1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-10-15834 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. märts 2011.a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-

§ 121järgi Kohtuistungi toimumise aeg avalikul kohtuistungil lühimenetluses 22.

veebruaril 2011.a. Prokurör Ringkonnaprokuör Svetlana Maripuu Süüdistatav INDREK NELIS, ik.38606080024, Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaadi vanemabi Alla Raudsepp 2 Süüdi tunnistada INDREK NELIS vangistus üks

§ 121järgi ja mõista karistuseks Kr

MS § 238 lg2 alusel vähendada Indrek Nelis ’ ele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes temale vähendatud karistuseks vangistuse kümme

§ 74lg 5 alusel pöörata Indrek Nelise suhtes täitmisele temale 20.

veebruari 2009.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsusega

§-de 266 lg2 p2,3 ja 121 järgi mõistetud karistuse kandmata osa üks

§ 65lg 2 alusel suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust vangistus kümme

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtus Indrek Nelis tunnistab ennast temale süüks arvatud kuriteod süüdi täielikult, kahetseb toimepandut. Palub mõista selline karistus, mis ei oleks reaalne vangistuslik karistus, on nõus tegema üldkasulikku tööd, kuid sooviks teha neid üldkasuliku töö tunde Tallinnas, muidu ei oleks tal võimalik muud tööd teha. 4 Prokurör peab Indrek Nelise süüdistuse tõendatuks, tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. Indrek Nelise karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57

alusel loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust,

§ 58loetletud vastutust raskendavad asjaolud puuduvad.

Indrek Nelis on varem kriminaalkorras neljal korral karistatud, sh. isiku vastase vägivallaga seotud kuriteo eest. Uued kuriteod pani Indrek Nelis toime ajal, mis ta oli eelmise 20.02.2009.a. kohtuotsuse alusel vabastatud temale mõistetud ühe aastase vangistusliku karistuse kandmisest tingimisi 2 aastase katseajaga. Väärteokorras on Indrek Nelist karistatud kuuel korral, osaliselt rahatrahvid on tasumata. Prokurör leiab, et Indrek Nelis ei ole teinud varasematest karistustest vastavaid järeldusi, seega ei ole tema puhul täitunud

§-s 56 sätestatud karistuse eesmärk, mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodu alusel palub prokurör kohut Indrek Nelis temale inkrimineeritud kuriteos süüdi mõista ja karistada:

§ 121järgi - 1 aasta 6 kuud vangistust, milline karistus kuulub Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendamisele 1/3 võrra, seega kandmisele kuuluv karistus 1 aasta vangistust.

74 lg 5 alusel pöörata Indrek Nelise suhtes täitmisele temale 20.02.2009.a Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt

§ 266

lg 2 p 2,3, §121 järgi mõistetud karistus vangistus 1 aasta tingimisi 2.aastase katseajaga ja

§ 65

lg 2 kohaselt, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust 1 aasta vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata 1 aasta võrra, mõista liitkaristus vangistus 2 (kaks) aastat. Tsiviilhagi – Indrek Nelise rünnaku käigus rebenes X Yl seljas olnud dressipluus maksumusega 300.-krooni. Indrek Nelis hüvitas rõiva rikkumisega tekitatud kahju 500.- krooni, X Yl varaline nõue puudub. Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 17.05.2010 a kohtuotsuse jõustumisel ära jätta. Kulutusi ei tehtud. I astme kuriteos süüdi mõistmisel välja mõista Indrek Neliselt menetluskulud sundraha 6525 krooni e 417.03 eurot ja muud menetluskulud – kaitsjatasu. Indrek Nelise kaitsja leiab, et Indrek Nelisele süüks arvatud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ja ka tõendatud. Kuigi Indrek Nelis on siiani kuulunud pahade poiste hulka on ta selles kriminaalasjas algusest peale rääkinud tõtt ja väljendanud ka süü puhtsüdamlikku kahetsust. Kriminaalhooldaja on Indrekut iseloomustanud suhteliselt positiivselt. Indrek Nelis kasvatab kahte last, kes isa vangistuse korral satuvad raskesse olukorda. Indrek Nelis on andnud nõusoleku ÜKT tundide tegemiseks ja seega on olemas alust asendada mõistetav vangistus ÜKT tundidega, mida ta võiks siis teha Tallinnas. Kannatanu C D kinnitas, et temal ei ole nõudmisi Indrek Nelise suhtes, kuid lisas, et Indrek Nelis isiklikult ei ole temale kahjutasu hüvitanud vaid teine kannatanu F G andis temale 500 krooni, so. poole summast, mille Indrek oli F G le andnud. Ta on nõus prokuröri poolt taotletud karistusega. F G on talle öelnud, et kui Indrekule peaks reaalne vangistus mõistetama, siis lubas ta kõikki maha lüüa aga see võib ka kuulujutt olla. F G ise ei saanud haiguse tõttu istungile tulla. Kohtu seisukoht Kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohus uuris kohtuistungil järgmiseid kriminaaltoimikutes olevaid tõendeid ning asus uuritud tõendite hindamise tulemusel seisukohale, et Indrek Nelise süü

