lg 2, maakohus m ä ä r a s : Vabastada Viktor Anufrijev temale Harju Maakohtu 28. jaanuari 2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-15799 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
Kohustada Viktor Anufrijevit katseajal järgima
elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
lg.2 p.2,4,7,8 alusel määrata Viktor Anufrijevile katseajaks järgmised lisakohustused: 1.Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid.
lg.2 alusel hakata Viktor Anufrijevi katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Viktor Anufrijev karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 22.07.2011.a esitanud Tartu Maakohtule Viktor Anufrijevi kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Harju Maakohtu 28.01.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-15799 tunnistati Viktor Anufrijev süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 30 päeva vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 30.01.2002.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat 2 kuud ja 24 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 24 päeva vangistust. Karistusaja algus 28.01.2009.a, karistusaja lõpp 21.05.2012.a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et Viktor Anufrijevit on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Kannab esimest vangistust. Kuritegude dünaamika on muutunud salajastelt vargustelt röövimise ja tahtliku tapmiseni, st raskemaks. Viimane karistus määrati Murru vanglas alkoholi tarvitamise eest. Kõik kuriteod on toime pandud joobes ja grupiviisiliselt. Tapmise ohver oli vanem naisterahvas, ühise joomingu käigus, keda eelnevalt prooviti vägivallaga sundida sugulise kire ebaloomulikule rahuldamisele. 19.04.2010-06.01.2011 alustas Murru vanglas puidupingitöölise eriala omandamist, kuid õpingud katkesid seoses ümberpaigutamisega Tartu vanglasse. Õppis Murru vanglas 01.09.2009- 5.02.2010 keevitaja elukutset, kuid loobus õppetööst. Vangistuse jooksul on läbinud 26.09-26.12.2009 sõltuvusrehabilitatsiooni programmi „12 sammu“. Samuti 13.01-03.03.2010 Eluviisitreeningu programmi. Üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisel asub elama aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx koos vanaema xxxxxxxxxxxxxxxxxa. Õpinguid alustas Kohtla-Järve 7. Keskkoolis, kuid kuna puudus koolist ja ei saanud õppetööga hakkama, suunati Kohtla-Järve Abikooli, kus omandas 1997.a põhihariduse, mille järel tegi ehitusel 2
Pärast seda otsis iseseisvalt abi ja läbis „12 sammu" ning „Eluviisitreeningu". Mõistab alkoholi tarvitamise otsest ja kaudset kahjulikkust, soovib selle tarvitamisest edaspidiselt hoiduda ning hindab programmis omandatud teadmisi vajalikuks. Mõistab oma tegude kahjulikkust, ei püüa ennast õigustada, soovib vabaduses elada seaduskuulekat elu. Teab, et vanaema heaolu sõltub edaspidi tema käitumisest. Füüsilist tervist hindab rahuldavaks. Orientatsioon ruumis, ajas ja isikus adekvaatne. Psüühikahäireid diagnoositud ei ole. Tahtliku enesevigastamise risk on madal. Kuriteod pani toime valdavalt vähese hõivatuse ajal, millal liigtarvitas alkoholi ning viibis kuritegeliku taustaga seltskonnas, kelle liikmed mõjutasid (tõukasid) kuriteo toimepanemisele. Vangistuses viibides oli rahuldava käitumisega: suurema osa ajast töötas või õppis, mõnel korral rikkus kodukorda, kuid keskmisest vähemohtlikud kodukorra rikkumised (1 kehtiv distsiplinaarkaristus) ning üldiselt on teinud jõupingutusi oma käitumise paremaks kontrollimiseks ning riskitegurite analüüsimiseks. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 23%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 33%. Seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on 41-62%. Vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist allutamisega käitumiskontrollile märkides, et ehkki uue kuriteo sooritamise risk on kõrge, on Anufrijev isik, keda ei ole varasemalt kriminaalhooldusele määratud ja seda võimalust võiks proovida. Karistustähtaeg lõpeb 21.05.2012 ja see on viimane võimalus ennetähtaegseks vaabnemiseks.. Kriminaalhooldaja hinnangul oleks Viktor Anufrijevi sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks soovitav tal läbida sotsiaalabiprogramm „Sotsiaalsete oskuste treening“. Oluline on hoiduda alkoholi tarvitamisest ning kriminaalse taustaga tuttavatega suhtlemisest. Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Kohtuistungil 01.09.2011.a süüdimõistetu avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda, et rohkem vanaemaga olla. Ida- Virumaal on võimatu tööd leida ja seal on kõik inimesed alkoholitarvitajad ja narkomaanid, see on ka teda mõjutanud kuritegusid toime panema. Keegi naisterahvas on nõus teda vabanemisel tööle võtma, selle naisterahva pojaga oli ta koos vanglas. Tööle hakkaks kuskil Tartu kandis. Kohtu küsimusele, kuidas saaks Anfrijev Tartu kandis töötada kui ta elama hakkab xxxxxxxxxxxxxxja seal on kriminaalhooldus, vastab Anufrijev, et siis otsib tööd Kohtla-Järvel. Prokurör esitas kohtule 31.08.2011a kirjaliku arvamuse, milles ei toeta Viktor Anufrijevi tingimisi enne tähtaega vabastamist järgmistel põhjustel: V.Anufrijevi on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kõik kuriteod on toime pandud joobes ja grupiviisiliselt Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 33%. Seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on 41-62%; Tal on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis viitab sellele, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta distsipliinile alluda. 3
lg 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Viru Maakohtu 30.01.2002.a otsusega mõisteti Viktor Anufrijevile KrK § 1151 lg 1 - § 15 lg 2 ja § 100 järgi karistuseks 13 aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 22.04.1999.a. Harju Maakohtu 28.01.2009.a otsusega liideti
järgi mõistetud karistusele 30 päeva vangistust Viru Maakohtu 30.01.2002.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, mis oli 3 aastat 2 kuud 24 päeva. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 24 päeva vangistust.
