Väärteoasi nr.4-10-4803 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 06.06.2011.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Imbi Kangur-Popova Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 14.12.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 019272 Kaebuse esitanud isik Niina-Inessa Stepanova, isikukood: 45203130312, elukoht XXX kaebuse esitaja: Niina-Inessa Stepanova, kohtuvälise menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja Indrek Kukk Istungil osalenud isikud Jätta Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsus Stepanova kaebus rahuldamata. nr. 019272 muutmata ning Niina-Inessa Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 29.06.2011.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati kaebajat ÜTS § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, summas 600 krooni. 2 Talllinna Munitsipaalpolitsei Ameti 14.12.2010.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr. 019272 karistati Niina-Inessa Stepanovat Tallinna ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmise eest Tallinna Linnavolikogu määruse nr 42 § 10 lg 2, ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 600 krooni. Kiirmenetluse otsuse kohaselt puudus isikul sõiduõigust tõendav dokument. Kontrollimine toimus trammi peatuses. Isik oli juba sõitnud vähemalt ühe peatuse piletita. Seisis kompostri kõrval. Ei allunud korraldustele, karjus ja sõimas. Hakkas alles siis kotist piletit otsima, kui inspektor sisenes trammi ja küsis piletit. KAEBUSE SISU 28.12.2010.a esitas Niina-Inessa Stepanova Harju Maakohtusse kaebuse kiirmenetluse otsusele. Kaebuse kohaselt elab ta endise pioneerilaagri XXX. 14.12.2010.a jõudis N-I.Stepanova bussi peale, mis väljus kell 12:45 Vihterpalu peatusest. Enne oli ta käinud 10 km jala. Selleks, et jõuda Lasnamäele peab ta sõitma kahe transpordivahendiga. Ta astus trammi nr.
- Trammis oli palju rahvast, tal ei õnnestunud leida kiiresti kompostrit ja piletit läbi lüüa. Järsku tuli naisterahvas, kes palus väljuda trammist ja ei lubanud piletit augustada. Alles siis sai kaebaja aru, et tegemist on munitsipaalpolitseiga. Munitsipaalpolitsei ametnik ei kuulanud Niina-Inessa Stepanova seletusi, ei tõlkinud, koostas protokolli. Samuti märgib kaebaja, et on töötu ja elab elatusmiinimumil. Leiab, et määratud rahatrahv on alusetu ja põhjendamata. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde, antud ütluste kohaselt ei olnud tal kavatsust sõita piletita. Tal oli olemas tunnipilet. Ta ei mäleta, mis peatusest trammi peale läks. Tunnipileti komposter oli akna juures, kuid N-I.Stepanova seda ei märganud, kuna keegi seisis ees. Siis kui N-I.Stepanova kompostrit nägi, lähenes tramm juba järgmisele peatusele. Oli väga külm. Pilet oli kilepakis, pakk käes, aga ta ei suutnud seda lahti võtta, kui kontrolör juba tuli ta juurde ja palus tal välja minna. Õigused olid kirjas eesti keeles, N-I.Stepanova ütles, et ei saa eesti keelest aru, siis vastas kontrolör, et see on tema enda probleem. Allkirja ja kuupäeva pani N-I.Stepanova ise, kuid ta polnud õigustega tutvunud, neid talle ei tutvustatud. Kontrolör käitus temaga jõhkralt. Kiirmenetluse sisu talle ei seletatud, samuti ei tõlgitud kohapeal tehtud otsust. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Leiab, et kogutud tõenditega on piisavalt tõendatud, et isik sõitis vähemalt ühe peatusevahe piletit komposteerimata. Tunnistaja HMseletas kohtuistungil, et 2010.a detsembris, vist
- kuupäeval kontrolliti trammis sõidupiletite olemasolu, kontroll tuli trammi peale Linnahalli peatuses. Kaebajal kontrollimise hetkel sõidupilet puudus. Ta väitis inspektorile, et tal on tunnipilet. Inspektor palus see esitada. Peale mitmekordset nõudmist avas naisterahvas käekoti, otsis sealt kaua, võttis välja tunnipileti, mis oli kompostris märgistamata. Naine seisis teise ukse juures, seljaga ukse poole, kompostri kõrval. Ta seisis sama kompostri kõrval, mis märgistab tunnipiletit. Kaebaja väitis, et tuli sisse eelmises peatuses ning tal on seaduslik õigus sõita üks peatus ilma piletita. Tunnistaja kinnitas, et kontrollimise hetkel naisterahvas lihtsalt seisis ja hoidis ühe käega postist, teises käes oli tal käekott. Mikrobussis käitus ta agressiivselt, karjus, sõimas, pildus ebatsensuurseid väljendeid. Inspektorid kutsusid teda korduvalt korrale. Naisterahvas nõustus, et talle koostataks kiirmenetluse otsus, tutvus menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega, luges need läbi otsuse tagumiselt küljelt ja pani tutvumise kohta ka allkirja. Kiirmenetluse blanketil on õigused kirjutatud nii eesti kui vene keeles. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3 Kohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud kohtumenetluse pooled ja tunnistaja, uurinud kõiki väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004.a määrusega nr 141 kinnitatud „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhiveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ § 7 lg 3 p 1 kohaselt peab sõitja omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009.a määrusega nr. 42 kehtestatud “Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 8 lg 1 kohaselt on sõitja kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud käesolevast määrusest tulenevat sõiduõigust tõendavat dokumenti, sama paragrahvi lõige 7 sätestab, et sõitja on kohustatud talongi ja paberkandjal tunni- või päevapileti kohe pärast esimest sisenemist ühissõidukisse kompostris märgistama. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta kaebaja fakti, et sõitis 14.12.2010.a kella 14:43 ajal Tallinnas Linnahalli peatuse juures trammis nr.2/
- Ei ole vaidlust ka selle üle, et kontrollimise hetkel N-I.Stepanoval sõiduõigust tõendav dokument puudus. Seda kinnitas kaebaja ise ning sama tuleneb ka tunnistaja HM ütlustest. N-I.Stepanova viitab üksnes asjaolule, mis väidetavalt takistas tal kohustuse täitmist, s.o tunnipileti koheselt märgistamise kohustus. Põhjenduseks toob ta selle, et sündmus leidis aset talvisel ajal, käed olid tal külmunud, mistõttu ei suutnud ta enne trammi sisenemist piletit kotist välja võtta, samuti ei suutnud ta kohe pärast trammi sisenemist üles leida kompostrit, mis augustab tunnipileteid. Kohus märgib siinkohal, et N-I.Stepanova oli ise kohtule kinnitanud, et trammi sisenemisel hakkas ta kõigepealt otsima kompostrit, kuigi pilet oli kotist endiselt välja võtmata. Samas on tunnistaja HM ütlustega tuvastatud, et kontrollimise hetkel seisis kaebaja kompostri juures ning piletit tal käes ei olnud. Kohus nendib, et isiku kohustus märgistada sõidupilet kohe pärast ühistransporti sisenemist ei ole absoluutne ning selle täitmisisse tuleb suhtuda ka mõistlikult ja sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest. On mõistetav, et etteheide isikule, miks ta oodates külma ilmaga peatuses trammi ei hoidnud sõidupiletit käes, et seda saaks kohe pärast trammi sisenemist ka ära märgistada, ei ole alati õige ja põhjendatud. Kuid samas jääb kohtule arusaamatuks kaebaja käitumine selle poolest, miks ei võtnud ta piletit välja siis, kui viibis juba trammis, vaid hakkas enne otsima kompostrit. Samuti oleks kohtu arvates loogiline ja õige teha tunnipilet kotist kergemini kättesaadavaks veel siis, kui kaebaja sõitis bussiga Tallinna. Ta teadis, et pilet asub väikeses pakikeses, mida on tõepoolest raske lahti teha külmunud kätega, kuid miski ei takistanud N-I.Stepanoval enne Tallinna jõudmist paigutada pilet ümber selliselt, et ta saaks selle kohe kätte, kui astub Balti jaama peatuses trammi. Selline N-I.Stepanova käitumine viitab kohtu arvates temal olnud kavatsusele pääseda tunnipileti märgistamisest trammis ning ühtlasi lootis ta, et jõuab augustada selle juhul, kui kontroll peale tuleb. Kohtu veendumust süvendab ka see, et tunnistaja ütluste kohaselt seisis N-I.Stepanova parasjagu kompostri juures. Kuna aga kaebaja, nähes kontrolöri arvas ekslikult, et tegemist on reisisaatjaga, siis ei jõudnudki ta õigesti sellele reageerida ja hakkas kotist piletit otsima alles siis, kui inspektor nõudis pileti esitamist. Kaebaja tahtlus sõita ühistranspordis sõiduõigust 4 tõendava dokumendita tuleneb ka tema väärast seisukohast, mida ta tunnistaja H.Möldrile kinnipidamisel teatas nagu oleks tal õigus sõita sõidupiletita üks peatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus leiab, et lähtudes kohtulikul uurimisel tuvastatust pani Niina-Inessa Stepanova väärteo toime kavatsetult. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Niina-Inessa Stepanova käitumine kiirmenetluse otsuses on õigesti kvalifitseeritud ning põhjendatud on tema karistamine Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 järgi. Kiirmenetluse otsuse kohaselt sai N-I.Stepanova otsuse kätte ning kinnitas oma allkirjaga, et talle on selgitatud tema õigusi ja kohustusi, sealhulgas õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras. N-I.Stepanova nõustus kiirmenetluse kohaldamisega ja andis väärteo toimepanemise kohta ka ütlusi. Väärteoasja materjalid ei sisalda kaebuse esitaja märkusi selle kohta, et talle oleks kõik või mõni talle teatavaks tehtud õigustest ebaselgeks jäänud või et ta oleks soovinud nende täiendavat selgitamist ja et kohtuväline menetleja oleks sellest keeldunud. Niina-Inessa Stepanovale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebaja kinnitas kohtule, et teda on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud, seega arvestades karistuse eripreventiivseid eesmärke on N-I.Stepanova karistamine rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses seaduslik ja õiglane. Kaebaja ei ole taotlenud rahatrahvi tasumist osade kaupa KarS § 66 lg 2 korras. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 109, § 111, Julia Vernikova Kohtunik 5