lg 1, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Vjatšeslav Liskit temale Harju Maakohtu 19.aprilli 2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-1-10-811 mõistetud karistuse: 3 aastat 6 kuud vangistust, kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata vandeadvokaat Ahto Sirendile tasu õigusabi eest 76,70 eurot (tasu 63,92 eurot + käibemaks 12,78 eurot). Mõista välja Vjatšeslav Liskilt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 76,70 eurot. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva 1
lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat.
lg 1 alusel arvestada karistusaega alates tema kinnipidamisest 07.09.2009.a.
otsusega mõistetud ja kandmata karistuse, 6 kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 13.12.2010a Riigikohtu määrusega. Karistusaja lõpp 07.03.2013a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus 07.06.2011a, elektroonilise järelevalve alla 07.11.2010a. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuses on kirjas, et teda on karistatud kriminaalkorras viiel korral ja ta kannab esimest reaalset vangistust. Vanglas on distsiplinaarkorras karistatud kahel korral. Enne vahistamist elas üürikorteris, nüüd plaanib isa juurde elama minna. On omandanud Eestis põhihariduse ja väidetavalt Tartu KHK-s baarmani elukutse, on läbinud hüdroisoleerija- plaatija kursused. Vabaduses töötas ehitusobjektidel. Rahalisi nõudeid on tema vastu 901,03 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad isa, kaks poolõde ja kaks poolvenda. Enda sõnul on tal 15- aastane tütar, keda vabaduses rahaliselt toetas. Alkoholiga tal enda sõnul probleeme pole ja tema käitumist see ei mõjuta. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Süüdistab oma kuritegude põhjustes teisi. On sooritanud uue kuriteo, olles kriminaalhooldusel. On diagnoositud krooniline haigus, mistõttu saab medikamentoosset ja psühhiaatrilist ravi. On tunnistanud, et lahendab konflikte vägivallaga. Tartu Vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabanemist tingimisi. Ennetähtaegsel vabastamisel tuleb talle panna lisakohustusi. Kriminaalhooldaja on esitanud ettekande, tuginedes kogutud infole ja analüüsile ning arvestades kinnipeetava isikut. Vabanemisel on Vjatšeslav Liskil võimalus asuda elama isa juurde ja tal oleks olemas ka töökoht. Tema suhtes varasemalt kohaldatud tingimuslik vangistus on täitmisele pööratud. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise ettevalmistamiseks tuleks tal läbida vanglas vastav sotsiaalprogramm, et toime tulla alkoholita ja osata hoida oma negatiivseid emotsioone. Kriminaalhooldaja ei nõustu tema vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kui kohus otsustab seda teha, tuleks talle määrata ka lisaks kontrollnõuetele lisakohustused. Kohus arutas Vjatšeslav Liski vabastamise küsimust kaugkohtuistungil 20.07.2011.a. V.Liski tõlgi osalemist ei soovinud. Vjatšeslav Liski avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Tal on vabanemisel olemas nii elu- kui töökoht. Alkoholiprobleemi eitab, samuti enda vägivaldsust. Peab enda nõrkuseks seda, et tal puudus elu eesmärk. Vabanemisel raskusi ei teki, ka alkoholist loobumisega mitte. V.Liski avaldab, et vangistus on teda muutnud paremuse poole, kuna vanglas on ta elule teise nurga alt vaadanud ja kõike mõistnud. Distsiplinaarkaristustest vanglas on üks provotseeritud kambrikaaslase poolt ja teise on V.Liski vaidlustanud. Prokurör pöörab tähelepanu V.Liski isikule ja käitumisele nii vabaduses, kui vanglas. Talle on varasemalt antud korduvalt võimalusi kanda vangistust tingimisi, kuid ta on toime pannud uusi kuritegusid. Viimane tegu oli katseajal. V.Liskile tingimisi mõistetud karistused ei ole suutnud oma põhieesmärki: hoida ära uusi kuritegusid, täita. V.Liski ei ole osalenud vangistuses olles sotsiaalprogrammides. Tema puhul oleks see oluline, et maandada riske 2
lg 1 p 1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku vangistusest vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla enne tähtaega, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud 1/3 mõistetud karistusest, kuid mitte vähem kui 6 kuud või § 76 lg.1 p.2 järgi vähemalt poole karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks Vjatšeslav Liski temale mõistetud karistusajast kandnud ära üle 6 kuu, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Algselt kandis karistust Tallinna Vanglas, kust toodi julgeoleku kaalutlustel ja täitmisplaani alusel üle Tartu Vanglasse. Kohus on seisukohal, et Vjatšeslav Liski vabastamine praegu ennetähtaegselt ei ole põhjendatud. V.Liski kannab praegu viiendat kriminaalkaristust 11 aasta jooksul. Varasemad kolm kriminaalkaristust on mõistetud tingimuslikult, seejuures esimene kriminaalkaristus on mõistetud (ja kantud) tingimuslikult maksimaalse, s.o. 3-aastase katseajaga. Üks kriminaalkaristus (aastal 2005
See tähendab, et kriminaalhooldus ja katseaeg ei ole V.Liskit seaduskuulekalt käituma mõjutanud. Viimase kuriteo on V.Liski toime pannud eelmise kuriteo eest määratud katseajal, mis osutab otseselt, et katseajal olemine ei ole mõjunud uute kuritegude toimepanemist ärahoidvalt. Et kriminaalhooldus ei ole talle vajalik, tuleneb ka V.Liski enda seletusest: vabanemisel tal probleeme ees ei seisa, millegagi toimetulek raskusi ei valmista. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise instituudi sisuks on, et isik kriminaalhooldaja toel saab üle raskustest vabaduses ja korrigeerib oma käitumist ennast käitumiskontrollile allutades. V.Liski hinnangul ei ole tal puudusi ega vigu (v.a., et puudus elu eesmärk). Sellest tuleb järeldada, et enese käitumise korrigeerimise vajadust ta ei näe. V.Liski poolt avaldatust ilmneb, et kõigis tema rikkumistes on süüdi teised- kannatanu provotseeris viimases kohtuotsuses etteheidetud käitumise, kambrikaaslane provotseeris distsiplinaarüleastumise, teine distsiplinaarkaristus oli lihtsalt ebaõigesti määratud. Kohus on seisukohal, et isik, kes temale etteheidetavates tegudes näeb süüdlastena vaid teisi, ei ole kriminaalhooldusele allutatav. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.