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist.

Indrek Nelise süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist: • Teatega kriminaalmenetluse alustamisest, millest nähtub, kriminaalmenetlust alustati teate alusel selle kohta, et

1. Mail 2010.a. õhtul, umbes kella 18.30 ajal 5 • • lõi Indrek Nelis Kuressaare linnas Smuuli tänaval X Yle rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel sai X Y tervisekahjustuse, /t.l 1, 2/ Kannatanu C Di suulise kuriteo teate kohta koostatud protokolliga ja kannatanuna ülekuulamisel antud ütlustega, selles, et 01.05.2010.a. õhtul tungis temale tundmatu meeskodanik talle kallale, võttis käega kõri piirkonnast kinni ning lõi rusikaga nina piirkonda. Löögi tagajärjel põhjustati temale füüsilist valu ja tervisekahjustus. 01.05.2010.a. läks ta appi kella 15.00 ajal on autopesulas Tihemetsa Tiina töötavale sõbrale-X Yle. Koos pesid nad puhtaks ühe Jeebi. Mingit rahakotti nad selles autos ei näinud. Umbes kella 18.00-18.30 paiku tuli ta sealt ära. Kella 19.30 ajal tulid tema juurde koju võõrad kellega koos oli ka F G. C D-d oli pekstud, sest ta nägu oli paistes ja verine. Kolm meest, kes tema korteri ukse taha tulid nõudsid endaga kaasa tulemist. Jutt käis mingist rahakoti vargusest. Ta läks nende meestega kaasa ja nad viidi uuesti autopesulasse kus temalt hakati aru pärima mingi rahakoti kohta. Siis ta sai teada, et sellest Jeebist mida nad pesid oli kaduma läinud omaniku rahakott. Autopesulas oli selle omanik M N, auto omanik kelle nime ta ei tea, Indreku nimeline noormees ja tema sõbrad. Kuna ta ei teadnud rahakotis midagi, siis tuli Indrek tema juurde, võttis ühe käega kõrist kinni ja lõi rusikaga näkku. Löök tabas nina. Siis kästi tal M n autosse istuda ja ilmselt plaaniti kuhugi viia. Siis tuli aga kohale politsei ja ta koos Z X-ga pääses. Ootamatult leidis auto omanik rahakoti autost ülesse, oli kukkunud istmete vahele. Peale seda pöördus ta Kuressaare haiglasse ja selgus, et tal on ninaluu murd /t.l 35/; Kannatanu X Y suulise kuriteoteate kohta koostatud protokolliga ja kannatanuna ülekuulamisel antud ütlustega. X Y ütluste kohaselt oli ta 01.04.2010.a. Kuressaare linnas asuvas autopesulas Tihemetsa Tiina tööl. Umbes kella 15.00 ajal tõi oma sõiduauto Jeep Mitsubishi pesulasse P R. Samal ajal tuli temale külla ja ka appi pesema sõber C D. Peale auto pesu läks H J ära aga tema jäi veel tööle. Mingit rahakotti nad selles autos ei näinud. Umbes 17.30 ajal tuli P R ja sõitis oma autoga minema. Mõne aja pärast tuli ta aga oma naisega tagasi, tuli autost välja ja ilma pikema jututa lõi teda rusikaga näo piirkonda, löök tabas vasaku silma piirkonda. Löögi tagajärjel ta kukkus ja rohkem P R teda ei löönud. P R süüdistas teda oma naise rahakoti varguses. Kuigi ta püüdis väita, et ei tea rahakotis midagi ütles P R, et annab talle hommikuni aega ja kui rahakott välja ei ilmu, siis annab tappa. P Ri jutust sai ta aru, et rahakott oli olnud autos mida nad pesid ja nüüd seda seal enam ei ole. P R sõitis siis koos naisega ära ja kuna ta tundis ennast halvasti kutsus ta oma sõbranna S T endale järgi autoga. Umbes poole tunnis pärast tuli autopesula omanik M n, ning Indrek Nelis koos sõpradega talle koju järgi. Nendega koos oli ka P R. Nad kutsusid ta välja