11

(4)Nikolai Roslov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 32). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 04.06.

1. Kinnipidamisasutusest Nikolai Roslovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 2 korda distsiplinaarkorras karistatud tööst keeldumise eest. Vabanemisel asub elama ema juurde 3-toalisesse korterisse aadressil xxx. Kinnipeetaval on
2. klassi haridust ning vangistuses omandatud keevitaja eriala. Enne vangistust oli registreeritud töötuna. Väidab, et 2005 a töötas 3 kuud puidutööstuses xxx´is ja mitteametlikult ehitustöödel. Pikaajaline töökogemus puudub. Motiveeritud õpima eriala ja avaldas soovi töötada vanglas, kuid samas on keeldunud majandustöödes. Enne vangistust isiku sissetulekuks oli kuritegelikul teel saadud raha, mida kulutas mõnuainete soetamiseks. Enne vangistust oli probleeme narkootikumide tarvitamisega. Viru Vanglas karistust kandes osales sõltlastele mõeldud programmides. Läbis sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Conviktus“, „Usk ja teadmine“ ning hetkel osaleb kristlikus sõltuvusvõõrutusprogrammis „Igapäevane valik“. Vangla toetab Nikolai Roslovi vabanemist tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Nikolai Roslovi käitumist vabaduses võivad mõjutavad kriminaalse taustaga sõbrad. Peale seda vabaduses võib saada probleemiks kinnipeetava eelnev narkosõltuvus ja iseloomustavaks on ka asjaolu, et isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka katseajal pannud toime uue kuriteo. Peale vabanemist kindlat töökohta kinnipeetaval ei ole. Nikolai Roslov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Nüüd ta on targemaks saanud ega hakka uusi kuritegusid toime panema.. Prokuröri hinnangul ei ole vabastamine põhjendatud. Isik oli vabastatud enne tähtaega, kuid katseaja pani toime uue esimese astme samalaadse narkokuriteo. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamused, leiab, et Nikolai Roslov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 6 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Viimasel korral on karistatud narkootikumidega seotud I astme kuriteo eest, mis oli toime pandud katseajal. Isikut on ka varem karistatud samalaadse kuriteo eest ning Harju Maakohtu 04.07.2008 määrusega oli ta vangistusest vabastatud tingimisi enne tähtaega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Katseajal pani toime uue esimese astme kuriteo narkootilise aine 2

(4)suures koguses ebaseadusliku omandamise ja hoidmise eest isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud narkokuriteo. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-8) on näha, et Nikolai Roslov on 2-l korral väärteokorras karistatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Nikolai Roslovi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu on vanglas 2 korda karistatud distsiplinaarkorrast tööst keeldumise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud mitmed sotsiaalprogrammid, mis on suunatud tema resotsialiseerimisele. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Nikolai Roslovile siiski enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama ema, J. R. juurde aadressil xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava elukaaslane J. R. on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 35, kohtu toimik lk 15). Elukoha sobivuse kontrolllehest (isiklik toimik II osa lk 35 pöördel) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanedes ei ole Nikolai Roslovil garanteeritud töökohta ega iseseisvat sissetulekuallikat, mis raskendab toimetulekut ja suurendab kuritegude toimepanemise risk, seda eriti narkootikumide käitlemisega seosesi. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega (Karistusregistrist NPAS § 15-1 järgi rikkumine) ning võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Arvestades Nikolai Roslovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (kaks viimast narkokuritegu), korduvaid karistusi (6 korda kriminaalkorras karistatud), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (ka ennetähtaegsel vabastamisel), on kohus seisukohal, et Nikolai Roslovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba mitmel korral nii kohtuotsusega kui ka ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Seega kriminaalhooldus ei osuta Nikolai Roslovile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, kuid see ei takistanud tal I astme narkokuritegu toime panna. Karistusaja lõpuni on veel üle kahe aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Narkootikumide tarvitamine ja võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, arvatavasti kindel töökoht, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3

(4)kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Nikolai Roslov temale Harju Maakohtu 29.07.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4