lg 2 p 2 tähtaeg (2/3 mõistetud karistusest) on täitunud, samuti on täitunud Vangistusseaduse § 76 lg 2 sätestatud tähtaeg, mille kohaselt edastab vanglateenistus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel
lg 2 p 1 alusel materjalid uuesti kohtule pärast
lg 2 p 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Harju Maakohtu 11.01.2011.a määrusega jäeti Viktor Anufrijev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata koos elektroonilise valve kohaldamisega, kohtumäärus jõustus 28.01.2011.a. Seega on käesolevaks ajaks Viktor Anufrijevil saabunud
lg 2 p 2 sätestatud tähtaeg (28.07.2011.a), see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Kohus, kaalunud Viktor Anufrijevi ennetähtaegse vabastamise poolt- ja vastuargumente, peab võimalikuks ennetähtaegset vabastamist. Ennetähtaegse vabastamise kasuks otsustamiseks peaksid esmalt olema täidetud materiaalsed eeldused- olemas elukoht, töökoht, toetav sotsiaalvõrgustik, millele saaks tugineda ennetähtaegse vabaneja seaduskuulekasse ellu integreerumine. Viktor Anufrijevil on vabanemisel olemas küll elukoht (vanaema juures), kuid sellega tema ennetähtaegset vabanemist toetavate asjaolude loetelu näib piirduvatki. V.Anufrijevi varasemast elukäigust on teada, et ta on keskmisest mõjutatavam ja grupi mõju talle on suur. Samas on märgitud, et ta on keskmisest mõjutatavam mõlemas suunas. See tähendab, et on keskmisest rohkem eeldusi tema mõjutamiseks ka õiguskuuleka elu suunas. Vangistuses on V.Anufrijev asunud omandama puidupingitöölise eriala, mõnda aega õppis ka keevitaja elukutset, kuid sellest loobus. On läbinud vangistuses kaks sotsiaalprogrammi. Kohus märgib, et V.Anufrijev suhtub kriitiliselt oma senisesse suhtlusringkonda- need on tema hinnangul olnud alkoholitarvitajad ja narkomaanid. Nüüdseks on leidnud , et ei soovi enam nendega siduda. V.Anufrijevil on kavas leida tööd Kohtla- Järvelt eemal, mis võimaldab tõenäoliselt lihtsamalt hoiduda senisest suhtlusringkonnast. On õige, et KohtlaJärvelt eemal töö leidmisel puhul muutub küsitavaks võimalus siduda kriminaalhooldus elukohaga Kohtla- Järvel vanaema juures, kuhu ta kavandab elama asuda, kuid kriminaalhooldaja eelneval nõusolekul on mujal töötamine lubatav. Kui see võimaldab distantseeruda senisest eluviisist, on selline variant igati tervitatav. Nähtub, et kõigil kordadel on V.Anufrijev karistatud vangistusega. Seega ei ole ta kordagi viibinud kriminaalhooldusel ja on proovimata tema mõjutamise võimalus kriminaalhoolduse abil. On tõsi, et V.Anufrijev on pannud kahel korral toime I astme kuriteo, s.h. tapmise, mistõttu on tema ohtlikkus ühiskonnas kõrge. Samas on vältimatu, et pärast 13-aastase 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.