Obsah (10)

§ 199§ 220§ 121§ 68§ 73§ 16§218§203§266§ 57

1-09-9712 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. veebruaril 2011.a, Narva kohtumajas Kriminaalasja arutati 28.09.2010.a, 07.-09.12.2010.a, 20.12.2010.a, 0

§ 199

lg 1, § 121 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Irina Karo Süüdistatav Juri Andrejev Elukoht Xxx, isikukood 34706032218, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht FIE Juri Andrejev. Varasem karistatus: - 28.08.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 220lg 1 järgi rahalise karistusega summas 15000 krooni.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Pjotr Panasjuk RESOLUTSIOON Juri Andrejev

§ 199lg 1 järgi õigeks mõista.

Juri Andrejev

§ 121

järgi süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 20.10.2008.a kuni 21.10.2008.a, alates 11.01.2011.a kuni 01.02.2011.a, s.o 24 (kakskümmend neli) päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) kuu ja 6 (kuus) päeva vangistust. Kohaldada

§ 73

ja mõistetud karistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Juri Andrejev ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 1 1-09-9712 Juri Andrejevile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu Xxxu (sünd. xxx) hagi Juri Andrejevi vastu summas 53447 (viiskümmend kolm tuhat nelisada nelikümmend seitse) krooni ehk 3415 (kolm tuhat nelisada viisteist) eurot 89 senti jätta rahuldamata. CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta kriminaalasja juurde. Mõista Juri Andrejevilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni (ehk 53,69 eurot), kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 2478 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend kaheksa) krooni (ehk 158,37 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 241 (kakssada nelikümmend üks) krooni 80 senti (ehk 15,45 eurot), ekspertiisi tegemise eest 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni (ehk 183,75 eurot), kaitsja Vladimir Rogulski poolt 18.08.2010.a eelistungil osutatud õigusabi eest 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni (ehk 172,56 eurot). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Juri Andrejev, 1-09-9712, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 23.02.2011.a KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Juri Andrejevit süüdistatakse selles, et tema, 15.10.2008 kella 22.00 paiku Narva-Jõesuus, Vabaduse 28 asuva hotelli Yes lähedal, isiklike vaenulike suhete pinnal toimunud tüli ajal lõi lamavat kannatanut Xxxi rusikatega näo vasakule ja paremale poole ning jalgadega keha pihta, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, seega pani Andrejev toime

§121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese löömise ja peksmise ning valu tekitamise. Peale selle süüdistatakse Juri Andrejevit selles, et ta pani 23.04.2009.a. aadressil NarvaJõesuu, J. Poska 49 sissekäigu 5 korruse koridoris toime elektrikilbis asuva arvutivõrgu seadme switch „Asus“ maksumusega 675 krooni varguse ja lokaalse internetivõrgu ja lokaalse internetivõrgu kommunikatsioonide seadmete rikkumise. Nimelt, süüdistatava ebaseadusliku tegevusega maja sissekäigu elektrikilpides olid rikutud 200 m kaablit maksumusega 1000 krooni, montaažtõmmitsad maksumusega 250 krooni ja ühenduskatted RJ 45 15 tk 2 1-09-9712 maksumusega 150 krooni. Lokaalse internetivõrgu kommunikatsioonsüsteemi taastamisega tekitati MTÜ Narva-Jõesuu Noortekeskus materiaalne kahju summas 53447 krooni, seega pani Andrejev toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st

§199lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtuistung Süüdistatav Juri Andrejev ei tunnistanud kohtuistungil oma süüd

§ 199lg 1 ja § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Seletas kohtule, et 15.10.08 sai kannatanult telefonikõne: oleme valmis esitama teile kogu informatsiooni. Kannatanu esitles ennast Olegina, ütles, et teie juurde sõidab inimene, kellega te lahendate kõik küsimused. Tõepoolest, inimene helistas järgmisel päeval. Küsis, kus nad võiksid kokku saada. Said temaga kokku, selleks inimeseks osutus Xxx. Ta rääkis, et neil on faktid ja et see maksab 50 000 krooni. Mõne tunni pärast helistas Xxx ja ajas jama. Rääkis, et võib-olla 25 000 krooni koheselt? Vastas et olgu, tule. Ta tuli, leppisid kokku 25 000 kroonile. Mõne aja pärast sai ta esimese osa, 12

