lg 1 järgi Süüdistatav Andre Ernesaks, isikukood 37109220298, EV kodakondsus, elukoht: xxx; keskharidusega; emakeel: eesti keel; ei tööta, karistatud 17.06.2010.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega
lg 2 p 1, 2,
lg 2 p 3,
lg 1,
lg 1 alusel vangistusega 3 aastat,
lg 1,
Eelvangistuses viibitud aeg 11 kuud ja 24 päeva. Alates 02.06.2011 tõkend- elukohast lahkumise keeld Menetluse liik RESOLUTSIOON Käskmenetlus Süüdi tunnistada Andre Ernesaks
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, lähtudes tema keskmisest päevasissetulekust 10,44 eurot, s.o summas 313,30 (kolmsada kolmteist) eurot ja (kolmkümmend) senti.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 5 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades Andre Ernesaksa tasuma riigituludesse igakuiselt 62,66 eurot. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal 2 Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 selgitus: Andre Ernesaks, 1-11-7437, rahaline karistus. ja Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja mõista Andre Ernesaks´alt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot ja riigi õigusabikulud 47,93 eurot. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: Andre Ernesaks, 1-117437, sundraha, ja kaitsjatasu. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda kriminaalasja arutamist üldises korras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. SÜÜDISTUSE SISU JA TAOTLUS Andre Ernesaksa süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 22.12.2010.a. -17.01.2011.a. Tallinnas, aadressil Xxxasuvas korteris, kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, s.t ilma elektrienergia tarbimiseks õigust andva lepinguta, olles mitte sõlminud lepingut AS-ga Eesti Energia vastavalt Elektrituruseaduse §-le 68 lg 1 p 2, mille kohaselt on elektrienergia kasutamine ebaseaduslik, kui elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta, samuti, olles arvestussüsteemilt laskunud eemaldada plommid, tarbis elektrienergiat ebaseaduslikult otseühenduse teel mõõdetud ahelast. Ajavahemikul 22.12.2010.a. arvestinäiduga 42688 kWh kuni 17.01.2011.a. arvestinäiduni 43395 kasutas Andre Ernesaks ebaseaduslikult elektrienergiat 707 kWh, tekitades elektrienergia ebaseadusliku tarbimisega AS-le Eesti Energia varalist kahju summas 71,27 eurot. Seega Andre Ernesaks pani toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel, s.o
Kannatanule Eesti Energia AS on tekitatud kahju summas 71,27 eurot. Andre Ernesaks on tekkinud kahju kannatanule hüvitatud . Prokurör taotleb kohtult süüdi tunnistada Andre Ernesaks
lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, s.o 313,30 eurot päevamäära suurus 10,44 eurot. 2 3 KOHTU SEISUKOHT Prokurör pidas võimalikuks Andre Ernesaks karistamist toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, lähtudes päevamäära suurusest 10,44 eurot. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga ja tõendamiseseme asjaolud on selged. Kannatanu AS Eesti Energiale on vabatahtlikult kuriteoga tekitatud varaline kahju hüvitatud. Puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Seega on põhjendatud süüdistatava karistamine kergema karistusliigiga – rahalise karistusega. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS § 253 p 1, § 254. Piret Liivo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.