) §15 lg.1 p.1, 2, 3, 4 eelduste täitmiseks olukorras, kus tagatud pakette oli summas 200 000 krooni, kuid pakettreiside eest laekuvaid reisitasusid oli erinevatel ajahetkedel kuni 5 866 807 krooni. Väärteoprotokolli kohaselt oli VR OÜ poolt 20.10.2010 TKA-le esitatud reisiettevõtja pakettreiside müügi aruanne III kvartali pakettreiside müügi ja müügiks pakkumise kohta. Esitatud aruande kohaselt oli VR OÜ pakettreiside kogumüük III kvartalis kokku 8 452 000 krooni. Pakettreiside müügi aruande esitamise kohustus tuleneb
Vastavalt
on reisiettevõtjana tegutsemine lubatud majandustegevuse registri registreeringu ja nõuetekohase tagatise olemasolu korral. Vastavalt
lg.1 on reisiettevõtja kohustatud tõendama tagatise olemasolu piisavate vahendite näol reisija naasmiseks reisi lähtepunkti, kui pakettreisileping sisaldab sõitjateveo teenust, reisija majutamiseks kuni reisi lähtepunkti naasmiseni, kui pakettreisileping sisaldab majutusteenust, reisitasu tagastamiseks tarbijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest ning tarbijale tasu tagastamiseks lunastamata pakettreiside kinkekaartide eest.
lg.2 kohaselt loetakse tagatiseks ka Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis asuva kindlustusseltsi või krediidiasutuse võetud kohustust tagada rahaliste vahendite olemasolu reisiettevõtja maksejõuetuse korral: 1) reisija naasmiseks reisi lähtepunkti, kui pakettreisileping sisaldab sõitjateveo teenust; 2) reisija majutamiseks kuni reisi lähtepunkti naasmiseni, kui pakettreisileping sisaldab majutusteenust; 3) reisitasu tagastamiseks tarbijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest. Vastavalt 16.05.2010 jõustunud
muudatustele peab reisiettevõtja tagatis olema piisav §15 lg.1 nimetatud kohustuste täitmiseks.
sõnastuse kohaselt on lg.5 märgitud tagatise miinimumnõuded ning
lg.6 kohaselt on reisiettevõtja kohustatud tagatise suurust hindama ja seda vajaduse korral suurendama. TKA-le teadaolevalt on Majandustegevuse registri andmetel reisiettevõtja VR OÜ taganud paketid 200 000 krooni ulatuses Danske Bank AS Eesti filiaalis. Et kindlaks teha piisavate vahendite olemasolu tagatise näol olukorras, kus tarbijatelt laekunud ettemakseid laekus tõenäoliselt suuremas summas, kui paketid on tagatud, pöördus TKA selgitustaotlusega reisiettevõtja VR OÜ poole ning palus esitada raamatupidamislik väljavõte reisiettevõtja VR OÜ III kvartali müügi ja müügiks pakkumise osas, millisest nähtuks tarbijatelt laekunud ettemaksude liikumine kuupäevade lõikes ning millise kaudu on ühtlasi võimalik kindlaks teha 2 tarbijatele tehtud teenuse osutamiseks vajalike ülekannete tegemise kuupäevad, adressaadid ning summade suurused. Samuti esitati TKA poolt taotlus väljastada raamatupidamislik väljavõte reisiettevõtja VR OÜ IV kvartali müügi ja müügiks pakkumise osas seisuga 10.11.2010, millisest nähtuks tarbijatelt laekunud ettemaksude liikumine kuupäevade lõikes ning millise kaudu on ühtlasi võimalik kindlaks teha tarnijatele tehtud teenuse osutamiseks vajalike ülekannete tegemise kuupäevad, adressaadid ning summade suurused. Esitatud taotluse aluseks oli
-1 lg.1 p.1, 6 ning eesmärgiks oli kindlaks teha, kas reisiettevõtjal VR OÜ olid III kvartalis piisavad vahendid
lg.1 p.1, 2, 3, 4 eelduste täitmiseks olukorras, kus tagatud pakette oli summas 200 000 krooni, kuid pakettreiside eest laekuvaid reisitasusid oli erinevatel ajahetkedel kuni 8 452 000 krooni ning kindlaks teha tagatise piisavus IV kvartali müügi alusel 10.11.2010 seisuga. VR OÜ poolt oli esitatud raamatupidamislikud materjalid ning vastav selgitus, millise kohaselt müügituludena on laekunud raha summas 5 866 807 krooni – see on tulud III kvartali reiside eest ja ettemaksud tulevasteks reisideks, jääk tarbijatelt laekunud ettemaksete eest III kvartali lõpus summas 515 565 krooni. Vastusest nähtub ka, et kulud III kvartali reiside eest ja ettemaksud tulevasteks reisideks III kvartali jooksul moodustasid summas 959 260 krooni, jääk 246 267 krooni ettemaksu kvartali lõpus. TKA on kindlaks teinud, et reisiettevõtjal VR OÜ ei olnud III kvartalis piisavaid vahendeid
lg.1 p.1, 2, 3, 4 eelduste täitmiseks olukorras, kus tagatud pakette on summas 200 000 krooni, kuid pakettreiside eest laekuvaid reisitasusid oli erinevatel ajahetkedel kuni 5 866 807 krooni. Väärteoprotokolli kohaselt on väärtegu tõendatud menetlusaluse isiku ütluste, menetlusaluse isiku poolt TKA-le esitatud reisiettevõtja pakettreiside müügi aruande ning menetlusaluse isiku poolt TKA-le esitatud raamatupidamislike aruannete kaudu. Eeltooduga rikkus VR OÜ
