järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Sulev Vamper – elukoht *, isikukood 34504170024, EV kodanik, keskharidus, emakeel * keel, *, kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud: 1) 25.05.2010 Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo poolt LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 5100 krooni (325.95 EUR), trahv tasutud 10.11.2010; 2) 23.11.2010 Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo poolt LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 300 krooni (19.17 EUR), trahv tasutud 27.11.2010. Kahtlustatavana kinni peetud 12.03.2011 kell 3.48-12.25, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Armand Reinmaa RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Sulev Vamper
järgi ja karistada rahalise karistusega 60 (kuuskümmend) päevamäära (lugedes päevamäära suuruseks 43,1 eurot), s.o. 2586 eurot. 2.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.03.2011, s.o. 1 päev, millele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära ja Sulev Vamper ärakandmata karistuseks on rahaline karistus 57 päevamäära, s.o 2456 (kaks tuhat nelisada viiskümmend kuus) eurot 70 senti. 3.
lg 1, 3 alusel määrata mõistetud ärakandmata rahalise karistuse 2456,70 eurot kandmine Sulev Vamper poolt ositi 6 (kuue) kuu jooksul – osamaksed 409,45 eurot tasuda iga kuu 1 Ärakiri 1-11-5942 10.kuupäevaks, esimene osamakse tasuda 10.septembriks 2011. 4.
lg 1 p 1 alusel võtta Sulev Vamper`ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.
2 Ärakiri 1-11-5942 KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo vastavus süüteokoosseisule.
Teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 20 lg 3 sätestas, et juht ei või olla joobeseisundis ja liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 kohaselt loeti juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Alates 01.07.2011 kehtima hakanud liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestab samuti, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil talle süüks arvatud kuriteos süüdi ja andis järgmisi ütlusi. 12.03.2011 öösel oli * sünnipäeval Kõmsi rahvamajas. Läks sinna autoga, Toyota Hilux *, elab seal kuskil *. Parkis auto kultuurimaja parklasse, sest oli söögilaud ja autokastis olid asjad, mis viisid sinna laua peale. Peol võttis kaks pool pokaali šampust tervitusnapsuks, see oli õhtul kella 9- 10 ajal. Mitte eriti alkoholi ei jäänud verre järgi. Maks põletab ju kähku ära, 100 kilo kaalub, see kaua ei seisa. Peale peo lõppu läks autosse ja see parkimisplats oli kaldu selle teise auto poole ja aken oli ka jääs. Ja nii kui siduri lahutas, ta läks vabasõidul selle auto pihta. Tavaliselt sellel kohal autot ei pargita, see oli tee koht. Libe oli, märtsikuu. Kui mootor oleks käinud, siis oleks sellest üle sõitnud. Siis oli šokis, tagurdas eemale sealt. Tagurpidi sõitis alkoholijoobes, üks 10 meetrit. On mingi 40 aastat autojuht olnud, ei ole ühtegi pretensiooni olnud alkoholi suhtes küll mitte. Agarad daamid kutsusid kohe politsei kohale, nägid, et auto on katki. Politsei lasi alkomeetrisse puhuda. Noh, alkomeeter