22

Kriminaalasi nr.1-09-1040 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2011.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-1040 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Inga Kaljus Prokurör Deniss Minzatov Asja läbivaatamise kuupäev 21.06.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Sergei Metljov´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu Sergei Metljov isikukood 37805062210 RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta Sergei Metljov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada Sergei Metljovile ja Viru Vanglale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 05.05.2011 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava Sergei Metljovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Metljov tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 30.10.2001 kohtuotsusega KrK § 141 lg 2 p 3,4, § 101 p 1,7 järgi ja karistati KrK § 40 alusel vangistusega 13 aastat. KrK § 45 alusel loeti eelvangistusaeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus 15.05.2000 ja lõpp 15.05.
2. 1 Kinnipidamisasutuses Sergei Metljovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on vangistuse kestel 10 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel kindel elukoht puudub. Ja ta esitas taotluse Sillamäe hoolekandeasutuses sotsiaalkorteri saamiseks, kuid vastust veel ei ole. Vabanemisel on garanteeritud elukoht xxx, xxx. Isikul on põhiharidus ja lukksepa eriala. Vabaduses töötas xxx xxx. Viru Vanglas töötab alates 24.05.2010 majandustöödel. Vabanemisel kavatseb tööle asuda xxx kuid garanteeritud töökoht puudub. Vabaduses toetavaid lähedasi või tuttavaid ei ole. Enne vangistust oli probleeme alkoholi tarvitamisega (kuritegu toime pandud alkoholijoobes). Ise kinnipeetav alkoholisõltuvust eitab. Vangistuses läbis sotsiaalprogrammid „AAT“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“. Viru Vangla toetab Sergei Metljovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametnik toetab Sergei Metljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Sergei Metljovi varasem kriminaalne käitumine ja alkoholi tarvitamine ning nõrk sotsiaalvõrgustik näitavad, et kinnipeetaval on kõrge risk uue kuriteo toimepanemiseks. Kuna kinnipeetav on olnud pikka aega vangistuses, mis muudab ühiskonnas kohanemise järjest raskemaks, leiab kriminaalhooldusametnik, et Sergei Metljov on otstarbekas tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida Sergei Metljovi võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riski valdkondadega. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste arvamused, leiab, et Sergei Metljov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Metljovi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise asjaolusid ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Sergei Metljovi on 10- korral karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. Sergei Metljov on 4 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab 4-dat korda. Varasemalt on Sergei Metljovit karistatud valdavalt varavastase kuritegude eest. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue esimese astme kuriteo, mis osutub kuritegude raskusastme muutmise dünaamikale ja viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab pikaajalist vanglakaristust raske isikuvastase kuriteo (tapmise) eest. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega (kuritegu oli toime pandud joobe seisundis) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vajalik läbida sõltuvusainete tarvitamisest loobumise nõustamine või vastav abiprogramm. 2 Vabaduses puudub Sergei Metljovil lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Elukoht rehabilitatsioonikeskuses tähendab muuhulgas seda, et tema suhtlusringkonda jäävad kriminaalase taustaga isikud, kes võivad Sergei Metljovi mõjutada alkoholi tarbima ja panema toime uusi kuritegusid. Seega võib järeldada, et Sergei Metljovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoht) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Sergei Metljovil oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht, kuid see ei takistanud tal toime panemast kuritegu. Kuriteo toimepanemise tagajärjel suri inimene. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Tema vabastamisel saaks kannatanu pere õiglustunne ilmselt kahjustatud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole Sergei Metljovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg. Arvestades Sergei Metljovi poolt toimepandud kuritegu ohtlikust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et Sergei Metljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Sergei Metljovi vabastamata temale Ida-Viru Maakohtu 30.10.2001 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 3