Kriminaalasi nr. 4-11-2841 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev
- september 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Karine Vartla Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti parkimiskontrolli osakonna vaneminspektor Liina Sulg’i 30.06.2011.a. üldmenetluseotsuse väärteoasjas nr. 11006078 tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik REEDIK N , isikukood: XXX, elukoht: XXX Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: REEDIK N , ilma kohtuvälise menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti – esindaja: Indrek Kukke osavõtuta, kes ei soovinud asja arutamisest osa võtta ning esitas oma seisukoha kirjalikult KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Reednik N ’e kaebus rahuldada ning tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti parkimiskontrolli osakonna vaneminspektor Liina Sulg’i 30.06.2011.a. üldmenetluseotsus väärteoasjas nr. 11006078 täies ulatuses ning lõpetada käesolevas väärteoasjas menetlus VTMS § 30 lg. 1 p. 1 alusel. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti parkimiskontrolli osakonna vaneminspektor Liina Sulg’i 30.06.2011.a. väärteoasjas nr. 11006078 tehtud üldmenetluseotsusega tuvastati, et Reedik N 05.03.2011.a. kell 16.51, Tallinnas, Tõnismägi 3, parkis sõiduauto Honda reg nr XXXliikluseeskirja § 142 nõudeid rikkudes selliselt, et sõiduki pikitelg ei ole rööpne sõiduteeäärega (sõiduk oli pargitud nurgi). Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteomenetluses on 03.06.2011.a. menetlusaluse isiku Reedik N ’e poolt esitatud vastulause. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus: Vastulause esitati 03.06.2011 Ekslik on vastulause väide, et sõiduteeäärt näitav äärekivi on liikluskorraldusvahend. Liikluseeskirja (LE) § 2 lg 22 kohaselt on liikluskorraldusvahendiks foor, liiklusmärk ja teemärgis ning ka vilkur, piire, hoiatuslint, tähispost, tõkkepuu, ohutussaar või muu sarnane. Foore, liiklusmärke ja teemärgiseid käsitlevad LE lisad 1, 2 ja
- Antud lisades ei ole äärekivi kui liikluskorraldusvahend. Äärekivi on LE § 2 lg 46 kohaselt üks võimalikes vahenditest sõiduteeääre tähistamiseks. Otsuse põhjendus: Asjas kogutud tõenditelt, milleks on sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega, on tõendatud, et menetlusalune isik juhtides mootorsõidukit, parkis sõiduauto reg nr XXXaadressil Tõnismägi 3 sõiduteeääre suhtes nurgi. Lähtudes eeltoodust on kohtuvälise menetleja ametnik vaneminspektor Liina Sulg kindlaks teinud, et menetlusalune isik rikkus liikluseeskirja § 142 sätestatud nõudeid (asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, haagiseta mootorrattaid, jalgrattaid ja mopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 m sõiduteeäärest) tõendatud. Asjas kogutud tõenditelt (fotod) on näha, et sõiduk asub sõiduteeääre suhtes nurgi. Sõiduki esiotsa juures on fotolt nr 1 näha sõiduteeäärt tähistav äärekivi. Samuti paistab sõiduki tagant sõiduraja äärt tähistav teekattemärgistus. Sõidukit tohib asulas nurgi parkida ainult seal, kus on olemas seda näitav liikluskorraldusvahend
(865), teekattemärgistus
(911)või sõiduteelaiend. Tõnismägi 3 puuduvad seda näitavad liikluskorraldusvahendid. Samuti ei võimalda sõiduteelaiend parkida korrektselt nurgi, sest vastasel juhul oleks sõiduk osaliselt kas kõnniteel või sõiduteel. Järelikult on sõiduauto reg nr XXXpargitud liikluseeskirja nõudeid rikkudes. Arvestades, et menetlusaluse isiku käitumine ei olnud kooskõlas ülalnimetatud eeskirjaga, on tuvastatud antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Menetlusalune isik on autojuht, kes on sooritanud vastava eksami ja saanud oma pädevuse kinnituseks autojuhiloa. Seega peab ta tundma kõiki liikluseeskirja nõudeid ning oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et vales kohas parkimine ja liikluseeskirjas sätestatud nõuete eiramine toob kaasa süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise. Nimetatud õigusvastane tegu on seega toime pandud vähemalt hooletusest ja sellega on tuvastatud süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Samuti ei esine antud asjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Liiklusseaduse § 74 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on ettenähtud karistusena rahatrahv kuni 10 trahviühikut. Menetlusaluse isikule antud väärteo toimepanemise eest pole põhjendatud rahatrahvi määramine maksimaalses määras vaid, sanktsiooni keskmises määras, kuna see vastav menetlusaluse isiku süü suurusele. Menetlusalune isik Reedik N rikkus seega Liikluseeskirja § 142 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7437 lg 1 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, VTMS § 73 lõike 1 punktist 1 määras kohtuväline menetleja Reedik N ’ele LS § 7437 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 20 eurot. 