lg.1, 6 sätestatud nõudeid ja pani toime väärteo
TKA jurist Katrin Malmi 05.01.2011 otsusega väärteoasjas nr.01-013-007/10 määrati VR OÜ-le
lg.1 p.1 – 4 ja lg.6 sätestatud nõuete rikkumise eest
Otsuse kohaselt on väärtegu tõendatud raamatupidamislike väljavõtete kaudu, milliste kohaselt III kvartalis reisiettevõtja VR OÜ tagatis suuruses 200 000 krooni ei vastanud ühelgi ajahetkel
nõuetele. Sellise tegevusega on VR OÜ rikkunud
lg.1 p.1 – 5, millise kohaselt reisiettevõtja on kohustatud tõendama tagatise olemasolu piisavate rahaliste vahendite näol ning
lg.6, millise järgi reisiettevõtja on kohustatud tagatise suurust hindama ja seda vajaduse korral suurendama. Otsuse tegemise aluseks on VR OÜ poolt esitatud reisiettevõtja pakettreiside müügi aruanne, VR OÜ poolt 24.11.2010 esitatud vastuskiri nr.6-9/10-09306-003, VR OÜ menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, 06.12.2010 väärteoprotokoll väärteoasjas nr.01-013-007/10, VR OÜ poolt esitatud vastulause ning selle lisad, VR OÜ poolt esitatud raamatupidamislikud väljavõtted. Otsuse kohaselt õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. VR OÜ esitas 20.01.2011 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus TKA otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt ei ole millegagi tõendatud TKA järeldus, et VR OÜ tagatisest ei piisa
Otsuses esitatud andmed, et VR OÜ arvelduskontodel olevate tulevaste reiside reisitasude 2 384 218 kroonise 3 summa ulatuses peab olema ka tagatis, on väärad. VR OÜ kontodel asuv raha ei ole tulevaste reiside tasu, sealhulgas on ka näiteks ettevõtte jaotamata kasum. Kaebuse kohaselt on
lg.3 sätestatud tagatiste minimaalsuurused, lähtudes reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid see säte ei ole veel jõustunud. Kaebuse kohaselt suurendas VR OÜ 20.12.2010 endist 200 000 krooni suurust tagatist 500 000 krooni võrra, mistõttu on VR OÜ tagatis tunduvalt suurem
Kaebuse kohaselt ei ole karistamine
31-1 lg.4 järgi võimalik, kuna see säte ei ole veel jõustunud. Kaebuse kohaselt ei nähtu otsusest, missugusel õiguslikul alusel tegi otsuse TKA jurist Katrin Malm. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga kaebuse nõude ja selles toodud väidete juurde. Vastuseks TKA esindaja küsimusele ei osanud vandeadvokaat nimetada kuupäeva, millal jõustuvad
Kaebuse esitaja esindaja Anatoli Männi toetas maakohtu istungil samuti kaebust. Esindaja seletas, et VR OÜ oli TKA poolt viidud eksitusse, kuna küsiti sissetulekuid klientidelt ja palju tehti ettemakseid tarnijatele. Tegelikkuses oleks olnud vaja küsida sissetulekud ja väljaminekud. III kvartali sissetulekud olid üle 5 miljoni krooni ja väljaminekud üle 7 miljoni krooni, vahe oli 700 000 krooni VR OÜ kasuks. Kohtuvälise menetleja esindaja Peeter Milvere palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata. VR OÜ tagatis III kvartalis on olnud oluliselt väiksem. Reisitasusid laekus III kvartalis ettemaksudena 8 452 000 krooni, ühelgi hetkel ei vastanud tagatis
-le, kuna ettemaksude summa on olnud suurem, kui tagatis 200 000 krooni. Asjaolu, kui palju raha on üldse ettevõtja arvel, ei ole oluline, kuna tagatis on eraldi asetsev summa. Nõudeid saab rahuldada ainult tagatise summast. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et asudes detsembris tagatist suurendama, möönis VR OÜ ka ise, et tagatis oli ebapiisav. Kohtuvälise menetleja esindaja Katrin Malm seletas maakohtu istungil, et TKA küsis andmeid ettemaksu kohta, kuna ettemaksust räägib tagatiste arvutuste lähtekoht ja ettemaksu tuleb arvestada kohustustena. Esindaja seletas ka, et temale on antud välja menetlustoimingute läbiviimise ja karistuse määramise õiguse kohta tunnistus. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning menetlusosalised, leidis, et VR OÜ kaebus rahuldamisele ei kuulu. ära kuulanud Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 4 Väärteomenetluse seadustiku §150 on sätestatud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevas väärteoasjas maakohus neid ei tuvastanud. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et VR OÜ-le on karistus määratud
-1 lg.4 alusel seoses sellega, et VR OÜ on rikkunud
lg.1 p.1 – 4 ja lg.6.
