Obsah (4)

§ 5§ 17§ 16§ 15

Kriminaalasi nr. 1-11-6792 KOHTUMÄÄRUS 29. augustil 2011.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Piret Liivo sekretär Terje Liebert juuresolekul prokurör Katrin Mikenberg kaitsja Sten Senkel kannatanu K

§ 5lg 1 mõistes ohtlik kemikaal, kuna võib oma omaduste tõttu kahjustada tervist.

Bensiinijäätmed on ohtlikud jäätmed jäätmeseaduse § 6 lg 1 mõttes ning bensiin on toodud ohtliku ainena Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 102 "Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu1" § 1 lg 1 kehtestatud lisa 2. jaos koodinumbriga 13 07 02*. MMeiras ettevaatamatusest järgmiseid kemikaalide käitlemise nõudeid -

§ 17

lg 1 kohaselt kemikaali käitlejal peab olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta. - Rahvatervise seaduse § 4 p 1 kohaselt ei tohi inimene ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu; -

§ 16

lg 2 sätestab, et § 16 lg 1 nimetatud kemikaali (s.o jaemüügis oleva kemikaali) hoidmine ja käitlemine ei tohi põhjustada ohtu hoidjale ja käitlejale, kaasinimestele, varale või keskkonnale. -

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on kemikaali käitleja kohustatud kemikaali käitlemisel rakendama vajalikke abinõusid kemikaalidest tuleneda võiva kahju vältimiseks, arvestades kemikaali kogust ja ohtlikkust. -

§ 17

lg 2 lauses 1 kohaselt kemikaali käitleja peab järgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid. -

§ 17

lg 5 kohaselt kemikaalist johtuva reostuse korral peab käitleja kõrvaldama reostuse, likvideerima reostuse põhjuse, teavitama keskkonnajärelevalve asutust ja hüvitama tekitatud kahju. sellega, et : 1) ei viinud ennast kemikaalikäitlejana kurssi bensiini füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamisega, 2) ei rakendanud vajalikke abinõusid ega järginud kehtestatud ohutusnõudeid selleks, et kortermaja keldris aurustuva ja oma omaduste tõttu tervist kahjustada võiva bensiini käitlemisel ohtlikust kemikaalist tulenevat ohtu ja kahju tervisele vältida. Nõutav tegu ehk vajalik abinõu oli: 1) viia end kemikaalikäitlejana kurssi bensiini füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamisega, tutvudes selleks bensiini ohutuskaardil olevate andmetega, 2) koheselt kõrvaldada ümbervalamise käigus keldripõrandale mahavalgunud ohtlikust kemikaalist johtuv reostus, s.t koheselt koguda mahavalgunud bensiin kokku (näiteks absorbendiga) ja takistada bensiiniaurude levik majaelanikeni (näiteks koheselt asetades kokkukogutud bensiinijääde suletavasse anumasse). Samuti oli nõutav tegu ehk vajalik abinõu selleks, et takistada bensiiniaurude levik majaelanikeni, tuulutada keldriruume alates bensiini ümbervalamise algusest kuni bensiiniaurude kadumiseni. MM oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral nägema ette, et viimata end kurssi bensiini füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamisega ning asudes bensiini valama ümber ühest anumast teise kortermaja keldris, võib bensiini maha valguda ning käitlemisel (bensiini ümbervalamisel ja põrandale lahtiselt seisma jätmisel) tekkivad bensiiniaurud levivad juhul, kui ei rakendata vajalikke abinõusid (tuulutamist ja koristamist) keldrist korteritesse, kus ohustavad ja võivad kahjustada elanike tervist. MM tegevusetuse tõttu tekkis olukord, kus kortermaja keldris bensiini käitlemisel tekkinud aurud jõudsid 01.01.2011 Mõisa tee 12 asuva esimese korruse korterisse nr 1, kus viibisid KP ja tema 2-kuune poeg TS. Bensiiniaurude sissehingamise tulemusena tekkis KP’l peavalu ning imikul TS’el ärritusköha koos kaasneva oksendamisega. Seega pani MM tegevusetusega ettevaatamatusest toime KarS § 368 lg 1 (kuni 21.03.2011 kehtinud KarS redaktsioon) ja § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. inimese tervisele ohtlike kemikaalide käitlemise nõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud oht inimeste tervisele. Alates 21.03.2011 kehtib KarS § 368 lg 1 (Riigikogu 17.02.2011 seadus, avaldatud RT I, 11.03.2011, 1) järgmises sõnastuses - kemikaalide või jäätmete käitlemise nõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud oht inimeste elule või tervisele või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, loomavõi taimeliikide isenditele või nende osadele. St tegu on karistatav ka alates 21.03.2011 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt. Kohtuistungil prokurör esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202 alusel, põhistades oma taotlust asjaoluga, et MM süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, tegu on toime pandud ettevaatamatusest, rikkudes sellisel moel ohutusnõudeid, kuid rikkumine ei toonud endaga kaasa kannatanutele eluohtlikku olukorda ning rakseid tervisekahjustusi. Kuriteoga kellelegi varalist kahju ei tekitatud ning tsiviilhagi puudub. Süüdistatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks on olemas järgmistel juhtudel:

1. joobeseisundis toimepandud liiklusalased kuriteod;
2. KVS § 4 nimetatud ametiisikute poolt toimepandud ametialased kuriteod, v.a väga tühised kuriteod;
3. kergemate kuritegude puhul (nt pisivargused) isiku suhtes, kes on aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
4. raskemate kuritegude puhul isiku suhtes, kes on 3 aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
5. isikuvastaste kuritegude puhul on „avalik menetlushuvi“ olemas juhul, kui kuritegu väljub kurjategija ja kannatanu ühisest personaalsest sfäärist (nt juhtumid, kui kuriteo ohvriks on langenud kurjategijaga mitteseotud isik, kes ise ei ole mingil viisil konflikti tekkimisele kaasa aidanud) või kui kannatanul ei ole võimalik piisavalt oma huve ise kaitsta (nt perevägivald, täiskasvanute kuriteod alaealiste vastu). „Süü ei ole suur“ nende kuritegude puhul, kus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestades (eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ei arvestata) ei pea karistus ületama sanktsiooni keskmist ehk teisisõnu – raskendavaid asjaolusid ei tohi olla rohkem kui kergendavaid. Käeoleval juhul on puuduvad süüdistatava suhtes ülalloetletud tingimused. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, MM süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna KarS § 368 lg.1 puhul on tegemist alla keskmise raskusastmega teise astme kuriteoga, kus seadusandja on ette näinud nii vangistuse ühest kuust ühe aastani kui ka kõige kergema karistusliigi- rahalise karistuse. Kohus soostub prokuröri seisukohaga, et MM tegutses ettevaatamatusest ning uue kuriteo toimepanemise risk on tema puhul väike. Ta omab ka piisavat sissetulekut, et tasuda riigituludesse teatud rahasumma. Kuriteoga kellelegi varalist kahju ei tekitatud ning tsiviilhagi puudub. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS§ 202 kohus Otsustas: Lõpetada kriminaalmenetlus MM suhtes KarS§ 368 lg.1;§ 13 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Kohustada MM´d tasuda 278,02 eurot ja kriminaalmenetluse kulud, s.o ekspertiisikulud 84 eurot riigituludesse 6 kuu jooksul, s.o. hiljemalt 29.02.2012.a.alates kohtumääruse jõustumisest. Rahaline kohustus tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-11-6792, rahaline kohustus Kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu. Piret Liivo Kohtunik