ei valeta. Kui ta taadeldud on õigel ajal. Teadis, et alkoholijoobes ei tohi autot juhtida. Kahetseb kuritegu 100 % ja rohkem. Tunnistaja T M ütluste kohaselt oli tema 12.märtsi öösel Kõmsil, rahvamajas naistepäevapeol. S. Vamperit tunneb, tema oli ka seal peol. Nägi, et S. Vamper tarvitas seal peol ka alkoholi, tema teada viina, arvab nii, sest seal laual oli viina, koguseid ei tea. Pidu lõppes orienteeruvalt kell kolm. Umbes samal ajal ka väljus sealt. Nägi S.Vamper`it liikumas parkla poole. Nägi, et S.Vamper istus enda autosse ja läks ka sinna poole. S.Vamper auto hakkas liikuma ja siis läks edasi auto poole, kuna seal on kokku lükatud igasugu lumevallid ja muud asjad, täpset sündmuste käiku, kuidas see toimus, ei oska öelda. See koht, kus tema oli, oli näha Sulevi auto asukoht, aga ei näinud kannatanu autot, kuna lumevallid olid kokku lükatud. Kui auto hakkas liikuma, siis auto kadus vaateväljast. Ei saa kinnitada, kas automootor töötas. Auto liikumist ümbritsevate esemete suhtes nägi, põhimõtteliselt on see valgustatud koht. Kuulis kokkupõrget, kuna auto signalisatsioon hakkas tööle, jooksis sinna, siis Sulev tagurdas sealt ära, siis kuulis, et automootor töötas, siis võttis süütevõtmed tal eest ära, auto jäi sinna seisma. Kokkupõrke koht oli umbes 5- 10 meetrit S.Vamper auto esialgsest asukohast, see parkla ei ole nii suur. Siis liikusid tagasi rahvamaja ette, sai juhtumist teavitatud. Hiljem selgus, et S.Vamper sõitis otsa T. V autole, auto marki ei tea S. Vamper`il on Toyota. Kohus leiab, et süüdistatava ja tunnistaja T.M ütlustega on kinnitamist leidnud, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis S.Vamper mootorsõidukit Toyota Hilux reg.märgiga *. Sündmuse toimumise kellaaega tõendab ka tl 1 olev teade Lääne Prefektuuri juhtimiskeskusele, mille kohaselt on politseisse teade sündmusest Kõmsi kultuurimaja parklas 12.03.2011 tulnud kell 03.48. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-146-03 selgitanud juhtimise mõistet järgnevalt: „ Sellest tulenevalt on juhtimisena käsitletav juhi tegevus sõiduki või looma kulgemise suunamisel. Juhtimise katse on 3 Ärakiri 1-11-5942 üldjuhul võimalik vaid selles staadiumis, kus mootorsõidukit ei ole kohalt liigutatud, sest mootorsõiduki juhtimise mõistesse kuulub ka sõidu alustamine, s.o juhi poolt seisva sõiduki liikumisse viimine.“ Lähtuvalt eelkirjeldatud Riigikohtu seisukohast ei ole oluline, kas S.Vamper auto mootor töötas, kui tema poolt juhitud auto liikus tagurpidi sõiduauto Seat Toledo suunas, sest vastavalt S.Vamper ütlustele põhjustas tema auto liikuma hakkamise S.Vamper tegevus – kui ta sidurit lahutas, siis auto hakkas liikuma. Seega siduri lahutamine S.Vamper poolt oli põhjuseks, miks auto hakkas liikuma ja hetkest kui auto hakkas peale siduri lahutamist liikuma, juhtis S.Vamper mootorsõidukit. Niisamuti juhtis S.Vamper mootorsõidukit kui ta auto kokkupõrke kohalt ära tagurdas. S.Vamper on tunnistanud sel õhtul enne auto juhtimist alkoholi tarvitamist. Seda, et S.Vamper juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, tõendab tl 15-16 