1. Ütles, et teise osa annab pärast audio- ja videooriginaalide ja fotode esitamist. Helistas ja ütles, et ärge tehke nalja, või andke raha tagasi. Kohe jooksis kohale Xxx ja tõi video. Järgmisel päeval tõi teise video, ta vaatas, et üks naisterahvas ei ole tema naine, aga teine on tema naine. Ütles, et tal on vaja fotosid. Mõne aja pärast helistas taas, see oli juba kas 4 või 5 kohtumine. Rääkis talle, et kui ei ole valmis, siis tagastage raha. Sellel päeval andis talle veel 12 500 krooni. Ta meelitas sellega, et keegi ei hakka tööd tegema enne, kui raha ei ole makstud. Kohtus Xxxiga restoranis. Esitles ennast, näitas Xxxile naise ja lastega fotot, mees ütles et mis siis. Ja ütles, et ta kohtus tema naisega ja jätkab kohtumisi. Ta kutsus Xxxi üks-ühele asja selgitama. Xxx provotseeris teda. Läksid koos temaga välja, suundusid auto poole ja Mercedese tuled valgustasid neid, kuni nad kõndisid. Läksid auto juurde, seal ootas neid Xxx, kes ütles, et istume autosse ja sõidame eemale. Istusid autosse ja sõitsid valgustatud kohta, jälle Mercedesest mööda. Seal valgustasid tänavavalgustused keskust. Peatusid umbes 7 meetri kaugusel tänavavalguslambist. Xxx pani kaamera tööle. Xxx seisis, vahemaa Xxxiga oli umbes meeter, Xxxiga kaks. Ütles, et milleks kaamera. Ta ütles, et ma olen ju sinu detektiiv ja et filmin enda jaoks. Ütles, et kui enda jaoks, siis olgu. Ja siis läksid nad natuke autost eemale, umbes 7 meetrit. Ütles Xxxile paar sõna, et miks mitte naine siia kutsuda, et kui ta tahab vastu lõugu andmist, siis las see toimub naise juuresolekul. Xxx vaikis. Pärast tundus talle, et Xxx tõmbas parema käe taskust välja. Möödus umbes pool minutit, otsustasid, kas tasub naist kutsuda või mitte. Tavaliselt, kui võidelda tuleb, kasutab haardevõtet. Võttis tal tiheda võttega vasaku käega kraest kinni. Selleks, et spetsiaalselt kontrollida: kui ta ei reageeri, tähendab, et inimene ei ole valmis vastupanu osutama. Sellel hetkel viskas Xxxi spordivõttega asfaldile ja astus sammukese või poolteist tagasi, ja ütles, no mis siis on, tõuse püsti. Pärast kummardus ja laksas talle kaks korda labakäega vastu põski, et teda jalgadele tõsta. Xxx ei tõusnud. Ja videol on ainsana originaalsed tema sõnad, tema ropp sõim. Ta suundus auto poole ja samal ajal rääkis Xxx, et Juri Aleksandrovitš, jätke järele. Ta imestas, aga läks autosse ja sõitis ära koju. Vaatas, et kodus on pime, lapsi ei ole. Läks neid otsima, tuli naise ema juurde. Vaatas, et too paneb lapsi magama. Ajas nad üles ja viis ära koju. Kui ta korterisse sisenes, küsis Xxx ema, et kust te tulete. Ütles, et kodunt. Naine tahtis midagi küsida, aga ta ütles, et ei taha temaga rääkida. Sõitis koju ja pani lapsed magama. Järgmisel päeval, 16-dal kuupäeval kell 12 helistas Xxx ja rääkis, et tuli Xxxi sugulane ja tahab sinuga rääkida. Ütles, et hästi, kohe sõidan sinna. Äkki sõidab nende juurde koju Xxx, ka naine oli kodus. Nad istusid autosse ja sõitsid kohvikusse Lemmik. Kohvikusse sisenemata seisid ja ootasid seda sugulast. Kohale sõitis halli värvi Mercedes, sellest tuli välja vibalik meesterahvas ja Xxx. Ta vaatas Xxxi ja ei tundud teda siis ära. See sugulane tuli juurde ja hakkas tema ees kätega vehkima. Tema ütles, et te kuulake alguses ära, kui üksteisemõistmisele ei jõua, siis hakkab asja arutama politsei. Xxx ütles, et milline politsei. 3 1-09-9712 Istusid Lemmikus, hakkasid välja selgitama seda, et Xxxil kadus raha. Kuulis rahast esimest korda. Olid katsed teda hirmutada, aga tema ei teadnud veel, et Xxx selles jõugus tegutseb. Pärast tekkis paus ja ta ütles, et sõidab ära koju. Alguses lahkus Xxx. Sõitis koju, äkki helistas Xxx ja rääkis, et ta on Lemmikus ja et on vaja sinna sõita, läbi rääkida, sugulastega kokku leppida. 5 minutit hiljem jõudis sinna. Mercedes seisis hoovis platsil. Kaasreisija istmel istus Xxx, kõrval seisis Xxx ja Xxx näitas videot. Siis sai ta kõigest aru, pöördus Xxxi poole ja ütles, et mis nüüd. Xxx ütles, et kohe lepime kokku. Xxx küsis Xxxi käest, kui palju tahad. Xxx ütles, et ei tea ja siis ütles Xxx, et 100 000 krooni. Ütles jämedas vormis, et mõtleb selle peale ja nad ütlesid, et sõidavad prokuratuuri. Selliselt esitas prokuratuuri nende peale avalduse. 16-da õhtul helistas talle uuesti Xxx ja ütles, et neil on väike võlake, et tahab fotod ära anda. Ta tuli nende juurde ja nad rääkisid, et on 300 fotot ja veel midagi, aga et tal tuleb sõita Jõhvi. Aeg oli juba hiline, kella 9 paiku, ja ta sõitis. Enne Sillamäele jõudmist oli vaja helistada, et ette hoiatada. Ta helistas, talle vastas Olja, tegelikult aga Ira. Enne, kui sõita Jõhvis asuvale platsile, helistas. Keegi ei vastanud. Viibis seal umbes pool tundi ja otsustas tagasi koju sõita. Jõudis tagasi kell 11, kodust oleks nagu katk üle käinud, kõik uksed olid lahti ja ta helistas politseisse, kell oli juba kas üks või kaks. Ütles, et lapsed on kadunud. Käisid koos politseiga ema juures, seal ei olnud kedagi. Nad ütlesid, et hakkavad otsima. Hommikul helises uksekell, seal oli politsei, nad viisid ta kaasa. Ülekuulamise juures viibis advokaat. Advokaat rääkis, et kui tahad koju saada, siis ütle, et sa laksasid Xxxile. Kui