Toimik nr 1-10-4909 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.augustil 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-4909 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksei Filippovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 16.08.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Aleksei Filippov, isikukood: 37305240276, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Aleksei Filippov talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.06.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Filippovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksei Filippov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 08.10.2010 kohtuotsusega KarS § 275, § 263 p 1,4, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat 2 kuud 27 päeva. Karistuse kandmise algus 29.10.2009 ja lõpp 25.01.2013. Aleksei Filippov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 58). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 10.06.2011. 1
(4)Kinnipidamisasutusest Aleksei Filippovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 3 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kehtivad. Vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“. Vabanemisel asub elama emale kuuluvasse korterisse aadressil xxx, kus käesoleval ajal elab kinnipeetava abikaasa. Isikul on põhiharidus, elukutse puudub. Ametlikult on töötanud 10 aastat tagasi „xxx“ tehases. Vabanemisjärgselt kindel töökoht puudub. Tasumata rahalisi nõudeid ca 464 eurot. Osa kuritegusid on toime pannud alkoholi tarvitamise tagajärjel või sellest ajendatult. Alkoholijoobes käitub ettearvamatult võib esineda vägivaldset käitumist, millest tulenevalt võib olla ohtlik teistele inimestele. Isik on suitsetanud kanepit. Kahel korral on kohtulikult karistatud narkootilise aine omandamise ja edasiandmise eest. Isik on samuti rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist KarS § 76 alusel elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Aleksei Filippovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla, põhjusel, et risk uute kuritegude toimepanekuks on kõrge. Kinnipeetav ei ole näidanud kinnipidamisasutuses soovi muutuda seaduskuulekaks isikuks. Aleksei Filippov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Isikut on 9 korda kriminaalkorras karistatud, korduvalt kandnud reaalset vanglakaristust, kolmel korral on olnud kriminaalhooldusel, viimasel katseajal pani toime uue kuriteo. Uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamused, leiab, et Aleksei Filippov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on üheksa korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Enamus Aleksei Filippovi poolt toime pandud kuriteod on varavastased kuid on ka toime pannud isikuvastase kuriteo (vägistamise) ja narkokuriteo. Isikut on varem kolmel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, viimasel korral ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Viimane tingimuslik karistus on muuhulgas narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise, omandamise, valdamise ja edasiandmise eest. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud võimuesindaja solvamise, varguse ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, isikute grupis ees. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-11) on näha, et Aleksei Filimonovit on 9 korral väärteokorras karistatud, nendest 1 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest, 2 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, 5 korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Aleksei Filippovi puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2
(4)Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 3 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kehtivad. Karistused on määratud vanglateenistuse ametniku solvamise, korralduse eiramise ja vestluses ametnikuga ebatsensuursete väljendite kasutamise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Aleksei Filippov oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik on läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 29.06.2011. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama abikaasa Zxxx Sxxx juurde aadressil xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema Nxxx Fixxx (korteri omanik) ja kinnipeetava abikaasa Zhxxx Sxxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 63 ja lk 63 pöördel, kohtu toimik lk 13,14). Vabanemisel puudub Aleksei Filippovil kindel töökoht ja sissetulek. Kinnipeetaval on madal haridustase (põhiharidus) ning puudub eriala ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava ema ja abikaasa on nõus Aleksei Filippovit vabanemise korral majanduslikult toetama. Kinnipeetava abikaasal puudub kindel töökohta, käib aeg-ajalt Soomes koristustöödel. Samas on kinnipeetaval täitmata rahalisi nõuded ca 464 eurot. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Aleksei Filippovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Aleksei Filippovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba mitmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Seega kriminaalhooldus ei osuta Aleksei Filippovile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud Aleksei Filippovil uut kuritegu toime panna. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja tasumata rahalised nõuded ca 464 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Aleksei Filippovi puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis osalemist vangistuse ajal, mis on seotud sõltuvusprobleemide lahendamisega Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksei Filippovi temale Harju Maakohtu 08.10.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. 3
(4)Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 30.08.2011 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4
(4)