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt 12.03.2011 kell 05.06, kasutades tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK-0029, oli joobeseisundi tuvastamisele allutatud Sulev Vamper. Alkomeetri lugem 0,84 mg/l, laiendmääramatus 0,07 mg/l ja lõplik mõõtetulemus 0,77 mg/l. S.Vamper on protokollile alla kirjutanud, märkusi ei ole. Alkoholijoove on tuvastatud vastavalt kehtivale korrale ja S.Vamper`il selle protseduuri kohta märkusi ei olnud. Ka tunnistaja U.M andis kohtus ütlusi S.Vamper alkoholijoobe tuvastamise kohta, mille kohaselt S.Vamperi puhul oli silmnähtavalt näha, et oli tarbinud alkoholi ja lõhna tuli ka suust. S. Vamperil mõõdeti alkoholijoovet sealsamas kohapeal. Ja pärast läksid Lihula jaoskonda ja seal sai täpisalkomeetriga üle mõõdetud. Kuna tal oli üle 0,75 promilli mg liitri vere kohta ja alustatakse kriminaalasi, tuli ta toimetada Haapsalu jaoskonda. H. P viis ta ära. Ka tunnistaja U.M ütluste kohaselt S. Vamper oli täpisalkomeetri näiduga nõus. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud ka asjaolu, et S.Vamper poolt mootorsõiduki juhtimisel alkoholijoobes põhjustas ta varalise kahjuga liiklusõnnetuse. S.Vamper on ise tunnistanud, et tema poolt juhitud auto sõitis teisele autole otsa. Ka tunnistaja R.M ütlustest selgub, et tema nägi, et S.Vamper istus autosse, nägi, et auto hakkas liikuma ja siis kuulis kokkupõrke häält, läks kohale ja nägi, et Sulev tagurdas selle auto juurest ära. Kannatanu T V ütlused kinnitavad samuti liiklusõnnetuse toimumist ja seda, et liiklusõnnetuse tagajärjel on tema autole tekitatud vigastusi, millest tulenevalt tekkis varaline kahju. Kannatanu kinnitas, et 12.03.2011 oli Kõmsi kultuurimajas. Läks sinna autoga * Seat Toledo - 2004 aasta, kaasreisijana. Auto jäi Kõmsi kultuurimaja ees olevasse parklasse. Nägi sellel peol ka S. Vamperit. Arvab, et kella kolme paiku * ütles, et autole sõideti parklas otsa ja auto on katki. Ja vaatlusel selgus, et auto on katki ja sõitjaks oli S. Vamper, seda ütles *. Ise otsasõitu ei näinud. Autol oli sõidetud juhipoolne külg sisse, esmasel vaatlusel olid deformeerunud esi-, tagauks ja küljekarp. Hiljem selgus veel, et ka keskmine post, tagumine poritiib seestpoolt. Auto oli meeter maad kohast, kus auto olid parkinud. S. Vamperil oli Toyota Hilux. Vamperi auto oli 20 m nende autost eemal, mis oli ilmselt tagurdanud nende autost eemale. T.V sõnade kohaselt rääkisid S. Vamperiga ka sellest, mis juhtunud oli, S.Vamper tunnistas, et selline asi oli toime pandud. S.Vamper oli rahulik. Ja ilmselt, ka näitas politsei alkomeeter, et S.Vamper oli alkoholi tarvitanud * K V kutsus politsei, arvab, et politsei tuli poole tunni jooksul. Politsei fikseeris olukorra ja võttis ka esmased ütlused ja lepiti kokku järgmine päev Lihulas, siis tunnistust andma. Auto kahjustustega esmalt pöördus enda auto kindlustuse poole, sealt suunati S. Vamperi kindlustusfirma poole, kelle poole pöördus kahel korral ja edasi pöördus kolme remondifirma poole, kellelt tulid ka pakkumised auto taastamiseks. Süüdistuses nimetatud varaline kahju 1169 eurot 04 senti on auto taastamise