, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik 4