uurija sisenes, siis ütles, et ta vist lõi Xxxi, ta kukkus maha. Teise (varguse) episoodi osas seletas kohtule, et see on avalik kelmus tema suhtes sellesama Xxx poolt, kes meelitas noored oma võrku ja sealt enam väljapääsu ei ole. Seega olid Xxxl tema suhtes kättemaksusuhted, kuna tema nendele organisaatoritele ei allunud. Sellisel moel organiseeris Xxx ja kaasas sellesse Xxxu, et panna toime järjekordne kelmus. Xxxul ei läinud midagi kaduma, see kõik oli tahtlikult tehtud. See kriminaalasi on fabritseeritud, kahjuks on isegi mingisugune eestkoste, sellepärast on Xxxu süüdistuse pretensioonid valed. Võib-olla, et ta tõepoolest võib vastu anda, aga teda ei saa süüdistada varguses, see on talle vastumeelne. Xxx levitas tarbijatele internetti oma individuaalsest modemist, mis ei ole firma Elion poolt lubatud. Tal oli 2-3 abonenti. Tema abonendid lülitas Xxx ümber, aga nad lülitasid tagasi. Xxxul ei ole mingit võrku, sest sellest individuaalseks kasutamiseks mõeldud digi-TV modemist levitatakse kimbuna. Selleks, et levitada, peab olema äriklient, aga tema võttis individuaalse kanali. Aga asi on selles, et pärast seda, kui tema abonentide arv vähenes, lülitasid nad ümber siis, kui nad seda ise tahtsid ja sõlmisid nendega lepingud. Ta on kaabeltelevisiooni- ja Internetifirma omanik, aga ta ei valda absoluutselt internetti, informatsiooniga tegeleb Xxx. Kui süüdistus esitati, siis ütles, et ta ei ole midagi teinud ja ei ole varastanud. Xxx lülitas siis ümber ja teavitas teda, et lülitas ümber. Nad ei tõmmanud Xxxut vahele, las ta töötab. Seadmete vargust ei olnud, kõik on välja mõeldud ja organiseeritud Xxx poolt, Xxxu kaasamisega. Kannatanu Xxx seletas kohtule, et on Narva –Jõesuu Noortekeskuse direktor ja asutaja. Osutavad Narva-Jõesuus ehitus-, punkteerimis-, kohalike võrkude loomise ja teenindamise teenuseid. On Juri Andrejeviga tuttav. Kuni selle aasta keskpaigani asusid tema firma transleerimisvõrgud osaliselt aadressil Jaan Poska tn. 49, aga eelmisel aastal ehitasid täielikult välja internetivõrgu. Leping oli sõlmitud korteriühistuga, see oli esimehe poolt allkirjastatud. Seadmed asusid kahes kohas: viiendal korrusel ja Xxxi isiklikus korteris. Vastavalt temaga sõlmitud suulisele kokkuleppele paiknesid kogu majas ka madalavoldilised kaablivõrgud, alates esimesest kuni üheksanda korruseni, madalavoldilises kilbis-šahtis. 23.04.2009.a. helistas talle Xxx ja ütles, et talle kurdetakse, et majast kadus internet. Pärast helistas Xxx ja ütles, et kohtas Juri Andrejevit ja viimane teatas, et ta lülitas kliendid ümber oma võrku. Pärast seda läksid majja ja majas olid katki tõmmatud kõik juhtmed, puudusid seadmed ja kommunikatsioon oli rikutud. Hiljem kohtus Andrejeviga ja tegi ettepaneku kõik tagastada, 4 1-09-9712 mispeale Andrejev ütles, et tema midagi ei tagasta, teeb seda ainult kohtu kaudu. Pärast seda oli vastu võetud otsus esitada politseisse avaldus. Kahju üldsumma pärast võrgu taastamist moodustab 53 477 krooni. Varastatud oli ainult seade – võrgujaotusseade hinnaga 675 krooni. Ülejäänud kahju oli tekitatud võrgu rikkumisega, samuti taastamiskulud ja klientide käest saamata jäänud kasum. Tunnistaja XxxXxx seletas kohtule, et on Juri Andrejeviga tuttav. Juri Andrejev pöörudus tema poole internetikaabli osas, s.t. probleem oli tema äri ülevõtmises, mingid isikud omastasid tema aparatuuri, transleerimisvastuvõtjad. Ta palus abi, et selles olukorras selgusele jõuda ja et karistataks isikuid, sealhulgas Xxxut ja korrus kõrgemal elavat naabrit. Xxxiga on tuttavate staatuses. Olid tuttavad lühikese aja, maksimum kuu aja vältel, enne Andrejeviga juhtunud situatsiooni. Seisuga 15.10.08 olid Andrejeviga olnud ainult telefonijutuajamised, visuaalselt kohtunud ei olnud. Tal on autos telefoniside ja seal on kuuldav side. Kui Andrejevi abikaasa ema helistas, istus Xxx auto tagaistmel. Samuti helistas Andrejevi abikaasa isiklikult ja nuttis, et jälle oli peksmine, armukadedus. Xxx istus autos juhuslikult. See juhtus kolmel korral, nad sõitsid koos temaga tööle. Xxx on endine politseinik ja tegeles analoogsete töödega pereprobleemide vallas ja kuuldes pealt meie jutuajamist, pakkus oma abi. Noore neiu elu oli ohus, tal on hirm, et tapetakse, aetakse hauda. Andrejev on haige inimene, tal on fantaasiad tema abikaasa armukeste kohta. See pealetükkiv idee oli Andrejevil nii tugev, et ta ei olnud adekvaatne. Naine pöördus abipalvega, kirjutas kirjalikult, kirjeldas, kuidas mees peksis ja tema kallal vägivalda tarvitas. Et mees tuleb tööle järele, jälgib pidevalt, et naine ei saa isegi tööd teha. Xxx tegi ettepaneku esineda mehe rollis, kes võiks olla finantsistiks. Ta tahtis kohale sõita ja rääkida, esineda tuttava rollis. Sõita kohale, et ennast esitleda, et on tuttav, et Andrejev lõpetaks armukadetsemise. Tegi ettepaneku sõita Narva-Jõesuusse. Ta nõustus ja sõitis NarvaJõesuusse, et kohtumist organiseerida. 15.10.2008 õhtul viibis ta Narva-Jõesuus. Sõitnud Narva-Jõesuusse kohale, tutvustas Xxxi Xxxle, et too vestleb Andrejeviga. Pärast seda oli määratud kokkusaamine hotellis. See toimus hilja õhtul, kas kell 22 või kell