2 KAEBUSE SISU Reedik N esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti parkimiskontrolli osakonna vaneminspektor Liina Sulg’i 30.06.2011.a. üldmenetluseotsus väärteoasjas nr. 11006078 tühistada Liiklusseaduse § 7437 lg 1 alusel kohaldatud karistusseadustiku § 56 lõike 1 ja väärteomenetluse seadustiku § 73 lõike 1 punktist 1 kohaldamise ja selle järgi karistuse määramise osas kui seadusele mittevastav ning kaebuse arutamisest kohtus osa võtta. Menetlusalune isik parkis 05.03.2011 peale kella 15.00 Tõnismägi 3 maja vastas. Hoiatustrahvi kviitung, mis oli sõiduauto Honda klaasipuhasti alla pandud teatas kirjalikus hoiatusmenetluses tema rikkumisest, mis kirjapandu järgi seisnes parkimisviisis ja sõiduki sõidutee äärest kaugemal kui 0,2m parkimine. Teates märgitakse, et tegu on LE § 142 rikkumisega, mis ütleb: § 142. Asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, haagiseta kaherattalisi mootorrattaid, jalgrattaid ja mopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 m sõiduteeäärest. Nõue ei kehti sõidukite kohta, mis on pargitud käesoleva määruse punkti §143 kohaselt. Sõidutee ääre määratluse annab LE § 2
(46): Sõidutee all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 3 sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil ristuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede ristumisala. Sõiduteeäärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra, eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on rööbasteta sõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas. LE § 2
(22)määratleb sõidutee äärekivi kui liikluskorraldusvahendit: Liikluskorraldusvahendi all mõistetakse «Teeseaduse» (RT11999, 26, 377; 93, 831) §10 loike 2 alusel teede-ja sideministri poolt kehtestatud nõuetele vastavat foori, liiklusmärki ja teemärgist ning vilkurit, piiret, hoiatuslinti, tähisposti, tõkkepuud, ohutussaart või muud samast. On selge et juhid peavad liikluses lähtuma liikluskorraldusvahenditest, mis omakorda peavad olema juhile selgesti nähtavad, eristatavad ning üheselt mõistetavad. Käesoleva juhtumi puhul ei ole sõidutee äärde kuhjunud lume ja jää tõttu liikluskorraldusvahend tuvastatav, nähtav või muul moel eristatav, mille järgi mõõta sõiduki rööpsust sõiduteeäärega või kaugust äärekivist. Menetlusalune isik käis kaks korda Tallinna Munitsipaalpolitseis käesoleva üldmenetluse asjus ja mitte ühelgi korral ei suudetud talle tema autoga seotud fotol näidata sõidutee äärt (näidati musta lund ja jääd, mis aga Liikluseeskirja järgi ei saa olla sõidutee ääre tähis). Seega ei vasta tõele väide, et fotol kus ta parkis sõidukit, on näha sõiduteeäärt - Foto
- Kuna sõiduteeäärt näha ei olnud pidi ta seda aimama. Ta nägi, et sõidutee on kaherealine ja enne ristmiku näitasid märgid, et sõiduteel on kolm sõidurada. Järelikult pidi minema laiemaks ka sõiduteeäär nurgi. Menetlusalune isik parkis sõiduki eeldatavalt sõidutee laienemise kohale ja paralleelselt temaga. Mis aga kõnniteesse puutub, siis polnud ka see sõiduteele kuhjunud jää ja lume tõttu ülejäänud teest kuidagi eristatav. Samuti polnud kõnnitee tähistatud märgi või mõne muu tähisega, mis oleks aidanud paremale parkimisele kaasa. Menetlusalune isik peab ebaeetiliseks koguda raha mittenähtava liikluskorraldusvahendite mittenägemise eest Tallinna Linnavalitsuse poolt, kelle kohustuseks on ka tänavate ja sõiduteede korrashoid. Antud parkimiseks mõeldud teelõiku asuti puhastama kuu hiljem - Foto
- 3 Kohus juhindub VTMS § 30 lg.1 p.1, § 132 punktist 3, § 133, § 134, § 135 lõikest
- Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4