K O H TU M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. septembril 2011. a Narva kohtumajas, 1. Mai 2 Kriminaalasja number 1-09-14149 Kohtukoosseis Kohtunik Mari-Liis Avikson Sekratär
§ 214
lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritavates õigusvastastes tegudes XX isikukood: xxx; elukoht: xxx, viibib SA Viljandi Haiglas; keskharidus; pensionär Õigusvastase teo toimepanija Varasem karistatus: 29.05.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega KarS § 86 lg 1 alusel mõisteti psühhiaatriline sundravi Kaitsja Tõkend: elukohast lahkumise keeld Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 401 ja 402 lg 1, kohus määras: Lõpetada Xx`i kriminaalasi KarS § 200 lg 2 p 7,
§ 214lg 2 p 1, 4 järgi sätestatud õigusvastaste tegude tunnustel Kr
MS § 199 lg 1 p 1 alusel. Xxoli kinni peetud alates 22.03.2005.a kuni 23.03.2005.a, mis oli seaduslik ja temalt ei ole seadusliku aluseta vabadust võetud. Kohaldada Xx`i suhtes KarS § 86 lg 1 alusel psühhiaatrilist sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Suunata Xx(isikukood xx) sundravile SA Viljandi Haigla Jämejala psüühiaatriahaiglasse. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtumääruse jõustumisel. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin`i taotlus ning hüvitada talle riigieelarvest kaitsjatasu Igor Belugin`ile 24.08.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 23 senti, millest käibemaks on 22, 37 eurot. Menetluskulud – kaitsja Igor Belugin`i poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 2124 (kaks tuhat ükssada kakskümmend neli) krooni ehk 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot ja 75 senti, kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise eest 105 (ükssada viis) krooni ja 40 senti ehk 6 (kuus) eurot ja 74 senti, kaitsja Igor Belugin`i poolt 08.03.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 187 (ükssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 90 senti, kaitsja Igor Belugin`i poolt 24.08.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 23 senti ja ekspertiisitasu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot- jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Õigusvastase teo asjaolud KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi Xxit süüdistati selles, et tema 22.03.2005.a kella 14.00 paiku oma ühiselamu toas nr xxx ühise alkoholi tarvitamise ajal tegutsedes grupis Xxga (Xx) võõra vallasasja hõivamise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil nõudsid Xxlt raha, mis kuulusid Xxile, seejuures ähvardas Xxkannatanut kahvli ja noaga ning lõi rusikaga näkku, peale mida Xx andis Xxle (Xxle) 800 krooni. Õigusvastase teo asjaolud KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi Xxit süüdistati selles, et tema vahetult peale röövimist, olles teadlik, et Xx jättis oma ema juurde Xxi poolt talle hoidmiseks antud 1000 krooni ning tegutsedes grupis Xxga (Xx) nõudsid temalt ka selle raha toomist. Selleks, et tagastada Xx poolt esitatud nõude täitmist Xx (Xx) kannatanu tahte vastaselt võttis tema taskust kannatanu ID-kaardi aga Xxlõi veel kord Xxt rusikaga näkku. Lahkudes Xxi toast kannatanu Xx jooksis ühiselamust ära. Kohtu seisukoht KarS § 200 lg 2 p 7, 8 sätestatud õigusvastaste teo toimepanemise osas Xx`i poolt Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasjada äravõtmises vägivalla abil. Vägivald 2