ja Indrek Nelis hakkas rahakoti kohta küsima temalt, süüdistades teda selle kadumises. Tema ütluseid selle kohta, et ta ei ole rahakotti võtnud Indrek ei uskunud ja siis tuli Indrek talle kallale. Indrek Nelis lõi siis teda ühel korral rusikaga näkku ning kui ta maha kukkus, siis veel korra jalaga näkku. Jalalöögi tagajärjel hakkas tal suust verd jooksma. Kuna ta oli öelnud, et P Ri auto pesemisel aitas teda sõber H J, siis sõitsid nad H Je juurde koju. Kuna ta kartis siis juhatas ta nad H Je juurde. H J kutsuti välja ja siis sõitsid nad autopesula juurde. Ta jäi autosse aga H J kutsuti välja ja Indrek Nelis nõudis selgitusi rahakoti kohta. Kuna H J juttu selle kohta, et ta ei tea rahakotist midagi ei usutud siis võttis Indrek H Jelt käega kõrist kinni ja lõi teise rusikas käega teda näkku. H Jel hakkas saadus löögist nina verd jooksma. Peale seda jõudis sinna tema sõbranna S T koos politseiga. Ja kohe varsti pärast seda leidis P R oma autost istmete vahele kukkunud rahakoti ka ülesse. Peale seda läksid nad H 6 • • • • • Jega koos Kuressaare Haiglasse esmaabi saamiseks ja ka vigastuste fikseerimiseks. Indrek Nelise löögi tagajärjel sai viga vasaku silma ümbrus ja suu limaskest. Indreku rünnaku tagajärjel läks tal katki seljas olnud dressipluus ja selle maksumuseks hindab ta 300 krooni. Indrek Nelise käest on ta saanud dressipluuse kompensatsiooniks 500 krooni ja seetõttu rahaline nõue tema vastu puudub /t.l 611/; Tunnistaja M n i ütlustega, selle kohta. Ta oli juhtunu ajal Indrek Nelisele tööandjaks. 01.05.2010.a. teatas autopesulas olnud Indrek Nelis, et klient P R on helistanud ja teatanud, et auto pesu aeg on kaduma läinud autost rahakott koos dokumentidega. Varastajaks olevat olnud F G. Ta ütles Indrekule, et asi tuleb ära lahendada ja sõitis ka ise autopesulasse. Autopesula uksed olid kinni ja siis sai ta teada , et Indrek Nelis on Tooma kaupluse juures ja seal oli ka F G. P R oli rahakoti kadumise pärast närvis. Ta läks X Y juurde ja küsis rahakoti kohta. Viimase vastus, et ta ei tea rahakotist midagi vist vihastas Indrek Nelist, kes tuli F G juurde ja lõi teda ühel korral rusikaga näkku, mille tagajärjel F Gkukkus maha. Ta läks vahele ja kutsus Indreku ära. Kuna F G juures pesulas olid käinud ka ta sõbrad, siis kahtlustus langes neile. F G näitamise peale sõitsid nad ta sõbra kodu juurde, et teda küsitleda. Siis sõitsid nad kõik koos pesula juurde ja seal ütles ka F G sõber, et ei tea rahakotist midagi. See vihastas vist jälle Indrekut, sest ta tuli ja lõi F G sõpra peaga vastu nina. Siis tuli sinna politsei ja P R hakkas seletama juhtunut. Siis hõigati P R auto juurde ja ilmnes, et rahakott oli ikkagi autos istme vahel olnud. Ta ütles P Rle, et tema süül oli see jama tekkinud ja klaarigu ära. Mõni päev hiljem ütles Indrek Nelis, et P R oli talle andnud 1000 krooni kahjutasuks ja ta olla selle poistele andnud, mõlemale 500 krooni /t.l 12-13/; Tunnistaja A B ütlustega selle kohta, et P R viis auto pesulasse ja kui ta auto ära tõi siis ilmnes, et autos olnud temale kuuluv rahakott oli kadunud. Neil tekkis kahtlus, et rahakoti võisid varastada autot pesnud noormehed. Seepärast läksid nad pesulasse tagasi, et asjas selgust saada. Kellegi löömist ta pole läinud, kuid kuna rahakotti ei leitud, siis