4-11-1732/3

Väärteoasi nr. 4-11-1732 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-1732 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok Kohtuasi Eeva-Maarja Laur’i väärteoasi ÜTS § 547 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 13.04.2011.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 11007190 Menetlusalune isik Eeva-Maarja Laur (isikukood 49109065216) Kohtuväline menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet Asja läbivaatamise kuupäev Menetluse liik 08.06.2011 Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § § 120 lg 1, 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Jätta Eeva-Maarja Laur’i kaebus rahuldamata ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 13.04.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 11007190 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest 08.06.2011.a. ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24) s.o. alates 08.06.2011.a. Asjaolud ja menetluse käik Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vanemspetsialist Sirje ennet koostas 14.03.2011 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 11007190 Eeva-Maarja Laur’ile selle eest, et tema 14.03.2011 kella 19.56 Tallinnas Tartu mnt 10 juures trammis nr 2 puudus kontrollimise hetkel sõiduõigust tõendav dokument, esitas märgistamata 1 tunni sooduspileti. Menetlusalune isik rikkus Tallinna Linnavolikogu määruses nr 52, 18.11.2010 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 10 lg 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt on sõitja kohustatud esitama kontrolliõigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Menetlusalune isik pani sellega toime ÜTS § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti munitsipaalpolitsei inspektor Aira Seller karistas Eeva-Maarja Laur’i ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest VTMS § 73 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 20 eurot (s.o 5 trahviühikut). Harju Maakohtule 28.04.2011.a esitatud kaebuses taotleb Eeva-Maarja Laur Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 14.04.2011.a otsuse. Eeva-Maarja Laur leidis, et tema teos puudub väärteokoosseis – puudub objektiivne koosseis, samuti puudub tahtlus. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja ÜTS § 547 lg 2 järgi kvalifitseeritavat väärtegu toime pannud. Tema sõnul trammi sisenedes ei jõudnud ta enne kontrolöri saabumist piletit märgistada, kuna sisenes trammi viimasest uksest, tramm oli rahvast täis ning ta ei jõudnud esimese ukseni, kus asus komposter. Samuti põhjendab kaebaja pileti mittemärgistamist asjaoluga, et sisenes trammi viimasena ning tal oli kaasas väga palju asju. Lisaks märgib kaebaja, et isegi, kui tal ei oleks kaasas olnud asju, ei oleks ta trammi viimasest vagunist jõudnud esimese vagunini, sest inimesed olid ees. EevaMaarja Laur leiab, et ta on teinud kõik endast oleneva, et märgistada pilet. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et kohtuväline menetleja on otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetlusõigust. Kaebaja leiab, et tõend – ID-pileti väljavõte – tuleb tõendite kogumist välja jätta, sest tal ei olnud võimalik esitada nimetatud tõendi kohta vastuväiteid. Kaebaja leiab, et sellega on rikutud tema kaitseõigust. Kaebuse esitaja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja esitas kohtule 24.05.2011.a. kirjaliku seisukoha, milles jäi vaidlustatud otsuses toodud seisukohta juurde ning palus jätta Eeva-Maarja Laur’i kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leidis, et Eeva-Maarja Laur’ile määratud karistus on õiglane ja proportsionaalne. Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtuvalt jättis Eeva-Maarja Laur märgistamata sõidutalongi kohe pärast sisenemist ühistranspordivahendisse, seega kaebaja ei omanud sõiduõigust tõendavat dokumenti kuni kontrollimise hetkeni ning sellega on tuvastatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Teos puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti on kohtuväline menetleja välja toonud, et kaebaja oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et ühissõidukis sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmine toob kaasa süüteokoosseisule vastava asjaolu, siis sellega on tuvastatud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused ehk ettevaatamatus hooletuse vormis. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja väitega, et trammi ülerahvastatuse korral ei ole võimalik jõuda piletikompostrini, mis asub esimese ukse juures. Kohtuväline menetleja on rõhutanud, et iga mõistlikult käituv ühistranspordi kasutaja, kes tunnipiletit kasutades on teadlik vastavate kompostrite asetusest trammides, millest kaebaja oli teadlik, oleks sisenenud trammi esimesest uksest situatsioonis, mil trammis on palju rahvast. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, sellele lisatud materjalidega ning kohtuvälise menetleja seisukohaga leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja väide selle kohta, et ta soovis piletit märgistada, kuid see osutus võimatuks, on paljasõnaline. Tunnipileti kasutajana teadis isik hästi, kus saab nimetatud piletit märgistada. Kui isik on endaga trammi kaasa võtnud palju asju, siis saab ta aru ka sellest, et suure asjadepagasiga on liikumine trammis iseenesest raskendatud, eriti aga siis, kui trammis on ka teisi inimesi. Tuvastatud on, et kohtuvälise menetleja poolt piletite kontrollimise hetkel ei olnud Eeva-Maarja Laur’il esitada kehtivat märgistatud sõidupiletit. Seda ei eita ka kaebuse esitaja ise. Kuna ta seda ei eita, siis puudus menetlejal vajadus tutvustada temale ka ID-pileti väljavõtet. Kohus leiab, et kaebaja, sõites trammis ning teades, et ühistransporti kasutab teatud kellaaegadel rohkem inimesi ning ühistransport võib olla rahvastatud, mõistliku reisijana pidi aru saama, et pileti märgistamata jätmine võib kaasa tuua rahalise karistuse. Kohus leiab, et kaebaja väited ruumipuuduse ja ülerahvastatuse suhtes tuleb jätta tähelepanuta, sest menetlusalune isik, leides, et tal ei olnud piisavalt aega, et jõuda trammi esimesse otsa, saab pileti märgistamiseks võtta kasutusele teisi mõistlikke abinõusid, nt sisenemine esiuksest, kus asub komposter. Kaebaja väide, nagu oleks tegemist kahtlusega, kas isik on toime pannud väärteo või mitte ning kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, on samuti asjakohatu. Käesolevas asjas on tuvastatud, et Eeva-Maarja Laur sõitis ilma sõiduõigust tõendava dokumendita, asjas ei esine kahtlusi. Nagu eespool nimetatud, ei vaidle kaebuse esitaja selle üle, et tal puudus nõuetekohane sõiduõigust tõendav dokument. ÜTS § 547 lg 1 sätestatud väärteo objektiivseks koosseisuks on sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmine bussis, trammis, trollibussis või reisirongis. Objektiivne koosseis on täidetud, sest kontrolöri sisenedes ei olnud Eeva-Maarja Laur’il esitada kehtivat sõiduõigust tõendavat dokumenti. Kaebaja pani toime ÜTS § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest võib isikut karistada sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest ühistranspordis rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Väärtegu on toime pandud hooletusega. Eeva-Maarja Laur ei täitnud vajalikku hoolsuskohustust, st kaebajalt kui sõitjalt eeldatakse, et kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral omab ta sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. Kohtu arvates oli kaebuse esitajal sõidupileti märgistamiseks olemas mõistlikult eeldatav ja piisav aeg. Iga mõistlikult käituv ühistranspordi kasutaja, kes tunnipiletit kasutades on teadlik vastavate kompostrite asetusest trammides, millest kaebaja trammi sisenedes oli teadlik, oleks sisenenud trammi esimesest uksest situatsioonis, mil trammis on palju rahvast. Seega kaebaja väide, et ta on teinud kõik endast oleneva, et märgistada sõidupiletit, ei ole asjakohane. Kaebaja väide, et kohtuväline menetleja on rikkunud väärteomenetlusõigust sellega, et on otsuse juurde võtnud ID-pileti väljavõtte ning pole seda kaebajale väärteoprotokollis tutvustanud, on asjakohatu. ID-pileti väljavõttest nähtub, et sisestades kaebaja isikukoodi, ei ole ühtegi kehtivat ID-piletit. Kohtuväline menetleja, nimetatud asjaolu kontrollides, ei ole rikkunud kaebaja kaitseõigust. Kaebuse esitaja ei ole ka ise väitnud, et tal kehtiv pilet olemas oli. Vastupidi, kohtuväline menetleja kontrollides, kas isikul võib olla kehtivaid ID-pileteid, näitas üles ametnikule vajalikku hoolsust tegemaks kindlaks, kas väärteomenetlus tuleb kohtueelses menetluses lõpetada või mitte. Olles tuvastanud, et kaebajal ei ole kehtivat ID-piletit ning kaebaja, esitades trammis märgistamata sõidupileti, ei ole kohtuvälisel menetlejal põhjust ega alust väärteomenetlus lõpetada. Kohus ei pea võimalikuks lõpetada väärteomenetlust ka VTMS § 30 alusel, sest ei esine ühtegi VTMS § 30 lg 1 p 1-2 nimetatud asjaolu, so otstarbekuse kaalutlust või väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikku hüvitamist. Samuti ei esine sama paragrahvi lg 2 sätestatud asjaolu, sest menetlusalune isik on vanem kui 18-aastane, tema suhtes ei saa kohaldada mõjutusvahendit. Kohus ei pea veenvaks kaebaja väidet, et tema süü ei ole suur seetõttu, et trammis oli väga palju rahvast. Kohus rõhutab, et kaebajal kui mõistlikul ja hoolikal ühistranspordi kasutajal oli võimalus siseneda trammi esimesest uksest, kus asub piletikomposter. Kohus asub seisukohale, et rahalise karistuse määramisel on võetud arvesse rikkumise sisu. Rahatrahv suuruses 5 trahviühikut (so 20 eurot) on lähedane minimaalsele karistusele. Rahatrahv on proportsionaalne süü suurusega ning seaduslik. Väärteoasjas ei ole tuvastatud karistust kergendavaid asjaolusid, mis tingiksid trahvisumma vähendamise. Samuti ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Anne Ennok Kohtunik