2. Kui ta Xxxi Yes hotelli ees autost välja lasi, palus Xxx, et ta temaga koos oleks. Ta peatus hotelli Yes lähedal, blinnaja (pannkoogimaja) juures ja nägi, et Andrejev liigub Yes-i suunas. Mõne aja pärast helistas Xxx ja ütles, et Xxx oleks peaaegu ära tapetud ja palus tal vana klubi juurde sõita. Sõitis sinna ja nägi, kui kõvasti Xxx oli läbi pekstud: pea kuklapoolel oli suur hematoom, kaks hematoomi taga ja küljel. Nägu oli sandistatud. Ta ei saanud istuda, hoidis küljest kinni. Nemad kahekesi koos Xxxiga aitasid ta autosse. Xxx ütles, et ta oleks peaaegu ära tapetud. Nad sõitsid koheselt tema autoga haigla vastuvõttu. Xxxil hakkas tee peal olles väga halb. Tal oli põrutus. Haiglasse ei saanud sisse, XxxXxx talutas ta haiglasse. Ta oli seal kaks tundi, nad ootasid teda. Pärast seda tuli Andrejev Xxx juurde tööle ja ütles, et peksis naise armukese läbi ja et kahetseb, et teda ära ei tapnud. Seda teab Xxx sõnadest. Mees ütles veel, et naine on järgmine. Ta vaatas videot, mille Xxx oli salvestanud ja sai aru, kellega tal tegemist on. See on ebaadekvaatne inimene. Ta ei tea, mis eesmärgil video oli filmitud. Xxxi sõnade põhjal kartis ta mehe juurde minna, kuna Andrejev oli agressiivselt meelestatud. Kohtumisel ütles Andrejev, et tema kaitses ennast ja et just Xxx tungis talle kallale. Video oli salvestatud Sony Ericsson telefoniga. Videot kontrollisid spetsialistid Reporteri teenistusest ja kontrollisid, kas see on võltsing või mitte, tegid reportaaži. Video sattus Reporteri saatesse pärast seda, kui Xxxit hakati ähvardama. Andrejev ähvardas Xxxit, et too pannakse istuma. Tunnistaja Xxx (endine Xxx) seletas kohtule, et ta on Juri Andrejeviga tuttav alates 2008 aastast. Andrejevi naine Xxx Xxx palus aidata, sest Andrejev peksis teda. Xxx ja tema ema pöördusid isiklikult, põhjuseks oli, et Andrejev kahtlustas naist petmises. Otsustasid Xxxt 5 1-09-9712 aidata ja esitleda Xxxi kui sõpra – see oli tema ja Xxx ühine otsus ja Xxx käis peale. Alguses mõtlesid, keda esitleda. Pärast rääkisid Xxxiga ja too nõustus. Ta tundis sellele naisele kaasa. Xxx nõustus mängima sõbra rolli ja et neil ei ole seksuaalset seotust ja et Xxx aitab ainult materiaalselt. Osutas Andrejevile teenuseid, ta palus teha videosalvestuse, kuidas tema naine on koos mingi meesterahvaga. Ta filmis, Andrejev maksis alguses 12 000 krooni, pärast 13 000 krooni. Summa määras Andrejev ise. Ta ei mäleta täpset kuupäeva, millal pidi aset leida abi osutamine, aga kohtumine toimus. Kohtumise esimese poole juures teda ei olnud, aga teise pole juures oli. Teine pool leidis aset rohkem 2008 aasta talve poole, kell oli umbes 23 paiku. Nägi, et Andrejev on Xxxil kraest kinni võtnud. Tegi ettepaneku minna sinna, kus on valgem ja rääkida ilma kaklemata ja nad sõitsid parki. Pärast nägi, et Andrejev peksab Xxxi, lülitas telefoni sisse ja salvestas peksmist. Andrejev peksis Xxxi rusikatega, peksis piisavalt pikka aega, löögid olid tugevad. Kannatanu lamas maas ja Andrejev peksis teda vastu asfalti. Ta salvestas video ilma eesmärgita, lihtsalt võttis telefoni välja ja lähenes neile. Hakkas salvestama 50 meetri kauguselt ja lähenes, seal põles tänavavalgustus. Kõik toimus päris tänavavalgustuse all. Pärast seda, kui Andrejev ära sõitis, viis Xxxi ära, tal oli kogu pea lõhki löödud. Televisioonile edastas salvestuse seoses sellega, et Andrejev hakkas ähvardama. Ähvardas, et teeb temast invaliidi. Esitatud ongi video originaal. Seda videot ta monteerinud ei ole. Salvestatud video asus telefoni mälus, Reporterile oli salvestatud otse tema telefonist. Tunnistaja Xxx Xxx seletas kohtule, et 15.10.2008.a. tuli Andrejev pärast kaklust ja rääkis ise. Ta tuli pärast kella kümmet. Tuli väga ärritunud olekus, kuid rääkis kainelt, et peksis läbi Saša armukese. Väitis, et see oli armuke. Kuidas peksis, seda ei rääkinud. Ütles, et peksis ja käe kämblad olid plekilised, jope oli määrdunud. Pärast hakkas laiali laotama fotosid. Ta ütles, et ei ole vaja karjuda ja ütles, et ta ise asjas selgusele jõuaks. Umbes 10 minutit hiljem jooksis minema ja ütles, et „lähen ja peksan ta surnuks“. Kohta ei nimetanud. Hakkas teda peatama, aga ta ütles, et ei, lähen peksan lõpuni. Andrejev tuli tagasi pool 12, võttis lapsed ja läks ära koju. Jope oli tagant määrdunud, olid halli värvi plekid, arvatavasti mullast. Ta näitas enda, naise ja Saša fotosid. Rääkis, et näitas neid fotosid tollele inimesele. Neil ei olnud juttu sellest, kas ta on selle inimesega tuttav. Tema nime ta ei nimetanud, aga jutust käis läbi, et ta on endine politseinik. See sündmus leidis aset 15 oktoobril. Andrejevi ja tütre suhted algasid siis, kui tütar käis veel 12 klassis, ta oli 18 aastane. Need kestavad juba rohkem kui 10 aastat. Ei teagi, kuidas selliseid suhteid nimetada, Andrejev mõnitab tütart kuidas tahab, peksab teda, ükskord viskas välja. 15.10.