sõitsid nad ühe töölise Indreku juurde, kuhu juhatas neid keegi z xi nimeline meesterahvas. Indrek juhatas omakorda neid nende noormeeste juurde, kes olid autot pesnud. Noormeeste peksmist ta näinud ei ole, küll nägi ta pesula juurde sõites, et ühe noormehe nägu oli verine. Pesula juurde tuli ka politsei. Igajuhuks otsustas ta oma auto veelkord läbi otsida ja leidis rahakoti juhi istme alt. Raha ja dokumendid olid selles alles /t.l 14-15, 47-48/; Tunnistaja P R ütlustega, mis põhiosas kattuvad A B ütlustega /t.l 16-17,45-46/; Õienditega Kuressaare Haiglast. Toimiku leheküljel 21 asuvast õiendist nähtub, et F G pöördus Kuressaare Haigla Sihtasutuse valvetuppa 01.05.2010.a. Isik väitis, et olevat saanud töökaaslase käest peksa. X Yl tuvastati järgmised vigastused: vasema näopoole turse, silma ümber hematoom. Sarnaluu piirkonnas vasemal marrastus. Suulimaskesta kahjustus põse poolselt-suunurgast põsepoole 1,5 cm rebimishaav, vasem suunurk rebimishaavaga. Toimiku leheküljel 43 olevast õiendist nähtub, et C D pöördus 01.05.2010.a. Kuressaare Haigla valvetuppa ja temal tuvastas arst järgmised vigastused: nina turses, valulik, verevalumiga. Paremat ninasõõret haarav verevalum. Diagnoos: ninaluu murd; Tunnistaja Kalmet Valge ütlustega selle kohta, et
2. Mail 2010.a. politseis tööl olles umbes kella 19.00 ajal said nad väljakutse autopesulasse, kus olevat toimunud rahakoti vargus ja keegi olevat peksa saanud. Koha peal selgus, et peksa oli saanud kaks noormeest ja peksjaks olevat olnud Indrek Nelise nimeline 7 • • • • • noormees. Kohapeal probleemi lahenedes selgus, et P R oli enda autost istme alt rahakoti üles leidnud /t.l 49-50/; Tunnistaja S T ütlustega selles, et 01.05.2010.a. tuli F G koju ja rääkis, et auto pesulas olla olnud mingi arusaamatus ja hiljem sai ta teada, et I J oli süüdistatud rahakoti varguses. I J Oli löönud P Ri nimeline meesterahvas. Koheselt helistati A B-le ja ta kutsuti välja. F G läks välja ja ta nägi kuidas Indrek Nelis lõi I J väljas rusikaga näkku. Temal tekkis kahtlus, et I J hakatakse peksma ja ta arvas, et ilmselt lähevad nad autopesula juurde. Ta sõitis oma autoga nendele järgi. Pesula juures nägi ta kuidas Indrek Nelis lõi jalaga X Yle näkku. F Gnägu oli verine ja seal oli ka C D, kelle näost oli näha, et tedagi oli pekstud, ninast jooksis verd. Ta helistas siis politseisse ja politsei tuli ka võrdlemisi kiiresti kohale /tl.51-52/; Süüdistatava Indrek Nelise enda süüd tunnistavate ütlustega kohtuistungil. Kuna oli kahtlus, et F G võis P R autost rahakoti varastada ise aga ta eitas seda, siis ta vihastas ja lõi rusikaga ühel korral X Y näkku, F G kukkus sellest löögist maha. Kuna nad arvasid ehk F G sõber teab rahakotist, siis kutsusid nad ka tema välja ja sõitsid temaga pesula juurde. Seal ta aga eitas samuti rahakoti võtmist ja siis ta läks närvi ning lõi teda peaga näkku, mille tagajärjel hakkas ninast verd jooksma. Kahetseb toimepandut ja lubab, et midagi taolist enam toime ei pane /t.l 82-84/; Õiendiga Indrek Nelise varasemate kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistuste kohta. Osa väärteotrahve tasumata /tl 26-28/; Kohtuotsuse ärakirjaga kriminaalasjas nr 1-09-2512 20.02.2009 aastast, millest nähtub, et Indrek Nelist on varem karistatud muuhulgas ka