remondi maksumus. Auto on taastatud, iga asja võid korda teha, aga see ei ole enam see. Aga varalisi nõudmisi S.Vamper vastu ei ole. Ka tunnistaja U M ütlused kinnitavad liiklusõnnetuse toimumist. U.M ütluste kohaselt oli abipolitseinikuna patrullis 12.märtsil. Väljakutse Kõmsile said enne vahetuse lõppu, kusagil kella 4 Ärakiri 1-11-5942 nelja ajal. Vormistasid just Lihula jaoskonnas eelnevat alkoholijoobes juhti. Kõmsil rahvamaja juures parklas oli toimunud liiklusõnnetus nagu öeldi. Kui sinna jõudsid, siis oli näha, et autole oli sõidetud otsa, teine auto oli tagasi tagurdatud, jälgedest oli näha, siis tegid sündmuskoha vaatluse, H P pildistas, tema olin Sulev Vamperiga. Kuna öeldi, et S.Vamper sõitis ja tunnistas ise ka, et ta sõitis. Pani S.Vamperi enda autosse istuma ja oli temaga politseiautos. Mis auto oli see, millele otsa sõideti, seda ei mäleta, tume auto oli. S. Vamperi auto oli kastikas džiip, hõbehalli värvi, *. Ka sündmuskoha vaatlusprotokoll /tl 2-5/ kinnitab Kõmsi Kultuurimaja juures asuvas parklas Kõmsi külas Hanila vallas Läänemaal liiklusõnnetuse toimumist. Parkla oli kaetud jääga, mis oli tekkinud kinnisõidetud lumest. Vaatlus toimus pimedal ajal ja sündmuskoht oli valgustamata. Selgus, et sündmuskohal seisvale autole Seat Toledo reg. märgiga * sõitis vasakult küljest sisse (pihta) Toyota Hilux reg. märgiga *. Kokkupõrke tagajärjel deformeerusid Seat Toledo vasakpoolne esi- ja tagauks. Toyota Hiluxil esinesid vasakul esinurgas põrkeraual ja poritiival värvikahjustused. Pärast kokkupõrke toimumist paigutas Toyota Hiluxit juhtinud Sulev Vamper oma sõiduki parkla teise serva. Tl 6 on näha, et T V on sõiduauto Seat Toledo reg.märgiga *B omanik. Tl 11-12 registreerimistunnistuse kohaselt sõiduauto Toyota Hilux reg. märgiga * vastutav kasutaja on Sulev Vamper. Eelkirjeldatud tõendid kirjeldavad kokkulangevalt, et 12.03.2011 S.Vamper juhtis mootorsõidukit Toyota Hilux, olles alkoholijoobes, sõites eelnimetatud autoga otsa autole Seat Toledo ja tekitas sellise tegevusega T V autole vigastused, milliste remontimiseks kulus 1169,04 eurot, seega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Kannatanu T.V on kinnitanud, et varalisi nõudmisi tal S.Vamper vastu ei ole, auto sai taastatud kindlustuse abiga. Tl 31 on S P&C I AS teatis, et kahju seoses eelkirjeldatud liiklusõnnetusega on tekitatud summas 1169,04 eurot. Tl 45-48 on S P&C I AS tagasinõude kiri S.Vamper`ile summas 1225,04 eurot. Nõue on esitatud seoses 12.03.2011 Lääne maakonnas Hanila vallas Kõmsi külas Kõmsi kultuurimaja juures toimunud liiklusõnnetusega. 29.03.2011 hüvitas S P&C I AS P OÜle mootorsõiduki Seat Toledo reg.märgiga * taastuse maksumuse 25.03.2011 arve nr 110171 alusel summas 1169,04 eurot. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 2 ja § 48 lg 3 kohaselt paluti S.Vamper`il hüvitada tagasinõue summas 1225,04 eurot. Tl 49 kohaselt on OÜ V 21.04.2011 S P&C I AS-le tasunud 1225,04 eurot. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et S.Vamper tegevus on täitnud
Teo õigusvastasus Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.