3. ta tuli Xxx juurde, sest lapsed olid tema juures. Võib-olla, et kontrollis lapsi. Varem olid tal Andrejeviga head suhted - talle meeldib väga, kui tema eest seistakse, kui temaga nõus ollakse. Praegu on suhted väga halvad, juba kolme aasta jooksul. Tunnistaja Xxx Xxx seletas kohtule et Xxxiga kohtus ta ühel korral, kuupäeva ei mäleta. See oli sügisel, võib-olla oktoobris. Teda tutvustas talle XxxXxx, et peab temaga Narva-Jõesuu baaris kokku saama, aga nad ei kohtunudki. Nägi teda sellel õhtul, kui pidid kohvikus kokku saama. Teist korda nägi teda järgmisel päeval kohvikus Lemmik. Xxx, Andrejev ja tema sõitsid kõik koos sinna selleks, et välja selgitada, miks Andrejev Xxxi läbi peksis. Tema konfliktsituatsiooni ei näinud. Lemmikus toimus jutuajamine, Xxxil olid vähetähtsad traumad peas ja sinikad näol. Fakt on see, et püüdsid lahendada olukorda, et Andrejev ta läbi peksis. Ta ei mäleta, et oleks raha nõutud. Oli selge, et Andrejev oli ta eelmisel õhtul läbi peksnud. Püüdis lahendada konflikti Xxxga. Ei mäleta, kuidas olukord lahenes. Situatsioon oli selline, et Xxx oli justkui tema tuttav ja et naine sai temaga kokku. Andrejev näitas kohtumisel fotot, et ta on Xxx mees. Sellel ajal olid Andrejeviga juba väga halvad suhted, pidevad vaidlused ja skandaalid. Jutuajamine Lemmikus kestis vähem kui tunni. Konkreetselt midagi ei otsustatud ja alles pärast ütles Andrejev talle, et temalt nõutakse raha. Andrejev rääkis, et ta tekitas Xxxile kehavigastusi. Kui tuli ja ütles, et peksis ta läbi. See oli arvatavasti vahetult peale 6 1-09-9712 kokkusaamist Xxxiga, see oli öösel, peale kella
4. Järgmisel päeval käis ta seoses sellega kohtumisel. Andrejevi seisnud oli suhteliselt rahulik, oli näha, et ta oli mures. Põhimõtteliselt oli ta kodus rahulik, võib-olla oli erutatud. Andrejev ei rääkinud, kus ta Xxxi peksis. Ta selgitas, et väljusid restoranist Yes, arvatavasti sõitsid kusagile eemale, kusagile parki. Täpset kohta ei tea. Andrejev ütles, et surus Xxxi maha, virutas Xxxile paar korda. Tunnistaja Xxx seletas kohtule, et tunneb Andrejevit. Vaenulikke suhteid ei ole. 2009 aasta aprilli kuus kõndis mööda tänavat ja kohtas Andrejevit. Andrejev küsis, kas äkki tema ei tegele internetiga aadressil Jaan Poska tn.
5. Vastas, et ei. Andrejev ütles, et lülitas oma Poska tänava 49 maja kliendid tagasi, aga mida ta konkreetselt tegi, seda ei rääkinud. Xxxu seadmetest Andrejev midagi ei rääkinud. Pärast helistas Xxx ja ütles, et Andrejev lülitas võrgu ümber, aga millal ta seda tegi, seda Xxx ei selgitanud. Ei selgitanud, kuidas ta tagasi lülitas. Aleksandr helistas ja ütles, et lülitas ümber ja mõne aja pärast helistas uuesti ja ütles, et seadmed on kadunud. Xxx ütles, et kilbis, aga kus konkreetselt see asus, seda ei öelnud, see oli võrgujaotusseade. Samuti ütles, et rikutud oli kaabel. Ta ei tea, kas transleerimine oli taastatud. Nagu aru sai, et kui härra Andrejev lülitas oma kliendid ümber, siis otsustasidki, et Andrejev võttis seadmed maha. Ta ei tea, kuidas on võimalik kliente ümber lülitada ilma eemaldamiseta, see on tehniline küsimus. Ise kohal ei käinud. Tunnistaja Xxx seletas kohtule, et tunneb Andrejevit. Ta on Jaan Poska tänav 49 asuvas majas majavalitseja. 2009 aasta aprilli kuus vormistas korteriühistu nimel Xxxuga lepingud internetiteenuste osutamiseks firmaga Noortekeskus. Tingimused interneti transleerimise osas: talle oli lubatud omada majas kliente ja osutada teenuseid. Kui firma sõidab kohale töid teostama, siis see lepitakse varasemalt kokku. Tasu interneti eest maksab elanik. Iga omanik sõlmib ise Xxxuga lepingu ja nad lepivad tasu osas kokku. Ametlikult on majas firma Noortekeskus, aga Andrejevil on individuaalsed lepingud elanikega, aga ühistuga ta lepingut ei sõlminud. Võrguriketest sai teada siis, kui probleem tekkis. Xxx teatas, et tema poolt paigaldatud seadmed on maha võetud, seadmed olid kallid. Läks sinna, aga seadmeid ei olnud. See asus esimesel korrusel, kilbis. Mis see oli, selle kohta on tal raske vastata, need olid spetsiaalsed seadmed transleerimise teostamiseks. Juri Andrejevil majaga lepingut ei ole ja ta ei teata, millal ta tuleb. Tal on lepingud omanikega ja nad teevad talle arvatavasti ukse lahti ja ta käib majas ja pööningutel. Teab ainult Xxxu sõnade põhjal, et seadmed võttis maha Andrejev, aga kohapeal teda kinni ei võetud, ta käib rahulikult seal. Tunnistaja Xxx Xxx seletas kohtule, et ta töötab Andrejevi firmas võrguadministraatorina, tema töökohustuste hulka kuulub võrgu hooldamine, klientide võrku lülitamine ja võrgust välja lülitamine, võrgutugi. Võrguseadmete kontrolliga tegeleb samuti tema. Kui kusagil on rike, siis on kas tema või Juri Andrejevi telefon. Tema saab tellimuse ja läheb vajalikke töid teostama. Jaan Poska tänava 49 majas on paigaldatud nende firma seadmed alates sellest momendist, kui ta Andrejevi juures töötab, alates 2008 aasta märtsi kuust. Aga need olid seal ka enne seda. Ta teab sellest, kuna töötas enne seda teises firmas. Xxx praegu selles majas teenuseid ei osuta, aga sellel ajal olid ka tema seadmed. Ta ei näinud, millised seadmed Xxxul seisid. Selleks, et saada juurdepääsu oma seadmetele, on vaja välja võtta nii oma seadmed, kui ka teised, mis seal on. Seal oli ilma numbrita võrgujaotusseade, kuigi oleks pidanud olema numbriga. Tavaline jaotusseade maksab umbes 300 krooni, kui see on uus jaotusseade. Aprilli kuu esimestel päevadel viibis ta Jaan Poska 49 asuvas majas seoses sellega, et ta sai telefoni teel teate selle kohta, et