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, uue kuriteo pani ta toime vangistuliku karistuse kandmisest tingimisi vabastamise katseajal. / t.l 29-32/; Kriminaalhooldaja poolt väljastatud iseloomustus. Selles märgitakse, et I. Nelis on täitnud katseajal käitumiskontrollinõudeid. Alates 24.08.2010.a. töötab ta Tallinnas juhutöödel. Indrek Nelis väärtustab töötamist ja perekonda (tl.81).

§ 121

järgi kvalifitseeritav kuritegu ehk kehaline väärkohtlemine on süütegu, mille õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Kuriteo objektiivne koosseis sisaldab nelja tegu – tervise kahjustamist, löömist või peksmist ning valu põhjustavat muud kehalist väärkohtlemist. Ka järsk tõukamine on käsitletav löömisena. Tervise kahjustamine on materiaalne delikt ning sisaldab tagajärjena iga tervisekahjustuse, mis ei ulatu §-s 118 tähendatud raske tervisekahjustuseni. Tervisekahjustus on raske, kui sellega on põhjustatud: 1)oht elule 2)raske kehaline haigus (tervisekahjustus kestab vähemalt 4 kuud või sellega kaasneb töövõime kaotus vähemalt 40%) 3) raske psüühikahäire 4)raseduse katkemine 5) nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus 6) elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine. Kuressaare haigla poolt väljastatud õienditest nähtub, et antud asjas süüdistatava poolt kannatanutele X Yle ja C Dile tekitatud kehavigastuste puhul ei ole tegemist raskete tervisekahjustuste liiki kuuluvate vigastustega. Samas on Indrek Nelis tekitanud X Yle rusikaga ja jalaga näopiirkonda löömisega tõsiseid tervisekahjustusi ja C Dile peaga näkku löömisega ninaluu murru. Kuigi süüdistatav Indrek Nelis väidab, et ta lõi X Y ühel korral rusikaga näkku, peab kohus tõendatuks, et ta lõi maha kukkunud X Y veel jalaga näo piirkonda. Kannatanu F G on ise öelnud, et pärast Indrek Nelise saadud löögist näkku mahakukkumist lõi Indrek Nelis teda veel jalaga näo piirkonda. Jalaga löömist nägi pealt veel 8 tunnistaja S T. Kohtul puudub alus kannatanu ja tunnistaja ütlustes kahelda. Indrek Nelis ei ole eitanud süüdistuses märgitud kannatanutel esinenud kehavigastuste põhjustamist tema poolt. Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine. Ei ole oluline, mil viisil see toimub – rusikaga, lahtise käega, jalaga, mõnda löögiriista kasutades. Ka järsk tõukamine on käsitletav löömisena. Subjektiivsest küljest on koosseis täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Eelpool analüüsitud tõenditest nähtub, et Indrek Nelis realiseeris ka

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivse külje tunnuse- kannatanute löömine on toimepandud otsese tahtlusega. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel Indrek Nelisle lähtub kohus

§ 56

sätestatust.

§ 56kohaselt on isiku karistamise aluseks isiku süü.

Kohus on tuvastanud Indrek Nelis süü

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Indrek Nelis on süüvõimeline ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Indrek Nelis poolt on toimepandud II astme isikuvastane kuritegu. Kuritegu on toimepandud kahe isiku suhtes, ühte kannatanut löödi rusika ja jalgadega põhjustades temale kehavigastusi ja teist kannatanut löödi peaga näkku, mille tõttu viimasel purunes ninaluu. Kohus arvestab eeltoodu alusel Indrek Nelisele karistuse mõistmisel tema süü suurust. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab Indrek Nelise karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Indrek Nelis andis ühele kannatanule X Yle edasi raha 1000 krooni, millise summa oli tema kätte kannatanule edastamiseks andnud P R. Kohus leiab, et sellist raha edastamist ei saa lugeda Indrek Nelisele karistust kergendavaks asjaoluks ehk tekitatud kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. Indrek Nelis on varem neljal korral kriminaalkorras karistatud isik, neist viimasel korral ka juba

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo eest.

