1-11-9488/2

(11230103617)Kohtunik Violetta Kõvask Kriminaalasi MKkahtlustuses KarS § 121 järgi Taotlus Süüdistatav RESOLUTSIOON Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristi Rande taotlus MK´i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202 lg 1 alusel MK, ik XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – eesti keel, ei tööta, invaliidsuspensionär, elukoht: XXX, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, lg 4; § 274 lg 5; § 275 lg 1, § 206;

1. Ringkonnaprokuröri abi poolt esitatud taotlus rahuldada.
2. Lõpetada kriminaalasjas kriminaalmenetlus MK(ik XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – eesti keel, ei tööta, invaliidsuspensionär, elukoht: XXX, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata) suhtes KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada.
3. Kohustada MKi tasuma kriminaalmenetluskulud 87,67 eurot hiljemalt 29.01.2012.a. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või arvele 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777 ning selgitusse „MK, 1-11-9488, menetluskulud“.
4. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud summas 383,47 eurot riigi kanda.
5. Kohustuste mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja kriminaalasja vaadatakse läbi üldises korras.
6. Määruse ärakirjad saata MKile, Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord Tuvastatud asjaolud Käesolev kohtumäärus lahendamise menetluses ei ole vaidlustatav määruskaebuse Käesolevas kriminaalasjas nr 11230103617 on menetlust alustatud 18.03.2011 KarS § 121 tunnustel Põhja Prefektuuri Lääne – Harju Politseijaoskonna vanemkonstaabel S.Jakovlevi ettekande alusel. MKi kahtlustatakse KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 10.03.2011.a. kella 14:30 paiku aadressil XX trepikojas haaras MK14- aastasel RTjuustest, millega tekitas RTfüüsilist valu. 30.08.2011.a. saabus Harju Maakohtusse süüdistusakt kriminaalasjas ning 29.08.2011.a. on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi esitanud taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks MKsuhtes. Menetlusosaliste seisukohad Prokurör leiab, et KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks järgmiste motiividega: Kahtlustatavale süüks arvatav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest Karistusseadustiku eriosa näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolme aastani, seega ei nähta sanktsioonis eraldi ette karistuse alammäära, samuti arvestades, et teise astme kuritegude maksimaalne karistus on viis aastat, siis nimetatud kuritegude ohtlikkus on juba seadusandja poolt hinnatud madalaks, st. karistuse ülemmäär jääb teise astme kuritegude eest mõistetava võimaliku karistuse keskmise määra piirile. Kahtlustatav on põhjendanud ülekuulamisel oma tegevuse tagamaid, süüd tunnitanud täies ulatuses ning kahetsenud kuriteo toimepanemist, seega karistust kergendava asjaoluna saab arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Rasket tagajärge kuriteoga ei põhjustanud, hinnates kuriteoga tekitatud moraalset ja füüsilist kahju ning tagajärgi, võib asuda Karistusseadustiku mõttest ning üldisest kohtupraktikast lähtuvalt seisukohale, et olulist kahju ei tekitatud. Samuti arvestatakse kuriteo toimepanemise põhjuseid. Eeltoodu alusel saab asuda seisukohale, et kahtlustatava süü ei ole suur. Samuti tuleb arvestada, et kahtlustatav on varem karistamata (ei ole karistatud ka väärtegude eest), 24.08.2011.a. oli M.K kutsutud Põhja Ringkonnaprokuratuuri, kus talle on selgitatud tema teo olemust ja selle võimalikke tagajärgi ning vestlusest temaga võib järeldada, et kahtlustatav on endale juba teadvustanud, et iga õigusrikkumine võib kaasa tuua karistuse ning see on avaldanud mõju tulevikus seaduskuulekalt käituda, ühtlasi selgitati temale kriminaalmenetluse lõpetamise võimalust KrMS § 202 sätete kohaselt ja sellega kaasnevaid võimalikke kohutusi ning isik esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks, pidades võimalikuks tasuda 5 kuu jooksul 100 eurot kohtueelsetest kuludest. Arvestades isiku varasemat käitumist ja käitumist peale toimepandud tegu, võib asuda seisukohale, et isik on juba praeguse menetluse käigus aru saanud oma teost ja teinud sellest õiged järeldused. Seega puudub avalik menetlushuvi, kuivõrd lisaks asjaolule, et isiku süü ei ole suur, puuduvad nii eripreventiivne kui ka üldpreventiivne vajadus menetluse jätkamiseks. Kõiki esitatud motiive arvestades asub prokuröri abi seisukohale, et uute süütegude toimepanemise risk puudub ning nimetatud isikut on võimalik mõjutada karistust kohaldamata, seega on põhjendatud ja otstarbekas kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel. Kuigi üldise praktika kohaselt KrMS § 202 alusel lõpetamisel pannakse isikule kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud kogu ulatuses, siis käesoleval juhul võttes arvesse, et M.K on invaliidsuspensionär, kellel puuduvad rahalised vahendid ligi 400-eurose ekspertiisi eest tasumiseks, kahtlustatavana ülekuulamise menetlustoiming viidi läbi M.K palvel Turbas, kuna temal puudus rahaline võimalus Tallinnasse sõitmiseks, samuti prokuratuuri ilmus kokkuleppel kaks päeva hilisemal kuupäeval kui kutsel märgitud, kuna tema ema pidi talle saatma raha Tallinnasse sõiduks, ühtlasi ekspertiisi määramine ei sõltunud otseselt M.K tahtlusest, vaid oli objektiivselt vajalik tema süüdivusseisundi tuvastamiseks, leian et on põhjendatud jätta ekspertiisi maksumus riigi kanda. Samuti leiab prokuröri abi, et M.K tervislikust seisundist 2 tulenevalt ei ole otstarbekas määrata temale üldkasuliku töö tunde. Kuriteo toimepanemise asjaolusid, süü suurust ja isikuandmeid analüüsides leiab prokurör, et MKi jaoks on piisavaks kohustus tasuda kaitsjakulud summas 87.67 eurot, määrates kohustuse täitmise tähtajaks 5 kuud. Eeltoodu alusel on prokuröri abi seisukohal, et kahtlustatava MKi süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Seetõttu leiab prokurör, et on otstarbekas: • Lõpetada kriminaalasjas menetlus. • Kohustada MKi tasuma kriminaalmenetluse kulud 87,67 eurot hiljemalt 29.01.2012; • • Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta menetluskulud summas 383.47 eurot riigi kanda. Kahtlustatav MKnõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega ning temale pandud kohustusega. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja kriminaalasja materjalidega ning kontrollinud KrMS § 202 lg 1 kohaldamise aluseid kriminaalasjas, leiab, et MKi kahtlustatakse II astme kuriteo toimepanemises. Kahtlustatava süü ei ole suur. Kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Tähtajaliselt kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri kriminaalmenetluse oma määrusega ja kriminaalasi vaadatakse läbi üldises korras. taotlusel Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2 p 2, § 206 ja § 274 lg 5, kohus määras, lõpetada menetlus MKi kahtlustuses KarS § 121 järgi. Violetta Kõvask Kohtunik 3