-1 lg.4 näeb ette vastutuse pakettreiside müügiks pakkumise või müügi eest ilma nõuetekohase tagatiseta, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Käesolevas asjas 06.12.2010 koostatud väärteoprotokolli ja 05.01.2011 koostatud otsuse kohaselt ei vastanud VR OÜ tagatis suuruses 200 000 krooni III kvartali ühelgi ajahetkel
nõuetele.
1 – 4 sätestab, et reisiettevõtja on kohustatud tõendama tagatise olemasolu piisavate rahaliste vahendite näol reisija naasmiseks reisi lähtepunkti, kui pakettreisileping sisaldab sõitjateveo teenust; reisija majutamiseks kuni reisi lähtepunkti naasmiseni; reisitasu tagastamiseks tarbijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest; tarbijale tasu tagastamiseks lunastamata pakettreiside kinkekaartide eest. Käesolevas väärteoasjas ei ole menetlussoaliste vahel vaidlust selle üle, et III kvartalis oli VR OÜ tagatise summaks 200 000 krooni. Tutvunud kaebuse väidetega, väärteoprotokolliga ja selle lisadega, kohtuvälise menetleja otsusega ja selle otsuse tegemise aluseks olevate tõenditega, leiab maakohus, et reisiettevõtjal VR OÜ ei olnud III kvartalis ühelgi ajahetkel piisavaid vahendeid
Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tagatud oli pakette summas 200 000 krooni, kuid pakettreiside eest laekuvaid reisitasusid oli erinevatel ajahetkedel kuni 5 866 807 krooni. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud põhjendustega väärteo toimepanemise kohta VR OÜ poolt ja ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Maakohus leiab, et kuna väärteo toimepanemine on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega leidnud tõendamist, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.
lg.6 sätestab, et reisiettevõtja on kohustatud tagatise suurust hindama ja seda vajaduse korral suurendama. Kuna käesoleva väärteoasja menetlusega on tuvastatud, et III kvartalis ei vastanud VR OÜ tagatis 200 000 krooni seaduses sätestatud suurusele ja III kvartalis VR OÜ seda tagatise summat ei suurendanud, on leidnud tõendamist ka
Asja materjalide kohaselt suurendas VR OÜ tagatise summat 20.12.2010. 5 Ülaltoodu alusel tuleb TKA otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 1597,79 eurot. Otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on määranud menetlusalusele isikule karistuse sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt madalamas määras. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud VR OÜ süü
S §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja menetlusalust isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et KarS §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et alust rahatrahvi suuruse vähendamiseks ei ole. KarS §66 lg.2, 3 kohaldamist ei ole kaebuse esitaja taotlenud. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus järgmist. Kaebuse väide selle kohta, et TKA-le esitatud raamatupidamisdokumendid kajastasid kõiki summasid, s.h. ettevõtte jaotamata kasumit, ei ole õige. Väärteotoimikusse lisatud kirjavahetusest (t.l. 13-14, 16, 17, 106) ja vastulausest (t.l.216p) nähtub, et TKA nõudis selgelt ja üheselt mõistetavalt muuhulgas raamatupidamisliku väljavõtte esitamist III kvartali müügi ja müügiks pakkumise osas, millisest nähtuks tarbijatelt laekunud ettemaksude liikumine kuupäevade lõikes ning millise kaudu oli võimalik kindlaks teha tarnijatele tehtud teenuse osutamiseks vajalike ülekannete tegemise kuupäevad, adressaadid ja summade suurused. Asjaolu, et ettevõtte raamatupidaja võis nõudest valesti aru saada, kuna on teise rahvuse esindaja (t.l.106), ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. 6 Kaebuse väited selle kohta, et
Kaebuses viidatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel viitab euro kasutuselevõtule Eesti Vabariigis ja sellega seoses tehtud muudatustele siseriiklikes õigusaktides (kroonide asemel eurod). Kaebuse väide selle kohta, et TKA jurist Katrin Malmil ei olnud seaduslikku õigust kohtuvälise menetleja nimel otsuse tegemiseks, ei ole õige. Vastavalt TKA peadirektori 02.09.2002 käskkirjale nr.58 on Katrin Malmile antud tunnistus nr.13, mille alusel on tal Väärteomenetluse seadustikus ettenähtud menetlustoimingute läbiviimise ja karistuse määramise õigus. Anne PALMISTE Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.