mingid inimesed agiteerivad teise võrku lülitumist. Ta läks sinna vaatama, et mis seal seisab. Võttis kõik välja ja nägi ilma numbrita jaotusseadet ja sinna olid lülitatud nende abonendid. Neil on 16 kaablipesaga jaotusseade, aga teine oli kaheksa pesaga. Ja osa juhtmeid oli tolles jaotusseadmes, osa nende omas. Ta võttis nende abonendid 7 1-09-9712 ja lülitas need tagasi, jättis ainult 38 korteri kaabli, kuna ta ei olnud nende klient. Lülitas tagasi need, kellel on nendega lepingud. Pärast läks neljandasse korterisse, et teada saada, kuidas neid ümber lülitati. Seal öeldi, et tulid kaks inimest ja teatasid, et lülitavad nad ümber oma võrku. Aga selleks, et võrgust välja lülitada, on vaja kirjalikku avaldust. Aga nemad ütlesid, et ei taha ümber lülituda ja tahavad jääda nende juurde. Pärast läks üles 41 korterisse. Ja nende kliendid jäidki nende klientideks. Ta ei tea, kelle jaotusseade see oli, samuti ei tea, kes selle paigaldas. See võrgujaotusseade seisis seal kuni 2010 aasta aprilli või mai kuuni. Katki rebitud kaableid ta ei näinud. Oma tööd klientide tagasilülitamisest ta Andrejeviga eelnevalt ei kooskõlastanud, kuna tema peab tagama interneti kättetoimetamise 2 päeva jooksul. Andrejevit teavitas. Tema isiklikult juhtmeid läbi ei lõiganud ja lülitit ära ei võtnud. Viimast korda nägi seda võrgujaotusseadet kas 2010 aasta aprilli või mai kuus. Juurdepääs sellele kohale võis olla igal inimesel. Lihtsalt teha uks lahti ja tõmmata seadmed välja. Majja juurdepääsu saamiseks ta helistab kliendile fonoluku kaudu ja räägib, et on vaja seadmete juurde pääseda. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: Köitest nr 08240103646 (kohtuköide I): lk 1-4, kannatanu Xxxi 16.10.2008 ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et, olles eeluurimisel ülekuulatud, andis Xxx sel päeval ütlusi, et 15.10.2008 kella 22.00 paiku kohtus ta Narva-Jõesuus hotelli Yes baari juures temale tuttava noore naise Xxx mehega, kellega vestles tema naise Xxx kohta. See mees haaras ootamatult tal kätega kaelast kinni, heitis asfaldile ning hakkas kägistama, karjudes, et tapab ta ära. Samas otsis see mees tema taskud läbi, leidis ja hõivas 38000 krooni. lk 8, patsiendikaart nr 10725, millest nähtub, et 15.10.2008 kell 23.45 pöördus SA Narva Haigla Xxx, kes seletas, et ta peksti läbi. Diagnoos „Contusio capitis et excoriatio“. lk 9-11, isiku ekspertiisiakt nr 134, millest nähtub, et Xxxil esinesid kohtuarstlikul läbivaatusel 20.10.2008 nahaalused verevalumid mõlemal pool näol ning nahamarrastused kukla piirkonnas. Need vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel mitte rohkem, kui 5-7 päeva enne kohtuarstlikku läbivaatust, võimalik et määruses ja kannatanu seletuses näidatud viisil – nahaalused verevalumid mõlemal pool näol on tekitatud löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks rusikatega) näo piirkonda, marrastused kuklal võisid tekkida löökidest tömbi piiramata pinnaga esemega või vastu kõva ebatasast pinda. Sellised vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva, kuid vähem kui 4 kuud. lk 12-16, Juri Andrejevi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll; lk 56, kahtlustatava Andrejevi vabastamise määrus; lk 67-83, kannatanu Xxxi 21.10.2008 ülekuulamise protokoll koos lisadega, millest nähtub, et, olles korduvalt eeluurimisel ülekuulatud, andis Xxx ütlusi selle kohta, et tõepoolest Andrejev peksis teda, aga mingit raha ta temalt ära ei võtnud. Kuriteo asjaolude kohta lisas, et tal on kaks tuttavat Sergeid – XxxXxx ning teine Sergei, ning ta sattus nendest sõltuvusse. Nad selgitasid Xxxile, et on üks tütarlaps nimega Xxx Xxx, kelle mees mõnitab teda, ei lase teda ja lapsi vabaks jne. ning et seda tüdrukut on vaja aidata. Xxxile öeldi, et nad ütlevad tema mehele, et Xxx on Xxx armuke, mees peksab Xxxi läbi, nemad salvestavad kakluse videoga ja nõuavad Xxx mehelt raha. Ta pidi Sergeide tingimustega leppima, kuna tal pole raha ja mingit elamispinda, ta elas Sergeide Narva-Jõesuus asuvas korteris. lk 126-127, 17.12.2008 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus lk 130,131, 04.05.2009 kriminaalmenetluse uuendamise määrus lk 142, asitõendi vaatlusprotokoll, milles on kirjeldatud DVD plaat. Selle DVD läbivaatamisel kohtusaalis on tuvastatud, et tegemist on telesaate „Reporter“ süžeega, mis koosneb kahest osas. Esimeses osas demonstreeritakse mingit koduvideot, kus 8 1-09-9712 üks mees, väljendades ebatsensuurselt, peksab tänaval teist meest läbi. Teine osa on Juri Andrejevi intervjuu „Reporteri“ saatejuhile. Köitest nr 09240101759 (kohtuköide II): lk 5-6, 29.04.2009 kannatanu Xxxu avaldus; lk 8-10, MTÜ Narva-Jõesuu Noortekeskus asutamisleping ning antud MTÜ ning KÜ J. Poska 49 vahel sõlmitud leping; lk 11, arve-saateleht nr MA-N0001257; lk 14-20, sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub, et vaatlusobjektiks on NarvaJõesuus, J. Poska 49 maja viienda korruse trepiplatvormil asuv montaažikilp. Kilbi metalluksel lukustusi ei ole. Kilbist paremale on veetud kaabel, mõnes kohas puuduvad montaažitõmmitsad, kaabel ripub. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Juri Andrejevi süü