(7)võib ilmneda nii ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises kui ka tervisekahjustuse tekitamises. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, mitte aga teistele eesmärkidele. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist see, et Xx22.03.2005.a kella 14.00 paiku oma ühiselamu toas nr xx aadressil Xx ühise alkoholi tarvitamise ajal tegutsedes grupis Xxga (Xx) pani toime röövimise. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist Xx`i poolt tõendavad kannatanu Xx ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad ka teiste avaldatud tõenditega. Kannatanu Xx ütluste kohaselt peale tema ei näinud rohkem keegi, et Xx võttis Xxi raha. Kannatanu arvas, et on vaja raha ära võtta sealt, kuhu ta selle raha pani ning talle, Xxle, see tagasi anda. Kui ta võttis selle raha ja pani passi vahele tagasi, siis Xx nägi seda. Xx hakkas kohe reageerima ning kasutama vägivalda. Kui kannatanu pani raha tagasi, siis tahtis selle omale võtta, kuid talt võeti see pass ära ja pärast siis hakkasid juba rohkem nõudma. Ise Xx võttis kahvli, asetas selle kõri juurde, mitte kõvasti, kuid kahvel oli lähedal. Ta ei teadnud, kas ta võib midagi teha või ei. Passi võtsid nad ära. Kui ta pani raha passi vahele, siis tahtis selle enda kätte hoiule võtta, kuid nad võtsid selle tema käest ära. Passis oli kokku 500 krooni ja väiksemad kupüürid, ta ei tea, kui palju ta kulutas, võib-olla 200 krooni kulutas, kuskil 800 krooni jäi alles. Xx ainult üks kord lõi, siis hoidis käes kahvlit ja väljendas sõnadega. Raha oli siis kannatanu käes. Ta ei saanud ju lihtsalt niimoodi raha ära anda. See oli lihtsalt selline šokeeriv moment, ta ei teadnud, mida teha ja kuhu raha panna. Ta ei andnud raha vabatahtlikult ära. Ta andis vägivalla mõjul, kui nägi kahvlit. Võib-olla nad haarasid raha tema käest, nad said passi kätte. Ta andis neile raha ära, kuna oli ähvardus kahvliga, sellepärast andiski. Ta sai aru, et nad nagunii võtavad selle ära. Teda ähvardas kahvliga Xx. Tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, ta kartis küll. Silmad ei olnud normaalsed. Xx ütles, et võib läbi torgata. Ta kartis, et see võib osutuda tegelikkuseks, sest nägi teda esimest korda. Kohus leiab, et need kannatanu ütlused tõendavad seda, et tema suhtes kasutati 22.03.2005.a kella 14.00 paiku ühiselamu toas nr xx aadressil XxXx`i poolt vägivalda. Vägivalla kasutamise eesmärgiks oli vältida kannatanu vastupanu raha üleandmisel. Kohus tuvastas ka selle, et vägivald oli asja äravõtmise vahend ning oli suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, sest kannatanu ütluste kohaselt ta andis neile raha ära, kuna oli ähvardus kahvliga, sellepärast andiski. Ta sai aru, et nad nagunii võtavad selle ära. Kannatanu ütlused haakuvad tunnistaja Xxu ütlustega, kelle ütluste usaldusvääruses ei ole kohtul alust kahelda. Nimetatud ütluste kohaselt oli tunnistaja 2005.a autopatrullis, nende poole pöördus kannatanu. Kannatanu pöördus politseisse, kuna tema tuttavad ühiselamus Xx, vägivalla teel võtsid ära temalt raha ja isikliku dokumendi. Mees oli vist Xx, naine oli kas Xx, kuid ta ei oska täpselt vastata. Nad tulid ühiselamusse, seal fuajees pidasid kinni naise, kelle tundis kannatanu ära. Pärast seda toimetasid nad kahtlustatava politseisse. Tema juures avastasid dokumendi, kannatanu oma. Pärast siis selgitasid välja meesterahva isiku, keda kahtlustati selle kuriteo toimepanemises, ja läksid korduvalt Xx ühiselamusse. Kui nad tagasi ühiselamusse jõudsid, nägid seda meest poe poolt tulevana. See oli vist Xx, kes toimetati samuti politseisse ning anti üle operatiivgrupile. 3