S.Vamper andis kohtus ütlusi, et on pensionär ja kaks aastat on lepingu alusel teostanud transporditeenust, veab lootse Virtsust Rohukülla ja vastupidi. See on lepingu alusel töö ja siis kui meri on lahti. Talvel jääga ei sõida, ainult navigatsiooni ajal. Muud sissetulekut ei ole, siis oleks 5 Ärakiri 1-11-5942 küll kahju kui load ära võetakse. Trahv tuleb nagunii ja ei ole trahvi mitte millestki maksta. Pension on 300 eurot. Ei usu, et enam rikkumisi toime paneb. Pole neid ennegi pannud. * sünnipäev oli. Võib-olla rahaline karistus on veel mõeldav kui autojuhi load jäävad alles, muidugi ajatada, kohe ei saa maksta. Tl 50 on teenuse osutamise leping, mille kohaselt on näha, et OÜ V, S.Vamper isikus on enda peale võtnud lootside transportimise Virtsu- Rohuküla-Virtsu trassil 01.01.2011-31.12.2011. Kannatanu andis karistuse osas arvamuse, et töötades ise autojuhina, teab, kui tähtis on omada autojuhilube sellisel ametil, võib-olla vaadata kergemalt selle juhtimisõiguse peatamisele. Prokurör leidis, et S.Vamper`it tuleb karistada vangistusega, kuid mille kandmiselt saab S.Vamperi vabastada tingimuslikult, allutades käitumiskontrollile. Kaitsja leidis, et S.Vamper`it on võimalik karistada kergeima karistusliigiga, milleks on rahaline kartistus. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et süüd suurendab asjaolu, et kuriteo toimepanemise tagajärjel saabus reaalne kahju. Karistust kergendavaks asjaoluks
Samuti on karistust kergendavaks asjaoluks
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt karistusregistri õiendile /tl 165 I kd/ on S.Vamper kriminaalkorras karistamata, tal on kaks väärteokaristust Liiklusseaduse järgi – kiiruse ületamised, milliste rikkumiste eest mõistetud trahvid on tasutud. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et S.Vamper`it tuleb toimepandud kuriteo eest karistada kergeima karistusliigiga, milleks on rahaline karistus ja seda miinimummäära lähedases määras. Seda just eelkõige eelpool nimetatud karistust kergendavate asjaolude tõttu. Samas ei mõista kohus lähtuvalt süü suurusest ning eri- ja üldpreventiivsest eesmärgist S.Vamper`ile karistust miinimummääras. S.Vamperil on kaks kehtivat väärteokaristust kiiruste ületamise eest ja käesolev süütegu on samuti liiklussüütegu, kuid seekord juba kuritegu - alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine. Kohus ei mõista karistust oluliselt üle miinimummäära, kuna tuvastatud alkoholijoobe määr oli kriminaalkorras karistatava määra miinimummäära lähedane. Mootorsõiduki joobes juhtimine on üldohtlik kuritegu, mis seab ohtu teised ühiskonnaliikmed ja sellise tegevuse kahjulike tagajärgede ärahoidmine ei ole enam joobes juhi võimuses, sest ta on asunud juhtima suurema ohu allikat seisundis, mis ei taga teiste ühiskonnaliikmete turvalisust ning käeoleval juhul oht teistele liiklejatel ka realiseerus, S.Vamper põhjustas kuriteoga varalise kahjuga liiklusõnnetuse.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. Lõike 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Tl 40 on teatis S.Vamper keskmise päevasissetuleku kohta, mille kohaselt 2009.aastal S.Vamper keskmine päevasissetulek oli 43.11 eurot.
lg 4 kohaselt päevamäära suurus väljendatakse kümne sendi täpsusega, seega tuleb S.Vamper päevamäära suuruseks lugeda 43.1 eurot. Lisakaristus Tl 9 on S.Vamper juhiloa koopia, mis tõendab, et 12.03.2011 oli S.Vamper`il mootorsõiduki juhtimisõigus.
lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõiduki ohutu liiklemise või käitluseeskirjade rikkumisega seostud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-20-06 on Riigikohus selgitanud: “Seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks meenutab kriminaalkolleegium väljaspool kassatsioonimenetluse piire Riigikohtu 6 Ärakiri 1-11-5942 üldkogu seisukohta, et liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel”. Seega on kohtu ülesanne vastavalt Riigikohtu seisukohale tuvastada, kas käesoleval juhul esinevad väga erandlikud asjaolud, mis tingiks lisakaristuse mittekohaldamise S.Vamper suhtes. Kohus leiab, et kohtule ei ole selliseid asjaolusid esitatud. Isik, kes omab mootorsõiduki juhtimise õigust, sealhulgas ka S.Vamper, peab olema kursis liiklust reguleerivate õigusnormidega. Isikule antakse juhtimisõigus, kui ta on eksamite sooritamisega näidanud, et ta teab liiklusreegleid ja oskab neid liikluses kasutada. Liiklusreeglid on kehtestatud selleks, et tagada kõikide liikluses osalevate inimeste turvalisus. Liiklusalastes õigusnormides on selgesõnaliselt sätestatud ka tagajärjed, mis saabuvad, kui isik rikub kehtestatud norme. Selgesõnaliselt on õigusaktides kirjas, et liiklusrikkumise tagajärjeks võib olla ka juhtimisõiguse äravõtmine. S.Vamper põhjendas juhilubade vajalikkust sellega, et juhiload on vajalikud, et osutada edasi transporditeenust ja saada seeläbi tulu, kui load ära võetakse, siis pole millegi eest trahvi maksta. Kohus ei nõustu S.Vamper poolt esitatud asjaoluga, et põhjus, miks talt ei peaks juhtimisõigust ära võtma, on see, et ta vajab igapäevaselt juhtimisõigust teenuse osutamiseks. S.Vaper kinnitas, et on juba kaks aastat osutanud lootsidele autoga nende transportimisel teenust, seega võib S.Vamper`it nimetada elukutseliseks autojuhiks. Kohus leiab, et see asjaolu ei ole põhjuseks, et lisakaristus jätta kohaldamata. Kohus leiab, et nn kutselised autojuhid, kes osalevad igapäevaselt liikluses, peavad liikluses järgima reegleid väga täpselt, sest üldteada on asjaolu, et reeglite rikkumisel on võimalus, et juhtimisõigus ära võetakse ja seeläbi ei ole võimalik teha edasi tööd, mis nõuab juhtimisõigust. Kui isikul on töö tegemiseks vajalik juhiluba, siis vaid oma õiguskuuleka käitumisega saab ta garanteerida selle, et ta saab sellise töö tegemist jätkata. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule ei ole esitatud selliseid erakorralisi asjaolusid, mis tingiks S.Vamper suhtes lisakaristuse kohaldamata jätmise. Samas leiab kohus, et S.Vamper suhtes on võimalik lisakaristust kohaldada miinimummääras, sest esinevad karistust kergendavad asjaolud ning S.Vamper`it ei ole eelnevalt liiklusrikkumiste eest karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega, seega ka miinimummääras lisakaristuse kohaldamine täidab nii karistuse eri- kui üldpreventiivse eesmärgi. S.Vamper leidis, et kui tal tuleb tasuda rahaline karistus, siis selle tasumine tuleks ajatada, sest majanduslikult ei ole ta korraga võimalik trahvi tasuda kui juhtimisõigus ära võetakse.
lg 1 kohaselt võib kohus, mõistes rahalise karistuse, arvestades süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit, määrata karistuse tasumise ositi. Kohus leiab, et rahalise karistuse tasumine tuleb määrata ositi, sest kohus võtab S.Vamper`ilt lisakaristusena ära ka juhtimisõiguse, mis vähendab tema sissetulekuid ja seetõttu ei pruugi rahalise karistuse korraga tasumine tõepoolest olla S.Vamper`ile majanduslikult jõukohane. Tõkend Sulev Vamper on kahtlustatavana kinni peetud 12.03.2011 kell 03.48-12.25 /tl 32 I kd/, milline aeg tuleb
Ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. S.Vamper suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 36 I kd/, mis tuleb tühistada. Asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi puudub. Menetluskulud KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud kriminaalmenetluse kulud, millised lõike 2 kohaselt hüvitab KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 7 Ärakiri 1-11-5942
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.