§121

ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidud ning on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. Kohtul pole alust arvata, et Xxx andis 21.10.2008 ülekuulamisel valeütlusi. Kohus peab märkima, et peale selle, et Xxx andis ütlusi enda peksmisest Andrejevi poolt, andis ta samal ülekuulamisel ütlusi ka Xxx, Xxxi ning iseenda vastu, paljastades oma ütlustega nende isikute poolt Andrejevi vastu väljatöötatud petuskeemi ning enda osalemise Andrejevi vastu suunatud tegudes. Seega loeb kohus kannatanu Xxxi poolt 21.10.2008 ülekuulamisel antud ütlused usaldusväärseteks. Samas on kohus seisukohal, et Xxxi poolt 16.10.2008 antud ütlused selles osas, mis puudutavad Andrejevi poolt kasutatud vägivalla kirjeldamist, on samuti usaldusväärsed, sest peksmise osas langevad kokku need ka tunnistaja XxxXxxi (xxx) ütluste, kohtuarstliku ekspertiisi akti ning samuti videosalvestusega. Kohtul puudub alus arvata, et videosalvestus on mingil moel võltsitud, sest salvestatud juhtumi asjaolud langevad kokku kannatanu Xxxi ja tunnistaja Xxxi (Xxx) ütlustega. Peale selle, see salvestus on kriminaalantud asjas vaid kaudne tõend, sest kohtul oli võimalik uurida nii kannatanu Xxxi, kui ka tunnistaja Xxx (Xxxi) ütlusi. Samuti, nagu nähtub Xxx ja Xxx Xxxte ütlustest, pärast Xxxi peksmist Andrejev ei varjunudki, et „peksis läbi Xxx armukese“. Ülalnimetatud tõenditele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et just Juri Andrejev peksis kannatanut Xxxˇi ning tekitas sellega kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi, mis on kirjeldatud patsiendikaardis nr 10725 ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 134. Kohus on seisukohal, et Xxxi provotseeriv käitumine ning isegi Xxxi valmisolek peksa saamiseks ei anna alust süüdistatava õigeksmõistmiseks, kuid kergendab Andrejevi süüd ning peab olema karistuse mõistmisel arvestatud. Kohus on seisukohal, et vaatamata kannatanu provotseerivale käitumisele oli Andrejevil viimase hetkeni võimalus otsustada, kas Xxxi peksta või mitte. Tollane konfliktne olukord võiks olla lahendatud vägivalda kasutamata. Valides konflikti lahendamiseks kannatanu 9 1-09-9712 peksmise, rikkus Andrejev seadust ning täitis

§121ettenähtud kuriteokoosseisu objektiivse külje.

Subjektiivsest küljest eeldab

§121ettenähtud süüteokoosseis tahtlust.

Kohus on seisukohal, et Juri Andrejev pani

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Juri Andrejev, lüües kannatanut korduvalt, teadis, et sellega tekitab ta kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusi ning tahtis seda. Ülaltoodu alusel tuleb Andrejev

§121järgi süüdi mõista.

Kohus on aga seisukohal, et

§199järgi tuleb süüdistatav Andrejev õigeks mõista.

Nagu nähtub prokuröri poolt kohtus esitatud süüdistusest, süüdistatakse Andrejevit selles, et ta varastas seadme switch „Asus“ maksumusega 675 krooni. Samal ajal, süüdistatava ebaseadusliku tegevuse tulemusena oli maja sissekäigu elektrikilpides rikutud 200 m kaablit maksumusega 1000 krooni, montaažtõmmitsad maksumusega 250 krooni ja ühenduskatted RJ 45 15 tk maksumusega 150 krooni. Lokaalse internetivõrgu kommunikatsioonsüsteemi taastumisega tekitati MTÜ Narva-Jõesuu Noortekeskus materiaalne kahju summas 53447 krooni Kohus on seisukohal, et süüdustuses nimetatud tegu ei vasta

§199kuriteokoosseisule.

Süüdistuse esimeses variandis, mille järgi Andrejev oli kohtu alla antud, on märgitud, et vara vargusega oli kannatanule tekitatud materiaalne kahju summas 3075 krooni. Kohtuliku uurimise käigus oli aga tuvastatud ning süüdistuse teises variandis (esitatud kohtus 09.12.2010) mainitud, et kaduma läinud switch’i maksumus on vaid 675 krooni. Kahju seoses vara rikkumisega (summas 1400 krooni) ning lokaalse internetivõrgu kommunikatsiooni taastamise kuludega moodustab 53447 krooni. Kohus on seisukohal, et varastatud vara väärtuse hulka ei saa arvestada varguse ajal rikutud või hävitatud vara maksumust, selle vara taastamise kulusid ning samuti ei saa selle hulka arvestada saamata jäänud tulu.