(7)Kannatanu ja tunnistaja Xxu ütlused on omavahel kooskõlas ja haakuvad ka tunnistaja Xx ütlustega, mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed. Tunnistaja ütluste kohaselt tunneb ta kannatanuid, nad tulid tema päevase vahetuse ajal. Neil on selline kord, et kui ühiselamusse tullakse, siis annavad dokumendid ja panevad ennast kirja. 22.03.2005 oli ta tööl Xx ühiselamus, ta oli päevases vahetuses. Tol päeval oli ühiselamusse kutsutud politsei, pärast seda, kui toast nr xx jooksis välja naisterahvas (osutas käega kohtusaalis viibivale kannatanule), perekonnanime ta ei mäleta. Nad ütlesid, et juhtus sündmus, et varastasid ära dokumendid ja raha. Kõigepealt tuli politsei koos naisega, nad küsitlesid teda ja sel hetkel tuli Xx sisse. Ta ütles, et Xx ma ei lase sind sisse, et siin on politsei ja aja oma asjad korda ning politsei võttis ta kinni. Kui Xx mööda jooksis ta ei olnud rahulik, ta jooksis kiiresti välja. Tunnistaja kirjutas samal ajal kedagi sisse, tema jooksis mööda. Ta ei öelnud midagi. Lisaks nimetatud tõenditele tõendavad Xxu poolt röövimise objektiivse koosseisu täitmist ka Xxi läbiotsimise protokoll (tl 4), mis on koostatud 22.03.2005 kell 16.20 ning mille sisu kohaselt läbiotsimisel avastati kaks kingapaela, sall, müts, püksinöörid, seitse sajakroonist, kaks kümnekroonist, kaks viiekroonist ja üks kahekroonine. Samuti Xx`i allkiri, milles ta kinnitab, et sai uurijalt A. Krasnoumovalt raha summas 832 krooni ( 8 sajakroonist, 2 kümnekroonist, 2 viiekroonist ja 1 kahekroonine), mis olid ära võetud kriminaalasja nr 05233000611 eeluurimise käigus I. Xxilt (732 krooni) ja XXXxlt (100 krooni). Tõendatud on kannatanu ütlustega ka see, et Xxil oli vägivalla abil enda valdusesse saadud vallasasja suhtes omastamise eesmärk. Röövimise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides: p 7 eeldab seda, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast – kuriteo toimepanemine grupis on kohtu hinnangul tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, mille kohaselt osalesid nii Xxkui ka XXXx temalt raha äravõtmises. Lisaks kinnitab seda see, et Xx Xx (Xx) on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 2. oktoobri 2009.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7,
§ 214lg 2 p 1, 4 järgi.
p 8 eeldab seda, et kasutatud on mis tahes eset, millega on võimalik kahjustada elavat või muud objekti – kannatanu ütlustega on tõendatud see, et Xxkasutas röövimise toimepanemisel kahvlit. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtu seisukoht KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi sätestatud õigusvastaste teo toimepanemise osas Xx`i poolt Väljapressimise objektiivne koosseis on varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Varaline kasu võib seisneda ka asja ajutises enda kätte saamises nt varalise nõude tagamiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-33-98). Varalise kasu üleandmise nõudmine seisneb selgelt väljendatud ettepanekus anda nõudjale või kolmandale isikule üle varaline kasu. Ettepaneku kategoorilisus tuleneb nõudmise sisuks olevast ähvardusest. Nõudmine moodustab käesoleva paragrahvi koosseisuteo juhul, kui sellega kaasneb: a) ähvardus piirata isiku vabadust; b) ähvardus avaldada häbistavaid andmeid; c) ähvardus hävitada või rikkuda vara; d) vägivald. Et väljapressimine on kärbitud kuriteokoosseis, siis on kuritegu lõpule 4
(7)viidud nõudmise esitamisega, millega kaasneb ähvardus. Kohus leiab, et väljapressimise objektiivse koosseisu täitmine Xx`i poolt vahetult peale röövimist 22.03.2005.a on tõendatud kannatanu Xx ütlustega, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Kannatanu ütluste kohaselt oli tal ID kaart kaasas. Xx võttis selle ära, pärast seda kui nad nõudsid 1000 krooni, garantiiks. Teda konkreetselt ta ei ähvardanud, vaid ähvardas, et teeb kannatanu emaga midagi. Tal olid punased silmad, ta oli kõigeks võimeline. Ta sulges võtmega ukse, samuti ka teise ukse, tuppa, ta üritas välja minna, kuid nad ei lasknud, seega sai ta aru, et peab minema kompromissile. Nad võtsid ID kaardi ära selleks, et ta läheks ema juurde ja annaks raha ära. Ta ütles, et hästi, lähme tema majani ja ta annab neile raha. Ta