← Eesti

4-11-3205/2

Väärteoasi 4-11-3205 MÄÄRUS 23.08.2011 Harju Maakohtu kohtunik Piret Liivo läbi vaadanud kaebuse esitaja OÜ Pelsmar registrikood 10683112 kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele tuvastas: 15.08.2011.

§ 21

lg 4 p 2 nõudeid ning parkimisnõuete rikkumise eest kohtuväline menetleja määras auto eest vastutavale isikule hoiatustrahvi summas 20 eurot. Trahviteade 2

  1. 22.07.
  2. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti parkimiskontrolli osakonna vaneminspektor Liina Sulg jättis määrusega rahuldamata kaebuse, mis oli esitatud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti parkimiskontrolli osakonna inspektor Riina Gumbälis´i poolt koostanud ja esitanud 07.07.2011 trahviteatele nr 023025 Trahviteate esitamise aluseks oli kaebuse esitajale kuuluva mootorsõiduki registreerimisnumbriga XXXparkimine Tallinnas Väike-Karja tn 10 06.07.2011 kell 14:17 selleks keelatud kohas,

§ 21

lg 4 p 2 nõudeid ning parkimisnõuete rikkumise eest kohtuväline menetleja määras auto eest vastutavale isikule hoiatustrahvi summas 20 eurot . Trahviteade 3

  1. 22.07.
  2. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti parkimiskontrolli osakonna vaneminspektor Liina Sulg jättis määrusega rahuldamata kaebuse, mis oli esitatud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti parkimiskontrolli osakonna inspektor Riina Gumbälis´i poolt koostanud ja esitanud 07.07.2011 trahviteatele nr
  3. Trahviteate esitamise aluseks oli kaebuse esitajale kuuluva mootorsõiduki registreerimisnumbriga XXXparkimine Tallinnas Väike-Karja tn
  4. 06.07.2011 kell 14:22 selleks keelatud kohas,

§ 20

lg 3, § 21 lg 2 p 14 ja 15 ning lg 4 p 1 ja 2 nõudeid ning parkimisnõuete rikkumise eest kohtuväline menetleja määras auto eest vastutavale isikule hoiatustrahvi summas 20 eurot . Trahviteade 4 Trahviteade 1, Trahviteade 2, Trahviteade 3, Trahviteade 4 edaspidi koos nimetatud kui Trahviteated. Kohtuvälise menetleja juhi seisukoht VTMS § 54l lg 3 kohaselt ei ole mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratav hoiatustrahv süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. VTMS § 541 lg 6 sätestab, et kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine lõpetab väärteomenetluse. Väärteomenetluse uuendamine on ette nähtud üksnes VTMS § 546 lõikes 3 või 6 sätestatud aluste esinemisel. Käesoleval juhul ühtegi nimetatud alust ei esine, mistõttu ei olnud kohtuvälisel menetlejal seaduslikku alust väärteomenetluse uuendamiseks. Kõnealuste trahviteadete vaidlustamisel ei tuginenud OÜ Pelsmar ühelegi VTMS § 545 lõigetes 3 kuni 6 nimetatud alusele. Seega tuleb Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

  1. juuli 2011 määrused, millega jäeti OÜ Pelsmar
  2. juuli 2011 kaebus rahuldamata, lugeda õiguspäraseks. Kaebuse esitaja esindaja Ervin Nurmele palub: Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks väärteomenetluse sätted (VTMS § 54'51õiked 3 kuni 6, VTMS § 54*1 lg 6 ja VTMS § 114 lg 2), osas mis välistavad väärteomenetluses kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamisel tehtud trahviteate sisulise vaidlustamise õiguse, väärteomenetluse uuendamise muul kui VTMS § 54*5 lõigetes 3 kuni 6 toodud alustel ja välistavad õiguse pöörduda oma rikutud Õiguste kaitseks kohtu poole. Tühistada Trahviteade nr 022827, trahviteade 023347, 022999, 023025 ja kohtuvälise menetleja kaebuse rahuldamata jätmise vastavad määrused. Kohus tutvunud toimiku materjalidega jõudis järeldusele, et hoiatamismenetluse käigus on kogutud piisavalt tõendeid ja rikkumine on tõendatud. Kirjaliku hoiatamismenetluse puhul kehtib VTMS § 29 lg 1 punkt 1, mille kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Väärteotoimiku materjalidega on tuvastatud isiku süü ja seda alljärgnevate tõenditega: fotodega, millest nähtub, et auto registreerimisnumbriga XXX parkis trahviteatel märgitud alal. Kohtuväline menetleja on käitunud väärteoteate koostamisel VTMS§ 541 lõike 1 punkti 2 kohaselt, mis näeb ette teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul kui ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti tuleb rikkumine jäädvustada fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Kohtuväline menetleja väljastab trahviteate, kui kõik asjaolud on selged. Nimelt Tallinna Transpordiameti Liikluskorralduse osakonna peaspetsialisti K. Lääts´e kirjaga Munitsipaalpolitsei osakonna vaneminspektor Liina Sulg´ile, on tõendatud, et ajutine sissesõiduluba vanalinna sissesõiduks ja laadimiseks autole XXX on antud välja vanalinna elanikule Marika Himmale. Vanalinna elaniku sõiduki parkimine vanalinnas on korraldatud Tallinna linnavalitsuse määrusega nr 26 „Jalakäijate ala kehtestamine Tallinna vanalinnas“, kus § 22 näeb ette, elanikul, kelle elukoht asub rahvastikuregistri andmetel Tallinna vanalinna jalakäijate alas ning kelle ees- ja perekonnanimi on kantud sõiduki registreerimistunnistusele, on õigus sõidukiga juurdepääsuks oma elukoha lähedusse korraga kuni 15 minutiks kella 06.00-st kuni 10.00-ni ja 18.00 kuni 22.00-ni parkimiskellaga algusaja fikseerimisel ning Tallinna Transpordiameti poolt väljastatud loa alusel. Seega ei olnud sõidukijuhil registreerimismärgiga XXX õigust parkida ega peatuda trahviteatel märgitud alal. Kohus leiab, et kaebuse esitajale hoiatusmenetluses määratud trahvi alused on õiguspärased ja menetleja oma tegevusega ei ole menetlusnorme rikkunud ning lähtudes eeltoodust ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 79 lg.3p.1 kohus määras: Jätta OÜ Pelsmar kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele rahuldamata. Määrus ei ole vaidlustatav Piret Liivo Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.