§199

ettenähtud kuriteokoosseisu täitmiseks peab varastatud vara maksumus olema rohkem, kui 1000 krooni. Vastasel juhul on tegemist

§218lg 1 ettenähtud väärteoga.

Kuna süüdistuses kirjeldatud tegu ei moodusta kuriteokoosseisu, mis on absoluutne kriminaalmenetluse takistuseks, ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kas süüdistuses kirjeldatud tegu on toimepandud just Andrejevi või mingi kolmanda isiku poolt. Ülaltoodu alusel tuleb Andrejev

§199järgi õigeks mõista.

Kohus peab vajalikuks analüüsida samuti seda, kas süüdistuses märgitud tegu moodustab

§203

ettenähtud kuriteokoosseisu või mitte.

§ 203

sätestab kriminaalvastutust võõra vara rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Süüdistuse järgi, varguse toimepanemise ajal oli hävitatud kannatanule kuuluv vara – kaabel, montaažtõmmitsad ja ühenduskatted RJ 45 üldmaksumusega 1400 krooni.

§ 203

mõttes on oluline selline kahju, mis moodustab vähemalt Eesti Vabariigis kehtestatud 10 miinimumkuupalga. 2009.a. aprill seisuga oleks see 43500 krooni. Ülaltoodu alusel tuleb kohus järeldusele, et süüdistuses kirjeldatud tegu ei moodusta ka

§203ettenähtud kuriteokoosseisu.

10 1-09-9712 Kohtuvaidlustes nõudis prokurör Andrejevi süüdimõistmist

§ 199

asemel

§266

järgi, motiveerides seda sellega, et süüdistataval polnud õigust siseneda majja aadressil Narva-Jõesuu, J. Poska 49, kuna tal polnud lepingut selle maja Internetiga varustamise kohta. Kohus on seisukohal, et sisenemine trepikotta, mis on ilmselt avalik koht ja kuhu on õigus piiramatult pääseda ka selles majas mitteelavatel isikutel, et moodusta

§266ettenähtud kuriteokoosseisu.

Kohus peab samuti märkima, et, vaatamata sellele, et maja ja Andrejevi ettevõtte vahel mingit lepingut sõlmitud ei olnud, oli aga olemas leping Andrejevi ettevõtte ning mõnede majaelanike vahel. Seoses sellega on kohus seisukohal, et süüdistataval oli õigus siseneda nii majja kui ka elektrikilpi (kus asusid Andrejevi ettevõttele kuuluvad seadmed) ilma vastavat luba küsimata. Ülaltoodu alusel ei kuulu Andrejev süüdimõistmisele ka selle paragrahvi järgi. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul karistust raskendavaid asjaolusid

58 mõttes ei esine. Kohus on aga seisukohal, et Andrejevi käitumises esinevad järgmised karistust kergendavad asjaolud

§ 57

mõttes: -

§ 57

lg 1 p 4 ettenähtud süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul, sest kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et süüdistataval oli raske perekondlik olukord seoses oma naise poolt toimepandud petmisega ja see mõjutaski Andrejevit kasutama vägivalda kannatanu suhtes, keda ta pidas oma abielu lõhkujaks; -

§57

lg 6 ettenähtud süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul, sest Andrejevil oli alust arvata, et just Xxx on tema abielu lõhkuja ning seega oli Xxxi käitumine Andrejevi silmis õigusevastane, provotseeriv ning nagu nähtub kohtu poolt uuritud videosalvestusest, just see kutsuski süüdistatavas esile tugeva hingelise erutuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus samuti seda, et süüdistatav pani toime tahtliku teise astme kuriteo; antud kuriteo toimepanemise ajal oli Andrejev veel kohtulikult karistamata. Samuti arvestab kohus tahtluse liiki ning süüdistatava süü astet kuritegude toimepanemisel. Kohus arvestab ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist, millest kohtu arvates nähtub, et ta ei kahetse toimepandut. Seoses sellega on kohus seisukohal, et eksisteerib tõenäoline risk uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseks tema poolt. Vaatamata sellele, et Andrejevi süü leidis kohtus tõendamist, ei tunnistanud Andrejev oma süüd ja ei kahetsenud tehtut, seetõttu ei näe kohus võimalust karistada teda rahalise karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul selleks, et aidata Andrejevil paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud käitumisreeglite ning konfliktide rahumeelse lahendamise põhimõttetega ja samuti selleks, et teda distsiplineerida, tuleb talle karistuseks mõista vangistus. Ülaltoodut arvestades peab kohus võimalikuks karistada Andrejevit vangistusega

§121

ettenähtud sanktsiooni miinimummäärale lähedases määras, st 2 kuu ulatuses ning mõistetud karistust tingimisi täitmisele mitte pöörata. Kuna kuriteo toimepanemise ajal oli Andrejev veel kohtulikult karistamata, peab kohus võimalikuks kohaldada tema suhtes vangistuse tingimisi täitmisele mittepööramist selle leebemas variandis, st

§73alusel, määrates talle minimaalse katseaja (3 aastat).

11 1-09-9712

§ 68

lg 1 alusel tuleb lugeda karistuse kandmise aja hulka Juri Andrejevi poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 20.10.2008.a kuni 21.10.2008.a ning alates 11.01.2011.a kuni 01.02.2011.a, s.o 24 (kakskümmend neli) päeva. V Tsiviilhagi Kuna süüdistatav Andrejev on

§199

järgi õigeks mõistetud, ei kuulu kannatanu Xxxu poolt esitatud tsiviilhagi summas 53447 krooni ehk 3415 eurot 89 senti rahuldamisele. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 306, 309 lg 3, 310, 311-313, 315. Innokenti Menšikov Kohtunik 12