Uue samaliigilise kuriteo on ta toime pannud eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse kandmisest tingimisi vabastamise katseajal. Peale eelmist kohtuotsust on Indrek Nelist karistatud ka väärteomenetluse korras rahatrahviga, milline trahv on tasumata. Indrek Nelisele on ühe varasema kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus. Indrek Nelisele mõistetud varasemad vangistuslikud karistused, millede kandmisest ta on tingimuslikult vabastatud ega ka rahaline karistus ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Indrek Nelis ei oma käesoleval ajal kindlat töökohta. Eeltoodu alusel puudub kohtul veendumus selles, et Indrek Nelis suudab käituda õiguskuulekalt ja tema poolt ei põhjustata tulevikus ühiskonnas kahjulikke tagajärgi, seega on Indrek Nelise karistamine reaalse vangistuliku karistusega põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Indrek Nelisele rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud. Rahalise karistuse mõistmisega ei oleks täidetud karistuse kohaldamise eesmärk- mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ega ka õiguskorra kaitsmise huvid. Kohus leiab, et Indrek Nelise mõjutamiseks edaspidi hoiduma vägivallaga seotud süütegude toimepanemisest, aga ka õiguskorra kaitsmise huvides on põhjendatud tema karistamine reaalse vangistusega. Jätkuvalt uute õigusrikkumiste toimepanemine näitab tema ükskõikset suhtumist varasemalt mõistetud karistustesse. Kohtu hinnangul on välistatud Indrek Nelisele mõistetud karistuse asendamine üldkasuliku tööga, mida

§ 75lg 5 põhimõtteliselt võimaldab.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et üldkasulikku tööd tuleb mõista ja käsitleda reaalse vangistuse vältimise viimase võimalusena (RKKKo 3-1-1-99-06, p 19). Neid nn viimaseid võimalusi on Indrek 9 Nelisele antud korduvalt – kuid ta on jätkanud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist, käesoleval juhul on teinud seda kahe isiku suhtes, kusjuures ühel kannatanutest esines ninaluu murd. Kohtul puudub veendumus, et Indrek Nelis suudaks käituda õiguskuulekalt olukorras, kus tal lasub kohustus teha ühiskondlikult kasulikku tööd. Indrek Nelisele on selgitatud nii varasemate kohtuotsustega, kui ka viimase 20.02.2009.a. otsusega, et kui ta paneb toime uue tahtliku süüteo, pööratakse tingimisi mõistetud karistus reaalselt täitmisele. See kõik ei ole aga takistanud Indrek Nelist toime panemast käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuritegu. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et ta oleks nõus ÜKT tunde tegema Tallinnas, muidu võib ÜKT osutuda takistuseks põhitöö tegemisel. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja poolt väljastatud suhteliselt positiivne iseloomustus ei saa olla aluseks Indrek Nelisele mõistetava vangistusliku karistuse asendamisele ÜKT tundidega. Uus kuritegu on toimepandud kriminaalhoolduse ajal ja samal ajal on toimepandud ka üks väärtegu. Kõike eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks Indrek Nelise karistamist reaalse vangistusega, mille pikkus jääks allapoole

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo keskmist määra, kuid samas oleks pikem eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistusest .

§ 74

lg 5 kohaselt kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil, so. summas 200 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 417.03 eurot (1,5x 278.02). Süüdistatava kaitsja on kohtule esitanud kirjaliku taotluse kaitsjatasu arvestamiseks koos käibemaksuga summas 318.32 eurot (tl. 80). Kohus peab kaitsja taotluse põhjendatuks. Kristel Pedassaar Kohtunik Märkus: 1 3. juuni 2011 Tallinna Ringkonna kohus otsustas : Jätta Pärnu Maakohtu 01.märtsi 2011 aasta otsus kriminaalasja nr 1-10-15834 Indrek Nelise süüdistusasjas muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata 2 Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 10.08.2011 määrusega, millega jäeti kassatsiooni menetlusse võtmata.