ütles seda selleks, et pääseda sellest toast minema. Kahvel oli kogu aeg käes. Ta oli valmis sellega ähvardama. Ta ei kasutanud seda. Lisaks kannatanu ütlustele tõendasid kaudselt Xx`i poolt väljapressimise toimepanemist ka tunnistajate Xxu ja Xx ütlused, mis haakuvad omavahel ning mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed. Tunnistaja Xxu ütluste kohaselt oli tunnistaja 2005.a autopatrullis, nende poole pöördus kannatanu. Kannatanu pöördus politseisse, kuna tema tuttavad ühiselamus Xx, vägivalla teel võtsid ära temalt raha ja isikliku dokumendi. Mees oli vist Xx, naine oli kas Xx, kuid ta ei oska täpselt vastata. Nad tulid ühiselamusse, seal fuajees pidasid kinni naise, kelle tundis kannatanu ära. Pärast seda toimetasid nad kahtlustatava politseisse. Tema juures avastasid dokumendi, kannatanu oma. Pärast siis selgitasid välja meesterahva isiku, keda kahtlustati selle kuriteo toimepanemises ja läksid korduvalt Xx ühiselamusse. Kui nad tagasi ühiselamusse jõudsid nägid seda meest poe poolt tulevana. See oli vist Xx, kes toimetati samuti politseisse ning anti üle operatiivgrupile. Tunnistaja Xx ütlustest nähtub, et ta tunneb kannatanuid, nad tulid tema päevase vahetuse ajal. Neil on selline kord, et kui ühiselamusse tullakse, siis annavad dokumendid ja panevad ennast kirja. 22.03.2005 oli ta töö Xx ühiselamus, ta oli päevases vahetuses. Tol päeval oli ühiselamusse kutsutud politsei, pärast seda, kui toast nr xx jooksis välja naisterahvas (osutas käega kohtusaalis viibivale kannatanule), perekonnanime ta ei mäleta. Nad ütlesid, et juhtus sündmus, et varastasid ära dokumendid ja raha. Kõigepealt tuli politsei koos naisega, nad küsitlesid teda ja sel hetkel tuli Xx sisse. Ta ütles, et Xx ma ei lase sind sisse, et siin on politsei ja aja oma asjad korda ning politsei võttis ta kinni. Kui Xx mööda jooksis ta ei olnud rahulik, ta jooksis kiiresti välja. Tunnistaja kirjutas samal ajal kedagi sisse, tema jooksis mööda. Ta ei öelnud midagi. Lisaks kannatanu ja tunnistajate ütlustele tõendab Xx`i poolt väljapressimise toimepanemist ka Xx läbiotsimise protokoll. Nimetatud protokoll on koostatud 22.03.2005.a kell 16.20 ja selle kohaselt läbiotsimisel avastati 100 krooni, ID kaart xxx Xx Xx nimele, 2 l Coca-Cola`t, pruuni värvi keep-mantel, 1, 4 liitrit veini (portvein). Samuti tõendab Xx`i poolt väljapressimise objektiivse koosseisu realiseerimist kannatanu Xx poolt antud allkiri, mille kohaselt sai ta uurijalt A. Krasnoumovalt 28.03.2005 kätte oma ID kaardi xxx. Pretensioone ei ole. Väljapressimise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides: p 1 nimetatud punkti kohaselt peab isik olema varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse - Xx`i puhul on nimetatud tingimus täidetud, kuna leidis tõendamist see, et ta pani toime 22.03.2005.a kella 14.00 paiku oma ühiselamu toas nr xx aadressil Xxröövimise; 5
(7)p 4 eeldab seda, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast – kuriteo toimepanemine grupis on kohtu hinnangul tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, mille kohaselt osalesid nii Xxkui ka XXXx väljapressimises. Lisaks kinnitab seda see, et Xx Xx (Xx) on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 2. oktoobri 2009.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7,
§ 214lg 2 p 1, 4 järgi. Kohtu seisukoht Xx`i süü osas ja sundravi kohaldamise vajalikkuse osas Kar
S § 2 lg 2 kohaselt saab isikut karistada teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 32 lg 1 teise lause kohaselt isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. KarS § 33 kohaselt isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. KarS § 34 p 1 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega. 15.03.
