24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 01.08.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-5643 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Marge OJAÄÄR Tõlk Vaike HANNI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Aleksei PETROVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aleksei PETROV sünd. 01.09.1985, isikukood 38509010303, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 17.11.2009 ja lõpp 18.11.2012 Jätta Aleksei PETROV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Aleksei Petrovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksei Petrov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 02.06.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 ja §202 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 1 päev alates 17.11.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, vangistust 1 kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetav osales Tallinna Vanglas Suitsetamisest loobumise nõustamisel. Viru Vanglas ei ole kinnipeetavale töötamist, sotsiaalprogramme ja koolitusvõimalusi võimaldatud temast olenemata põhjustel. Kinnipeetava sõnade kohaselt on tema pere materiaalselt kindlustatud ning nad toetavad teda vanglas ja ka peale vangistuse lõppu. Samuti toetavad teda rahaliselt sõbrad, endised kinnipeetavad. Kinnipeetaval on rahalisi nõudeid, mida tasub oma sissetulekutest, rahaliste kohustuste summa on 2688 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, õed ja vennad. Suhted lähedaste ja elukaaslasega head. Kinnipeetava vennad on kriminaalkorras karistatud, ka kinnipeetava tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav on enda sõnul proovinud kanepit, teda on 2 korda karistatud NPAS alusel. Kinnipeetav ei väljenda otseselt kuritegelikke vaateid, kuid tõlgendab mõningaid käitumisnorme egoistlikult. Kinnipeetaval on motivatsioon elada seaduskuulekalt, kuid ta ei hinda oma võimeid, oskusi ja suutlikkust objektiivselt, oma süüd ei tunnista. Vestlusel püüab kinnipeetav jätta endast ja oma käitumisest paremat muljet ja viib sageli jutu teisele teemale. Ebaadekvaatne probleemide mõistmine loob eeldused madalaks iseseisvaks toimetulekuks, oma tegude tagajärgede mõistmiseks ja ebareaalsete eesmärkide seadmiseks. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetava eelnev elukäik, varasem sõltuvusainete tarvitamine ja kriminaalne käitumine seavad kahtluse alla kinnipeetava suutlikkuse pidada vabastamise järgselt kinni elektroonilise valve korral kehtestatud reeglitest ja piirangutest. Ennetähtaegse vabanemise eelduseks võiksid olla sotsiaalprogrammide läbimine ja psühholoogiline nõustamine eesmärgiga sõltuvusprobleemidega toimetulek ja kriminaalse mõtteviisi muutmine. Vestlusest kinnipeetava ema ja õega selgus, et kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad. Perekond toetab kinnipeetavat vangistuse ajal ja on valmis seda tegema ka peale vangistuse lõppu. Kinnipeetava vennad on kriminaalkorras karistatud, ka kinnipeetava tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetaval on võimalik vabanemise korral asuda elama 2-toalisesse korterisse, kus tingimused elektroonilise valve paigaldamiseks on olemas. Korteri omanikeks on kinnipeetav, tema ema ja eelmine elukaaslane. Vanglast ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda tööle xxx. Kinnipeetaval ei ole tasumata rahalisi kohustusi, vabanemisfondis on xxx eurot. Kinnipeetav on varasemalt olnud nii kriminaalhooldusel kui vanglas, kuid see ei ole tema mõtlemist ja käitumismustrit seaduskuulekamaks muutnud ega pannud teda kuritegelikust käitumisest loobuma. Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksei Petrov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, seletas, et on vangistuses teist korda ja tal on käesolevaks ajaks läbitud sotsiaalprogramm Õige hetk. Prokuröri abi Sergei Travnikov nõustus maakohtu istungil kriminaalhooldusametniku seisukohaga ja leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest oleks ennatlik. Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, vangistuses kannab karistust teist korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust muuhulga raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. varasemalt on kinnipeetavale mõistetud karistuseks vangistus nii tingimisi kui reaalselt, kinnipeetav ei ole sellest enda jaoks teinud mingeid järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmise kohustusega. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab võimaliku katseaja kuni karistuse tegeliku lõpuni 18.11.2012 läbida nõuetekohaselt. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus, see on käesoleval ajal kehtiv. Tegemist oli allumatusega. Maakohus leiab, et kui kinnipeetav ei suuda seaduskuulekalt ja nõuetekohaselt käituda ning reegleid täita vangistuses, siis on vähetõenäoline, et ta suudab seda teha vabaduses. Maakohus leiab, et ta ei sobi kriminaalhooldusele. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses toodud seisukohaga, et kinnipeetava eelnev elukäik, varasem sõltuvusainete tarvitamine ja kriminaalne käitumine seavad kahtluse alla kinnipeetava suutlikkuse pidada vabastamise järgselt kinni elektroonilise valve reeglitest ja piirangutest. Vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma sellise järelevalveta. Tegemist on tugevdatud järelevalvega. Maakohus leiab, et kinnipeetav ei ole sellisteks piiranguteks valmis. Elu- ja töökoha ning lähedaste olemasolu ning sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimist vangistuses peab maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel vabastamine ei ole põhjendatud. Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et elukoht samal aadressi oli tal olemas ka enne vangistust. Seega ei takista nimetatud asjaolud kinnipeetaval uusi kuritegusid toime panemast. Maakohus nõustub antud asjas kriminaalhooldusametniku ja prokuröri abi seisukohaga, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud ja on ennatlik. Kuna kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb alles 18.11.2012, on tal võimalus veel näidata oma tõsist tahet elada 3 ülejäänud elu seaduskuulekalt ja tegeleda oma ennetähtaegse vabastamise küsimusega aktiivselt. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik 4