- a määras kohus Xx`ile kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Läbiviidud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 47 kohaselt: 1) Xxpõeb nõdrameelsust, mis avaldub oluliselt alanenud mälus, häiritud mõtlemises, orientatsioonis, arusaamises, taiplikkuses, asjaoludega arvestamises, õppimis- ja otsustusvõimes; 2) Xxei olnud nõdrameelsuse ja alkoholijoobe tõttu temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal 22.03.2005.a võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, samuti ei ole ta nõdrameelsuse tõttu selleks suuteline käesolevalt; 3) Xxil ei esinenud 22.03.2005.a vaimutegevuse ajutist riket;
- Xxei ole nõdrameelsuse tõttu võimeline kandma karistust; 5) Xxvajab psühhiaatrilise sundravi kohaldamist, sest ta on nõdrameelsuse, alkoholisõltuvuse ja düüssotsiaalse eluviisi tõttu väljaspool tugevalt kontrollitud keskkonda ühiskonnaohtlik. Kohus leiab, et hinnangu andmine sellele, kas Xxoli teo toimepanemise ajal süüdimatus seisundis nõuab eriteadmisi. Käesolevas kriminaalasjas on nimetatud asjaolu välja selgitamiseks koostatud ekspertiisiakt, mille puhul kohus leiab, et see on kasutatav käesolevas kriminaalasjas lubatud tõendina ning kohtul ei ole alust kahelda selles sisalduvate järelduste tegelikkusele vastavuses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Xxon õigusvastased teod toime pannud süüdimatus seisundis, sest kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kuna Xxei olnud talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal süüdiv, sest ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima, ei saa teda toimepandud tegude eest karistada ja kriminaalasi tuleb lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. KarS § 86 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha 6
(7)tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik iseendale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Tuginedes kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 47 p 5 välja toodud arvamusele, leiab kohus, et Xx`ile tuleb määrata psühhiaatriline sundravi, kuna ta on nõdrameelsuse, alkoholisõltuvuse ja düüssotsiaalse eluviisi tõttu väljaspool tugevalt kontrollitud keskkonda ühiskonnaohtlik. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 175 lg 1 punktidele 3, 4, 5 on menetluskuludeks kaitsjale Igor Beluginile kohtueelses menetluses makstud kaitsjatasu 2124 (kaks tuhat ükssada kakskümmend neli) krooni ehk 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot ja 75 senti, kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise eest 105 (ükssada viis) krooni ja 40 senti ehk 6 (kuus) eurot ja 74 senti, kaitsja Igor Belugin`i poolt 08.03.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 187 (ükssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 90 senti, kaitsja Igor Belugin`i poolt 24.08.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 23 senti ja ekspertiisitasu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot. Vastavalt KrMS §-le 183 hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. Mari-Liis Avikson Kohtunik 7
(7)